Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XXXXXX korteriühistu kanda.
4.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas Anna Mosina (puudutatud isik I) Rodion Smirnovi (puudutatud isik II) vastu avalduse, milles palus kohaldada neile kuuluva korteriga aadressil XXXXX (korter) seoses hoiumeetmeid ja määrata varale hooldaja TsMS § 516 kohaselt.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteri ühisomanikud, keda majaomanikud ei ole aastaid näinud ja kelle kontaktandmed neil samuti puuduvad. Korteris ei ela keegi ning keegi seda ka ei kasuta. Elamu hooldamise ja kommunaalkuludega tegeleb avaldaja alates 2017. aastast. Puudutatud isikud ei ole tasunud kommunaalkulude võlgnevusi pikemat aega, 31. juuli 2017. a seisuga oli võlgnevus 1068 eurot 82 senti. Äraolija varale hoiumeetmete rakendamine on vajalik, sest võlgnevus suureneb pidevalt ning kui lähiajal hoiumeetmeid ei rakendata, ületab võlgnevus korteri väärtuse. Avaldaja palub määrata ennast vara hooldajaks koos õigusega anda korter üürile.
1.2.Vastusena kohtunõuetele selle kohta, kas puudutatud isikud on vahepealsel ajal arveid tasunud ning kui, siis millises ulatuses, märkis avaldaja, et puudutatud isikud ei ole seni arveid tasunud, võlgnevus on 1. detsembri 2021 seisuga 1352 eurot 36 senti ning jäi enda avalduses toodud nõude juurde.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, tuues välja, et eksitavad on avaldaja väited selle kohta, et avaldajal ei ole nende kontaktandmeid, lisaks on neil plaanis Eestisse tulla, kuid nad ei ole saanud seda teha koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2021. a määrusega avalduse äraolevate puudutatud isikute varale hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks, määras hooldajaks avaldaja, andes talle õiguse korterit vallata ja kasutada, sh üürile anda, ning kohustas avaldajat esitama iga aasta 15. detsembriks aruanne vara valitsemise kohta. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Maakohus leidis, et puudutatud isikute varale hooldaja määramise eeldused TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes on täidetud, sest puudutatud isikud ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Puudutatud isikute kohta puuduvad registris elukohaandmed, korteri müügilepingu kohaselt elavad puudutatud isikud Venemaal. Kuigi puudutatud isikud on avaldajaga 2019. aastal suhelnud, ei ole nad menetluse raames avaldajaga ühendust võtnud ega kommunaalmakseid tasunud. Puudutatud isikute võlgnevus on
1.detsembri 2021 seisuga 1352 eurot 36 senti. Puudutatud isikud väitsid 21. septembri 2021. a vastuses, et tegelevad puudutatud isikule II Eestisse viisa taotlemisega, kuid ei ole seda senini
teinud. Viisa puudumine ei takistanud võlgnevuse tasumist ning puudutatud isik I oleks saanud probleemi lahendamiseks Eestisse tulla, sest tal on viisa. Puudutatud isikud ei ole alates korteri omandamisest korteris elanud ega seal viibinud, nad ei ole kahe aasta jooksul kandnud kulusid, enda vara eest hoolitsenud ega selle vastu huvi tundnud. Omanikud ei ole pika aja vältel kandnud korteriomandiga seotud kulutusi, omandi eest hoolitsenud, omandit käsutanud ega kasutanud. Samuti ei ole korteriomanikud korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui nad ise viibivad eemal, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 mõttes. Korteriomanikud ei ole kahe aasta jooksul tundud huvi oma vara vastu (A. Mosina poolt esitatud kirjavahetus avaldajaga toimus viimati 2019. aasta detsembris). Samuti ei ole korteriomanikud korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui nad ise viibivad eemal, mis annab aluse korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks (KrtS § 32). Hooldatava vara valitsemisel peab hooldaja lähtuma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 2 ja 3 tulenevatest õigustest ja kohustustest. Kohus teostab TsMS § 4772 lg 1 kohaselt hooldaja üle järelevalvet ning kohustas seetõttu avaldajat esitama kord aastas vara valitsemise kohta aruanne.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus äraolija varale hoolduse seadmiseks rahuldamata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Kommunaalkulude tasumisega viivitamine ei anna TsÜS § 18 lg 2 ja TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes äraolija varale hoolduse seadmiseks isegi juhul, kui omanik ei saa tulla vara asukohta. Avaldajal on olemas puudutatud isikute kontaktandmed. Hoolduse saaks seada elulise vajaduse tõttu, näiteks selleks, et välistada omaniku äraolekuga kaasneda võivad negatiivsed tagajärjed. Korter on lukustatud ning mistahes oht korterile või elamu kaasomandiosadele puudub. Avaldaja ei ole tõendanud, et tal oli vajadus saada korterile ligipääs ning puudutatud isikud seda talle ei võimaldanud. Tegemist on uue väitega. Torutööde tõttu pakkusid puudutatud isikud juba 2019. aastal välja, et jätavad võtmed ühistu juhatusele, kuid korterivõtmeid ei antud juhatusele nendepoolse passiivsuse tõttu. Avaldaja ei ole väitnud, et puudutatud isikud ei oleks hoidnud korterit korras KrtS § 31 lg 1 mõttes, vaid tuginenud võlgnevusele. Võlgnevus tekkis, sest eelnevalt tasuti arveid Eestis ning enne piiride sulgemist ei olnud korraldatud maksete tasumine. Puudutatud isikud tasusid 22. detsembril 2021 neile teadaolevalt võlgnetava summana 1220 eurot. Vastusena 20. oktoobri 2022. a kohtunõudele teatasid puudutatud isikud, et nad on käinud Eestis
10.juunil, 16. juunil ja 1. augustil 2022 ning tasunud kommunaalkulude eest täiendavalt 576 eurot ning peagi peaks laekuma ka 239 eurot. Puudutatud isikud leidsid, et avaldaja saab vajadusel võimaldada juurdepääsu korterile puudutatud isik I või tema esindaja, kelle kontaktandmed on avaldajal olemas.
7.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Äraolija varale hoiumeetmete seadmine on vajalik, sest võlgnevus tasuti vaid osaliselt, eelnevalt olid epostile saadetud jooksvad arved tasumata. Korteriomanike hoolsuskohustus ei piirdu vaid korteri sisemuse korrashoiuga. Maja on halvas seisukorras ja torud on vahetamata, mh puudutatud isikute korteris, sest avaldajal puudub sellele ligipääs. Avarii korral ei ole võimalik oodata, kuni puudutatud isikud saavad Venemaalt Eestisse tulla ning puudutatud isikud ei ole nimetanud volitatud isikut, kes saaks vajadusel korterisse ligipääsu võimaldada.
Vastusena kohtunõudele märkis avaldaja, et jääb avalduse juurde ja leiab, et äraolija varale hoolduse seadmine on vajalik kommunaalkulude võlgnevuse tõttu ja korterile juurdepääsu tagamiseks. Avaldaja andmeil ei olnud puudutatud isikud pärast 2022. a maid Eestis käinud, sh korteris viibinud, viimase kommunaalmakse tasusid nad mais 2022 ja 10. oktoobri 2022. a seisuga oli võlgnevus 179 eurot 90 senti, kuhu ei olnud arvestatud septembrikuu kulusid, sest selle tasumise tähtpäev ei olnud veel saabunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus äraolija varale hoolduse seadmiseks rahuldamata.
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas esinevad TsÜS § 18 lg 2 ja TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes alused seada puudutatud isikute varale hooldus. Avaldaja on leidnud, et varale tuleks hooldus seada peamiselt seetõttu, et puudutatud isikud ei ole tasunud kommunaalarveid ega võimaldanud korterile juurdepääsu, mh selleks, et vahetada korteris torud või tagada ligipääs avarii korral. Samuti heidab avaldaja puudutatud isikutele ette, et nad ei ole volitanud kedagi selleks, et vajadusel juurdepääs tagada. Puudutatud isikud leiavad, et äraolija varale hoolduse seadmise eeldused ei ole täidetud, sest nad on võlgnevuse tasunud, ei ole takistanud juurdepääsu korterile ja pakkusid juurdepääsu korterile, sh korterivõtmete üleandmist ühistu juhatusele juba 2019. aastal.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus põhjendamiskohustust, kui leidis, et puudutatud isikute varale hoolduse seadmise eeldused TsÜS § 18 lg 2 ja TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes on täidetud. Iseenesest ei ole välistatud kohtu võimalus määrata äraolija varale hooldaja ka siis, kui äraolija asukoht on teada, kuid isik ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud äraolija varale hoolduse seadmine aga põhjendatud. Avaldaja ei tõendanud, et vara eest on vaja hoolitseda ega seda, et puudutatud isikud ei saa Venemaal viibimise tõttu enda vara eest hoolitseda.
9.Avaldaja tõi vastuses 20. oktoobri 2022. a kohtunõudele välja, et puudutatud isikute võlgnevus 10. oktoobri 2022 seisuga on 179 eurot 90 senti. Puudutatud isikud on aga tõendanud, et tasusid 22. detsembril 2021 neile teadaoleva kommunaalkulude võlgnevuse 1220 eurot (tl 69, 70) ning vastusena kohtunõudele tõid nad välja, et tasusid täiendavalt kommunaalkulude eest 576 eurot ning lähimal ajal peaks laekuma avaldajale veel 239 eurot. Seega on tõendatud, et puudutatud isikud ei ole tasunud tähtaegselt kõiki arveid, kuid samas on nad kommunaalkulude võlgnevuse suuremas osas likvideerinud.
10.Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et puudutatud isikud ei ole tasunud pikema perioodi kestel tähtaegselt kõiki kommunaalarveid, ei ole äraolija varale hoolduse seadmise alus TsÜS § 18 lg 2 ja TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on avaldajal olemas puudutatud isiku I kontaktandmed ning võimalus talle arveid edastada. Olukorras, kus korteriomanikul tekib järjepidevalt kommunaalkulude võlgnevus, kuid ühistul on korteriomaniku kontaktandmed ja võimalus talle arveid edastada, ei ole äraolija varale hoolduse seadmine kohane õiguskaitsevahend. Kui korteriomanik vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, saab pöörduda nõudega tema vastu kohtusse. Äärmuslikel juhtudel, kui probleemid on püsivad, võib esitada kohtusse korteriomandi võõrandamise nõude KrtS § 32 alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
11.Puudutatud isikute varale hoolduse seadmine ei ole põhjendatud, sest avaldaja ei ole tõendanud, et esineksid ka muud asjaolud, millest nähtuks, et korteri eest on vaja hoolitseda ning puudutatud isikud ei saa seda TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes muul põhjusel teha. Avaldaja väide, et hoolduse seadmist õigustab asjaolu, et puudutatud isikud ei ole võimaldanud juurdepääsu korterile, mis on vajalik torutöödeks või avarii korral ega ka kedagi volitanud korterisse liigipääsu tagama, on põhjendamata. Puudutatud isik on sõnumivestlusega tõendanud, et nad pakkusid ühistu juhatusele korterivõtmeid juba 2019. aastal, kuid juhatuse enda passiivsuse tõttu jäid need üle andmata (tl 37). Vastusena kohtunõudele tõid puudutatud isikud täiendavalt välja, et avaldajal on puudutatud isik I ja tema esindaja kontaktandmed, kes saavad etteteatamisel vajadusel korterile juurdepääsu tagada. Puudutatud isikud märkisid, et senise kolme aasta jooksul ei ole korterile juurdepääs ka olnud vajalik.
12.Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et avaldajal võib olla hüpoteetiliselt vajalik saada juurdepääs korterile tulevikus olukorras, mil võib juhtuda avarii, ei anna alust avalduse rahuldamiseks. Avaldajale on teada puudutatud isikute elukoht ja kontaktandmed ning puudutatud isikud on tõendanud, et külastavad iga paari kuu tagant Eestit (tl-d 128, 129), mida nad kinnitasid 2022. a suve osas ka vastuses kohtunõudele. Hüpoteetiline tulevikus tekkida võiv olukord ei saa tõendada, et esineb vajadus vara eest hoolitseda, milleks puudutatud isikud ei oleks muul põhjusel TsMS § 516 lg 1 p 2 mõttes võimelised. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta uue määrusega avaldus äraolija varale hoolduse seadmiseks rahuldamata.
13.Kuna avaldus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud puudutatud isikute menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei määra neid TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
14.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Käesolev määrus on hagita menetlust lõpetav määrus. Kuna avalduse rahuldamata jätmisega ja menetluskulude jaotusega ei ole puudutatud isikute õigusi kitsendatud, ei ole puudutatud isikutel kaebeõigust. Avaldajal on käesoleva määruse peale kaebeõigus. Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 698 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.