Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
18. november 2022 kell 15.00, Pärnu kohtumaja
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine js ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post [email protected]
2-22-14684 Võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 18.11.2022 kell 15.00 ja algatada X kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 05.12.2022 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata X (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 7. detsember 2022 kell 11.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1).
5.Kohustada võlgnik X (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 7.detsembril 2022 kell 11.30 Pärnu Maakohtusse (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti
Tsiviilasi nr 2-22-14684 kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab X kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18.11.2023.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.X võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku X kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 11.10.2022 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, so kokku x eurot, millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684 Õigusbüroo (a/a EE861010902001530007 SEB Pangas).
16.Võlgnik X on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 02.10.2022 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, tal on üks laps (sündinud xxxx a), kes elab temaga. Võlgnikul vara puudub. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk xxxxx xx-st ja xxxxxxxxxxxx xx-st kokku 1700 eurot kuus. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt 62 erinevat kohustust enam kui 10 võlausaldaja ees, 24 juhul on nõude aluseks kohtulahend ning käimas on kümneid täitemenetlusi teadaolevalt kuue erineva kohtutäituri juures. Võlgade kogusummat ei ole võlgnik ise välja toonud, kohtu arvutuse kohaselt on summa üle 100 000 euro.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et on teinud ääretult rumalaid otsuseid ning üritanud olemasolevaid laene uute kõrgete intressidega laenudega tasuda, mis on tekitanud nn „lumepalliefekti“.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on seisnenud mitme töökoha olemasolus, ta töötab päevas 13 tundi. Sissetulekute suurendamine ei ole aidanud nõuete tasumisel, sest nõuete suurus on liialt suur. Võlgnik soovib jätkata töötamist sama koormusega, võimalusel seda isegi suurendades.
2.11.10.2022 määrusega on kohus võtnud X maksejõuetusavaldus menetlusse ning nimetanud maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 3.11.2022 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik X pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku 101 724.27 €, millest 69 351.22 on muutunud sissenõutavaks ja 32 375.05 € tähtaeg on ees 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684 (Swedbank AS laen ja EMTA ajatamise graafik).Võlgnikul teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks, mistõttu võlgnik on maksejõuetu. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja seejärel uute laenude võtmine varasemate laenude maksete tasumiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega ei ole võimalik täpselt hinnata, sest uute laenude võtmisega lükkas ta makseraskusi näiliselt edasi. 2019 aasta lõpus-2020 aasta alguses hakkasid võlausaldajad kohustusi kohtu kaudu sisse nõudma ja seega tuleb järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2019- l aastal.
3.2.Usaldusisik ei pea antud juhul võimalikuks võlgade ümberkujundamist. Võlgade ümberkujundamise korral jäävad Swedbank AS laen (igakuine makse 180€) ja EMTA ajatamise graafik (a ́30€) kehtima praegusel kujul, kuna nende tähtaeg ei ole saabunud. Laenude ja võlgnevuste tasumiseks jäävast 550 eurost kulub 210€ kehtima jäävate lepingute/kokkulepete tasumiseks ja 340€ jääb võlgade ümberkujundamise kava järgsete maksete tasumiseks. Võlgade ümberkujundamisel 5-aastase graafiku puhul oleks 69 351.22€ suuruse kohustuse igakuiseks makseks (juhul, kui ei arvestata viiviseid ja intresse) 1159 €, mis on 3,5 korda suurem, kui võlgnikul kava kohaste maksete tasumiseks jääv summa. Sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste maksed ja ümberkujundamise kava maksed kokku oleksid 1369€ (210€+1159€) ning igakuiseks elamiseks jääks võlgnikule 329€, millest ilmselgelt ei piisa elamiskulude katmiseks. Seega poleks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava täitmiseks.
3.3.Eeldusel, et Swedbank AS laen ja EMTA ajatamise graafik jäävad kehtima, oleks vaja refinantseerida 69 351.22€ suurune kohustus, arvestusega, et laenu- ja intressimakseteks jääb 340€. Sellisel juhul peaks 5% intressimääraga laenu pikkuseks olema 38 aastat. Laenu refinantseerimisel arvestavad pangad/laenuandjad muu hulgas laenutaotleja maksevõimet, vanust, tagatisi, senist maksepraktikat. Praktikas ei ole ükski laenuandja valmis andma 38-ks aastaks 5-%-lise intressimääraga laenu inimesele, kellel on maksehäired ja puudub igasugune tagatis ning kes oleks laenutähtaja saabudes xx-aastane.
3.4.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada X pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada X pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 15.11.2022 toimunud istungil ära.
4.1.Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel hakkas ta uute laenudega vanu laene katma. Teise pensionisamba on välja võtnud ja kinnistu on müüdud. Tal on x-aastane tütar. On 2 töökohta ja töötasud kokku 1700 eurot. On töötanud xxxxxxx 17 aastat, xxxxxxxx xxxxxx 2 aastat 2 kuud.
4.2.Usaldusisik A. Õnnik jäi ärakuulamisel kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Ta on nõus jätkama pankrotihalduri ning usaldusisikuna. Kui võtta arvesse ka mitte sissenõutavaks muutunud nõuete summat, mis kohe-kohe muutub, siis võlgniku võlad on üle 100 000 euro ja arvestades ka seda, et võlgnikul on suhteliselt hea sissetulek, siis ilmselgelt pole võimalik võlgade ümberkujundamist rakendada, kuna see summa on liiga suur. Kuskilt refinantseerimist ei ole võimalik saada. Sellistel tingimustel ei anta laene. Samamoodi ei ole võimalik võlgu ka maksimaalselt kõhu arvelt kokku hoides ära tasuda. Seega võlgade ümberkujundamisest rääkida ei saa. Usaldusisik palub kuulutada välja võlgniku pankrot ning 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684 algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on seadnud endale mängimiskeelu aastal 2021. Võlgnik spordiennustustega (millega ta varasemalt tegeles) kahjumit ei toonud. Takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks usaldusisik ei näinud. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik X on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine netotöötasu on ca 1698 eurot. Võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi kogusummas vähemalt 101 724.27 eurot (mis kõik muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks). Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks X pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab seega võlgniku X pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1.Kohus leiab, et antud juhul ei ole võlgnik hasartmängu tõttu kahjustanud FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel. Võlgnik on küll tegelenud spordiennustustega, kuid kahjumit otseselt see ei toonud. Samuti on võlgnik pannud endale hasartmängu keelu 26.10.2021 36-kuuks. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18.11.2023, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684
13.Kohtu selgitused:
13.1.Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
13.2.Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
13.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
13.4.Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
13.5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
13.6.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
13.7.Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-14684
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär x eurot.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, arvestusega xx tundi hinnaga xxx eurot/tunnis, lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot + km ning ülejäänud tasu summas x eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik X maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg x tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata x eurot, koos käibemaksuga x eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022.a on kuupalga alammääraks x eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas x eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.