Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva p-s 1 tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank ASis EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas hagi L L vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on menetlusse võetud 30.08.2022 määrusega. Hageja esitas 16.09.2022 hagist loobumise avalduse, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud. Kostja tasus 13.09.2022 hagejale 6364,81 eurot, millest hageja arvestas 2602,45 eurot viivise ja 3762,36 eurot põhivõla katteks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avaldusega leiab, et taotlus hagist osaliseks loobumiseks TsMS § 429 mõttes on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse põhivõla 3762,36 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

2602,45 euro nõudes, kokku summas 6364,81 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 4835,94 eurot alates 04.06.2022.a kuni 13.09.2022.a ja alates 14.09.2022.a põhinõudelt 1073,58 eurot põhinõude täitmiseni määras 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 2233,49 eurot. Kostja oli perioodil 04.06.2022 kuni 13.09.2022 põhinõude 4835,94 euro tasumisega viivituses 102 päeva. Nimetatud perioodi eest arvestatud viivis viivisemääraga 0,2% päevas on 986,53 eurot. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 168 lg-st 5 jäetakse menetluskulud kostja kanda, sest hageja loobus osaliselt hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist osaliselt nõude rahuldanud ning otsus on tehtud kostja kahjuks. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 240 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 530 eurot, kokku 770 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmisi turuhindasid ja on arvestades esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide mahtu ja lisatud tõendite hankimise keerukust, on seisukohal, et hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi (so 200 eurot) ja hagist loobumise avalduse koostamiseks ja esitamiseks 0,5 tundi (so 50 eurot), kokku 250 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.