Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu avaldus S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu, registrikood 80511513
esindajad
Avaldaja lepinguline esindaja: E. P., e-post xxx Puudutatud isik: S. M., isikukood xxx; elukoht: xxx Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu avaldus S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista S. M. ́elt välja Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus kokku 654,24 eurot, millest põhivõlgnevus 636,14 eurot ja kuni 30.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 18,10 eurot.
3.Mõista S. M. ́elt välja Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt 636,14 eurot alates 01.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 636,14 euro ulatuses.
5.Mõista S. M. ́elt välja Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. S. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 50 euro tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määrus on viivitamata täidetav.
7.Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu esitas 01.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. M.e vastu 413,23 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 06.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.08.2022 määrusega anti nõue S. M.e vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25.08.2022 määrusega jättis kohus Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest esitamaks oma nõue ja põhjendada seda hagita avaldusele ettenähtud vormis.
3.Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 korteriühistu (täiendav nimi Roheline 4 Valga KÜ; esindaja volikirja alusel E. P.) esitas 01.09.2022 avalduse (30.09.2022 avalduse täienduse) S. M.e vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on S. M. xxx korteri omanik. Avaldaja leiab, et puudutatud isik vastutab talle kuuluva korteriomandiga seotud kohustuste täitmise eest Roheline tn 4 asuva hoone korteriomanike ees, keda käesoleval ajal esindab avaldajaks olev korteriühistu KrtS kohaselt. Puudutatud isik korteriühistu liikmena peab täitma seadusest ja ühistu üldkoosoleku otsustes tulenevaid korteriühistu liikme kohustusi. Roheline 4 Valga KÜ on puudatud isikule esitanud arveid kogusummas 636,14 eurot (märts 2022 kuni august 2022), mida puudutatud isik ei ole tasunud ning on seega rikkunud oma kohustusi. Avaldaja palub mõista S. M.elt korteriühistu kasuks välja võlg summas 636,14 eurot, kuni 30.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 18,10 eurot ja jooksev viivis. Nõue tuleneb majandamiskulu ja kommunaalmaksete võlgnevusest.
4.Kohus võttis avalduse menetlusse 03.10.2022 määrusega, andes puudutatud isikule aega 20 päeva kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohus edastas menetlusdokumendid S. M.ele avaliku e-toimiku vahendusel ning aadressile xxx (13.10.2022 kättetoimetatud isiklikult). Puudutatud isik sai menetlusdokumendid kätte 13.10.2022, seega oli avaldusele kirjaliku seisukoha esitamise tähtpäev 02.11.2022. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu
vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud kinnisomani korteriomandite omanikud. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille korteriomanike üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
8.KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust
rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
10.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on korteriomandi nr xxx asukohaga Valga vald, Valga linn, Roheline tn 4 omanik (dtl 31), ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi.
11.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude summas 636,14 eurot perioodi märts 2022 kuni august 2022 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule märts 2022 kuni august 2022 (k.a) väljastatud arved. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest kommunaal- ja majandamiskuludest: remondifond, täiendav remondifond (elektritööd), kindlustus, täiendav prügivedu, üldelekter, vesi- ja kanalisatsioon, haldustasu ja üldvesi (veekadu). Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid.
12.Avaldusele lisatud korteriühistu põhikirjast (dtl 75) ja 2022-2023 aasta majanduskavast (dtl 81) nähtub majapidamiskulude jaotus järgmiselt: − vesi- ja kanalisatsioon vastavalt tegelikule tarbimisele; − üldvesi (veekadu) – maja veearvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteriarvesti näidule, alles jääv summa jagatakse korterite arvule majas; − üldelekter – vastavalt tegelikule kulule, jagatakse korterite arvule võrdselt (12 krt); − kindlustus – vastavalt esitatud arvele. Jagatakse elamu korterite ruutmeetritele (617,80m2); − täiendav prügivedu – vastavalt tegelikule kulule. Jagatakse proportsionaalselt korterite arvule (12 krt); − remondifond – aastaringselt 0,30 €/m2, alates aprillist 2022 aastaringselt 0,50 €/m2; − täiendav remondifond (elektri renoveerimistööd) – koguda täiendavalt märtsis 2022 2,96 €/m2; − haldustasu – 0,45 €/m2 haldajale tasu maksmiseks, majale kokku summas 278,01 eurot, mis KrtS § 40 lg 1 tulenevalt kuulus tasumisele korteriomanike poolt vastavalt kaasomandi osa suurustele 0,45 eurot/m2.
13.Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud puudutatud isikule esitatud arved, kululiigid ja viiviste ning maksude arvestus. Samuti on esitatud ühistu üldkoosolekute protokollid. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majapidamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majapidamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 636,14 eurot.
14.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist seisuga 30.09.2022. Arvete tasumise tähtaeg on vastavalt arvetel märgitule iga kuu viimane kuupäev. Alates
1.jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viisis perioodi eest märts 2022 – august 2022 (k.a) summas 18,10 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja taotleb puudutatud isikult viivise väljamõistmist alates 01.10.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 30.09.2022, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 01.10.2022. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise alates 01.10.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (636,14 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista puudutatud isikult välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
Seega määrab kohus avaldaja menetluskuludeks 50 eurot ning mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Puudutatud isik menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
20.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.