Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS, selgitusega XXXXXXX, tsiviilasi nr 2-22-133687.

MENETLUSE KÄIK

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xlt 1701,46 euro saamiseks. Kohus tegi 07.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Harju Maakohus palus pooltel 02.11.2022 kirjas kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Avaldaja ja võlgnik esitasid kohtule 15.11.2022 kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Nad on loobunud kompromissile määruskaebuse esitamise võimalusest. Avaldaja taotleb tagastada asjas tasutud riigilõivust pool ehk 32,5 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS, selgitusega XXXXXXX, tsiviilasi nr 2-22-133687. Võlgnik palub TsMS § 462 lg 2 ja 466 lg 2 alusel asendada jõustunud kohtumääruses tema nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss

kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnik soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitavale kohtumäärusele. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja esitas kohtule avalduse riigilõivu tagastamiseks. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 31.08.2022 riigilõivu summas 65 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb tagastada pool tsiviilasja menetlemisel tasutud riigilõivust, so eurot 32,5 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS, selgitusega XXXXXXX, tsiviilasi nr 2-22-133687. TsMS § 479 lg 1 sätestab, et hagita asjas tehakse määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Avalikult teatavaks tehtavad määrused avaldatakse käesolevas seadustikus otsuste avaldamiseks ettenähtud korras ka kohtu veebilehel ja mujal arvutivõrgus selleks määratud kohas vastavalt sama seadustiku §-s 462 sätestatule. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavad jõustunud määrused avaldatakse arvutivõrgus ka juhul, kui neid ei tehta avalikult teatavaks. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte taotluse ning määrab, et jõustunud kohtumääruses tuleb asendada võlgniku X nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ja aadressi (TsMS § 462 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.