Kohus Kohtukoosseis
Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. november 2022
Tsiviilasja number
2-21-10867
Tsiviilasi
XXXXXX korteriühistu avaldus äraolijate Rodion Smirnovi ja Anna Mosina vara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ning varale hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rodion Smirnovi ja Anna Mosina määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja
korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Paul Paas
Asja läbivaatamine
Puudutatud isikud Rodion Smirnov (sündinud XXXXXXXXX) ja Anna Mosina (sündinud
esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
teinud. Viisa puudumine ei takistanud võlgnevuse tasumist ning puudutatud isik I oleks saanud probleemi lahendamiseks Eestisse tulla, sest tal on viisa. Puudutatud isikud ei ole alates korteri omandamisest korteris elanud ega seal viibinud, nad ei ole kahe aasta jooksul kandnud kulusid, enda vara eest hoolitsenud ega selle vastu huvi tundnud. Omanikud ei ole pika aja vältel kandnud korteriomandiga seotud kulutusi, omandi eest hoolitsenud, omandit käsutanud ega kasutanud. Samuti ei ole korteriomanikud korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui nad ise viibivad eemal, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 mõttes. Korteriomanikud ei ole kahe aasta jooksul tundud huvi oma vara vastu (A. Mosina poolt esitatud kirjavahetus avaldajaga toimus viimati 2019. aasta detsembris). Samuti ei ole korteriomanikud korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui nad ise viibivad eemal, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks (KrtS § 32). Hooldatava vara valitsemisel peab hooldaja lähtuma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 2 ja 3 tulenevatest õigustest ja kohustustest. Kohus teostab TsMS § 4772 lg 1 kohaselt hooldaja üle järelevalvet ning kohustas seetõttu avaldajat esitama kord aastas vara valitsemise kohta aruanne.
Vastusena kohtunõudele märkis avaldaja, et jääb avalduse juurde ja leiab, et äraolija varale hoolduse seadmine on vajalik kommunaalkulude võlgnevuse tõttu ja korterile juurdepääsu tagamiseks. Avaldaja andmeil ei olnud puudutatud isikud pärast 2022. a maid Eestis käinud, sh korteris viibinud, viimase kommunaalmakse tasusid nad mais 2022 ja 10. oktoobri 2022. a seisuga oli võlgnevus 179 eurot 90 senti, kuhu ei olnud arvestatud septembrikuu kulusid, sest selle tasumise tähtpäev ei olnud veel saabunud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.