Pankrotiõigus

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

-

-

-

-

Raha Swedbank AS-i arvelduskontol 993,81 eurot, Luminor Bank AS-i arvelduskontol 1825,27 eurot, LHV Pank AS-i arvelduskontol 0,50 eurot. Luminor Bank arvelduskontol oli 07.10.2021 seisuga saldo 476,86 eurot. Pärast isiku surma laekus kontole Exxxxx Ehitus OÜlt lõpparve kogusummas 5054,89 eurot ning pangaintress 1,05 eurot. Samas on kaardiga välja võetud sularaha 3430 eurot, mis Gxxxxx Kxxxxxxxselgituste kohaselt kulus Vxxxx Kxxxxxx matuste korraldamiseks. Kontolt on kantud Gxxxxx Kxxxxxx kontole täiendavalt matusekuludeks veel 224 eurot ning kantud panga- ja muid teenustasusid kogusummas 53,53 eurot. Vxxxxxxx Dxxxxxx OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. Osa omandamise aeg on 29.04.2020, mis on enne abielu ega kuulu abikaasade ühisvarasse. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata ja puuduvad andmed, et osanik oleks selle sissemakse hiljem teinud. Puuduvad andmed, et äriühing oleks faktiliselt tegutsenud, sest äriregistrile ei ole esitatud ühtegi majandusaasta aruannet, raamatupidamise korralduse ning raamatupidamisdokumentide asukoha kohta andmed puuduvad, äriühingul puudub registreeritud vara. Osaku väärtus on 0 eurot. 17.12.2007 avatud väärtpaberikonto Luminor Bank AS-is, kuhu on soetatud väärtpaberid nimetusega Asia ex Japan Equity Fund, BC-USD, ISIN LU0841529943 (kuni 29.04.2021 oli nende väärtpaberite nimetus Asia ex Japan Equity Fund BP USD, ISIN LU0064675985) koguses 3.8620, mille väärtus seisuga 14.10.2022 moodustas 106,91 eurot. Tegemist ei ole ühisvaraga. Peegelkaamera Pentax väärtusega 100 eurot, mis Gxxxxx Kxxxxxx sõnul kuulub Vxxxx Kxxxxxx lahusvarasse.

Ajutine haldur märkis, et xxxxxx Kxxxxxxavaldas talle, et xxxxx Kxxxxxxxlahusvarana kuuluvat vara (nt tööriistad) võib olla tema venna Kxxxx Kxxxxxx käes. Kxxxx Kxxxxx eitas nende esemete olemasolu tema käes. Vxxxx Kxxxxxx nimel on asju ja õigusi väärtusega 3026,49 eurot, kuid millest ainult 206,91 eurot on selgelt tema lahusvara ja mida saab automaatselt pankrotivarasse arvata. Ülejäänud asjad ja õigused on ühisvaras ja tuleb enne pankrotivarasse arvamist jagada. Ajutine haldur selgitas välja Gxxxxx Kxxxxxx nimel olevad asjad ja õigused Vxxxx Kxxxxxx surma seisuga. Gxxxxx Kxxxxx väitis, et abikaasadel ei olnud ühisvarasse kuuluvaid asju ja õigusi. Gxxxxx Kxxxxxxxe kuuluv korter on omandatud pärimisel teel ning on Gxxxxx Kxxxxxx lahusvara. Samuti on Gxxxxx Kxxxxxxxe kuuluv sõiduk lahusvara, sest see on soetatud enne abiellumist. Gxxxxx pangakontole olev raha 07.10.2021 seisuga on järgmine: - arvelduskontol EE611010010392554011 SEB Pank AS-is 1561,71 eurot; - arvelduskontol EE071010011613845220 SEB Pank AS-is 0 eurot; - arvelduskontol EE101010011757180223 SEB Pank AS-is 488,82 eurot; - kogumishoiuse kontol EE781010031422599226 SEB Pank AS-is 38,17 eurot; - arvelduskontol EE632200221057726624 Swedbank AS-is 1570,91 eurot; - arvelduskontol EE634204278620682908 Coop Pank AS AS-is 19,27 eurot; - arvelduskontol EE207700771003316525 LHV Pank AS-is rahalisi vahendeid summas 2 eurot Ajutine haldur tuvastas, et Gxxxxx Kxxxxxx nimel oli VxxxxxKxxxxxx surma hetkel (s.o xxxxxxxxxx) abikaasade ühisvara tunnustele vastavaid asju ja õigusi kogusummas 3678,88 eurot. Ajutisele haldurile ei ole käesoleval hetkel teada asjaolusid, mis põhjendaksid Gxxxxx Kxxxxxx arvelduskontodel olnud rahaliste vahendite abikaasade ühisvarast väljaarvamist. Eeltoodut arvestades võib olla kõnealuse vara jagamise tulemusena võimalik saada rahalisi vahendeid ka Vxxxx Kxxxxxx pankrotivarasse.

Ajutise halduri hinnangul on teadaolevaid abikaasade ühisvara tunnustele vastavaid asju ja õigusi väärtuses ca 2819,58 eurot. Võlgniku abikaasa Gxxxxx Kxxxxxx nimel oli Vxxxx Kxxxxxx surma hetkel abikaasade ühisvara tunnustele vastavaid asju ja õigusi väärtuses vähemalt 3678,88 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et Vxxxx Kxxxxxxxpankrotivara on võimalik suurendada abikaasade ühisvara jagamise (eeldades abikaasade võrdsust ühisvaras) teel. Pole teada muid kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks ja seeläbi võlgniku pankrotivara suurendamiseks. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada tehinguid, mida kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Kohustused: − Coop Finants AS 8804,27 eurot; − TF Bank AB 4911,17 eurot; − IPF Digital AS 5172,92 eurot; − PlusPlus Capital AS 4578,74 eurot; − Luminor Bank AS 23,22 eurot. Kokku kohustused 23 490,32 eurot. Võlgniku abikaasa Gxxxxx Kxxxxxx teatas ajutisele haldurile, et võttis abielu ajal Vxxxx Kxxxxxx korraldusel ja tema investeerimistegevusteks laenu Bondora AS-st summas 5000 eurot, SEB Pank AS-st summas 7000 eurot ja Coop Pank AS-st 7000 eurot, kõik kokku 19 000 eurot. Coop Pank AS kinnitas ajutisele haldurile, et Gxxxxx Kxxxxxxxx on väljastatud laen 7000 eurot, mille jääk 14.10.2022 seisuga on 5843,47 eurot. Panga poolt edastatud dokumentidest ei ole aga võimalik teha üheselt järeldust selle kohta kas Gxxxxx Kxxxxxx poolt võetud laenukohustus on olnud perekonna huvides või mitte. Bondora AS ja SEB Pank ei ole väidetavate laenukohustustega seotud dokumente käesolevaks hetkeks ajutisele haldurile edastanud. Gxxxxx Kxxxxxx väidetel kasutas Vxxxx Kxxxxxxnii perekonna kui laenuks võetud rahalisi vahendeid tundmatutes venekeelsetes investeerimiskeskkondades krüptovaluutadesse investeerimiseks. Hiljem selgus, et tegemist oli kelmidega ning abikaasad kaotasid kogu „investeeritud“ raha. Asja uurimiseks algatatud kriminaalasi 21261000775 lõppes tulemusteta. Vxxxx Kxxxxxx arvelduskonto andmetest nähtuvalt on isik teinud enda arvelduskontodelt krüptovaluutadega seoses ainult ühe makse (01.10.2022) summas 250 eurot. Vxxxx Kxxxxxx poolt Coop Pank ASlt laenatud rahalised vahendid on isik kandnud Gxxxxx Kxxxxxx arvelduskontole. Gxxxxx Kxxxxxx poolt laenuks võetud ja Vxxxx Kxxxxxx poolt abikaasale ülekantud laenuraha edasise faktilise kasutamise kohta käesoleval hetkel andmed puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu esineb alus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et maksejõuetuse põhjuseks on pärandaja surm. Ajutise halduri sõnul viitavad temale teatavaks saanud asjaolud sellele, et kuni surmani suutis pärandaja tasuda enda lepingutest tulenevalt tagasimakseid. Abikaasade ühisvara tuleb enne pankrotivarasse arvamist jagada. Pankrotivara potentsiaalseks suuruseks võib olla umbes 3450 eurot ning see summa on piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates avaldaja ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et Vxxxx Kxxxxxx pärandvara on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivalt täitmata kohustusi rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi ca 23 000 euro ulatuses. Pärandvara väärtus on ca 3450 eurot, millest umbes 306,91 eurot on lahusvara. Suuremas ulatuse on tegemist aga eeldatava väärtusega, sest enne selle arvamist pankrotivarasse tuleb abikaasade ühisvara jagada. Ajutine haldur oli seisukohal, et võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Vxxxx Kxxxxxx pärandvara on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine. Seetõttu tuleb välja kuulutada Vxxxx Kxxxxxx pärandvara pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20.12.2022 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolek toimub virtuaalruumis ning isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1);

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 660 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 11 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 50 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 550 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 110 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 660 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.