Osaühing Europark Estonia hagi Aluuks OÜ vastu võlgnevuse nõudes 40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490; aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja jurist Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: Aluuks OÜ (registrikood 11327365; aadress VäikePaala tn 2, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11415; e-post xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige A. J. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi Aluuks OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt Aluuks OÜ (registrikood 11327365) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks võlgnevus (võla sissenõudmiskulud) summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja Aluuks OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt Aluuks OÜ (registrikood 11327365) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 370 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 250 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-134737 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 07.10.2022 hagi Aluuks OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 01.08.2022 sõiduk registreerimismärgiga xxxx, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Lidl Tähesaju tee 4 (EP229, 1642), Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella, millega on fikseeritud parkimise algusaeg ega olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (leppetrahv nr 1350 1082 2190 4183 summas 15 eurot, maksetähtajaga 15.08.2022), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata.
3.Kostja esitas hagejale 02.08.2022 pretensiooni, kus kinnitas, et on rikkunud parkimistingimusi ning palus leppetrahv tühistada. Hageja vastas kostja pretensioonile 05.08.2022 ning jättis pretensiooni rahuldamata, selgitades muuhulgas, et kostjal oli võimalik tasuda parkimise eest mobiilselt või parkida parkimiskellaga tasuta kuni 1,5 tundi. Samuti juhtis hageja tähelepanu sellele, et lepingutingimuste alusel on hagejal õigus väljastada leppetrahv kuni summas 40 eurot, kuid hageja on väljastatud miinimumtrahvi summas 15 eurot. Kostjal tuli tasuda leppetrahvivõlgnevus summas 15 eurot hiljemalt 15.08.2022 (maksetähtajal). Kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata, millest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmist.
4.Hageja saatis 01.09.2022 kostja äriregistrijärgsele meeldetuletuskirja, milles palus võlgnevuse tasuda.
e-postile
võlgnevuse
osas
5.Kostja saatis 02.09.2022 taaskord hagejale pretensioonid, kus tõi välja, et ta on külastanud parkimisala läheduses poode ning tšekkidelt on näha, et lubatud parkimisaeg ei ole ületatud. Hageja vastas kostjale samal päeval selgitades veelkord, et leppetrahvi vaidemenetlus on lõpetatud ning otsus on tehtud. Kostjat see ei rahuldanud, kes saatis veelkord kirja tuues välja, et ta palub vaadata veelkord esitatud vaie üle, kuna tema hinnangul ei ole pargitud enam kui 30 minutit.
2-22-134737 Hageja juhib tähelepanu sellele, et kehtinud parkimistingimustest (hagiavaldusel lisa 5) ei nähtu, et parkimistingimustega ettenähtud kohustuste täitmisest (parkimise algusaja fikseerimisest) on vabastatud Tähesaju tee Lidli kliendid või lähedalasuva Bauhausi kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust, s.o mitte parkida parkimisõigust omamata. Selle tulemusel on väljastatud kostjale leppetrahv vastavalt parkimistingimuste p-le 7.
6.07.09.2022 tasus kostja hageja arveldusarvele 15 eurot selgitusega 1350108221904183. Järelikult ei saa olla vaidlust selles osas, et poolte vahel sõlmiti leping ning kostjale oli väljastatud leppetrahv. Samas kostja tasus üksnes osa võlgnevusest (s.o leppetrahvi) ning ülejäänud võlgnevuse nõue (s.o 40 eurot võla sissenõudekulusid) on kostja poolt tasumata.
7.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.
8.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Poolte vahel ei saa vaidlust olla selles, et leping oli sõlmitud ning sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale maale kuivõrd kostja ei ole kordagi ühtegi teistsugust väidet ega tõendit esitanud.
9.Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.
10.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 6) alusel kostja, kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 21.01.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud. Lisaks pole ka kostja vastupidist tõendanud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
11.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella, millega on fikseeritud parkimise algusaeg ega olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Kostja on ka enda esitatud pretensioonis kinnitanud parkimistingimuste rikkumis. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude (01.08.2022 väljastatud leppetrahv nr 1350 1082 2190 4183 summas 15 eurot, maksetähtajaga 15.08.2022) koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 01.08.2022 (hagiavalduse lisa 1), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt oli hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 15 eurot, mis on kostjal käesolevaks ajaks tasutud.
12.Kohtueelselt saatis hageja 01.09.2022 kostjale meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele epostile aadressile xxxx (hagiavalduse lisa 3). Kostja ei täitnud oma kohustust tähtaegselt. Seetõttu
2-22-134737 nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja saatmise kulu.
13.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Leppetrahvinõue on kostjale esitatud ja kätte toimetatud 01.08.2022. VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot), mille võib võlausaldaja sisse nõuda kui võlgnik on sattunud kohustuste nõuetekohasel täitmisel viivitusse ja tegemist on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, kelleks kostja ka on. Muuhulgas juhib hageja tähelepanu ka sellele, et saadetud meeldetuletuskirjas on selgelt välja toodud, et kui võlgnevust ei tasuta tähtaegselt, siis peab võlgnik arvestama, et kohtumenetluse alustamisel lisanduvad menetluskulud (nt sissenõudmiskulude hüvitamine summas 40 eurot). Järelikult ei saa tulla kostjale üllatusena vastava nõude nõudeõigus, olemasolu või selle suurus. Veelgi enam ei ole hagejal seadusest tulenevat kohustust saata meeldetuletuskiri kostjale, et sissenõudmiskulusid nõuda. Hageja on eelnevalt põhistanud viivisenõude esitamise eelduseid ning leiab, et tal on õigus nõuda 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt eeltoodule nõuab hageja kostjalt võlgnevuse summas 40 eurot tasumist, mis koosneb tasumata, kuid sissenõutavaks muutunud sissenõudmiskulust. Kostja 10.10.2022 vastuväited
14.Kostja on esitanud 10.10.2022 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et tema ei sõlminud hagejaga parkimislepingut VÕS § 3 p 1 mõttes, kuivõrd leping sõlmitakse parklasse sisenemisel sõiduki juhi ja parkla vahel, mitte sõiduki omanikuga nagu Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16 oma 23.03.2016 otsuse punktis 11 leidnud. Hageja väljastas leppetrahvinõude 01.08.2022 kell 19:04 summas 15 eurot parkimistasu maksmata jätmise põhjendusega. Vaie hagejale parkimistasu maksmata jätmise kohta esitas 02.08.2022 eraisikuna A. J. e-posti aadressilt xxxx, mis on tõendatud hagiavalduse lisadega. Sellega tunnistas A. J., et ta oli sõiduki juhina lepingupooleks ja nõue sõiduki omaniku Aluuks OÜ vastu on alusetu. Täiendavalt lisab A. J., et eraisikuna esitatud vaidele tuli vastu teade: leppetrahvi enne asja lahendamist mitte tasuda.
15.Hageja jättis vaide 05.08.2022 otsusega rahuldamata parkimise algusaja puudumise tõttu. A. J. esitas 10.08.2022 tõendamaks parkimise algusaega vaidlusaluse parkimisala lähedal asuva ehituspoe Drive-in, mida ta eelnevalt külastas, ostutšeki väljastusajaga 01.08.2022 kell 18:55, millega oli tuvastatav parkimise algusaeg ja millest tulenevalt parkimistasu maksmine ei olnud vajalik, sest lubatud 1,5h tasuta parkimisaega ei olnud ületatud. Hageja sellele ei vastanud. Kuna tavapärane menetlusaeg (s.o 30 päev) oli läbi, saatis A. J. 02.09.2022 hagejale meeldetuletuse vastuse saamiseks ning esitas lisaks sõiduki jälgimissüsteemi väljavõtte sõiduki marsruutide ja kellaaegadega, näitamaks reaalset parkimisaega antud parklas, millega ei tekkinud parkimise eest tasumise kohustust.
16.Kuigi A. J. on igati oma eksimust tunnistanud ja teinud omalt poolt kõik võimaliku erinevate tõendusdokumentide esitamiseks, teatas hageja töötaja asjasse süvenemata järgmist: „Oleme Teile omalt poolt kõikvõimalikud selgitused jaganud antud juhtumi osas ning teavitanud seejuures ka otsusest. Sellega oleme lõppetanud menetluse.”. A. J. palus hagejal veekord asi üle vaadata, kuid hageja ei vastanud. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et hageja on tahtlikult põhjustanud leppetrahvi tasumise viivituse ning on orienteeritud vaid kasumi teenimisele. Seega luges A. J. asja lõpetatuks ja tasus 07.09.2022 leppetrahvi, millega on hageja leppetrahvinõue täidetud ega ole nõus mingeid täiendavaid kõrvalkulusid tasuma.
17.Seoses hagejapoolse võla sissenõudekulude hüvitamise nõudega märgib kostja, et hageja esindaja on oma kirju edastanud e-postile xxxx, millele puudub A. J.il otsene ligipääs ja millest ta alles peale leppetrahvisumma tasumist teada sai. Aluuks OÜ on väike ettevõtte ja igapäevane tegevus puudub. Seega ei ole õiglane väita, et A. J. oleks kuidagi pahatahtlikult käitunud, nagu hageja oma avalduses vihjab. Nagu juba eespool kirjeldatud, on A. J. ennast eraisikuna e-posti
2-22-134737 aadressiga xxxx tunnistanud parkimisel lepingu pooleks ja hagejal puudus vajadus ettevõtte Aluuks OÜ kaasamiseks antud protsessi. Hageja 25.10.2022 seisukoht kostja 10.10.2022 vastuväidetele
18.Hageja esitas 25.10.2022 seisukoha kostja vastusele ning tõi välja, et vastupidiselt kostja seisukohale on Riigikohus (nt 3-2-1-68-16 p 31, 3-2-1-77-16, 2-15-3430) leidnud, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Hageja leiab, et käesoleval juhul saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja Aluuks OÜ vahel, kuivõrd Aluuks OÜ juhatuse liige on A. J., kes on mh esitanud ka vastuväite hagile ning kinnitab, et on ise esitanud ka pretensiooni. Lisaks, kuna antud juhul on tegemist kostjaga, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, siis sellisel juhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel. Seda eriti olukorras, kus tehingu on teinud juhatuse liige, kuivõrd on selge, et juriidiline keha ise sõidukit juhtida ei saa. Eeltoodut kinnitab mh ka Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-16-111891 (p-d 19 ja 20).
19.Kostja viited sellele, et tema seaduslik esindaja on esitanud vaide eraisikuna, ei ole antud juhul relevantsed, kuivõrd vaiet on võimalik leppetrahvile esitada ükskõik milliseid andmeid kasutades. Hageja ei saa võtta tõepähe esitatud kontaktinfot, kuivõrd tulenevalt Riigikohtu praktikast vastutab sõiduki leppetrahvide eest selle omanik/vastutav kasutaja. Kui hageja usaldaks pimesi üksnes informatsiooni, mida võib iga inimene ise välja tuua leppetrahvivaiet esitades, tekiks suure tõenäosusega menetluslik olukord, kus kostja A. J. eraisikuna võib viidata, et tal puudub igasugune seos käesolevas tsiviilasjas viidatud sõidukiga ning sellega menetlus lõppeks, kuna hagejal ei olekski võimalik tõendada, et kes siis sõidukit kasutas või kes leppetrahvide eest vastutab.
20.Hageja märgib, et leppetrahvi osas on võimalik esitada pretensioon 14 päeva jooksul. See informatsioon on ka leppetrahvil kirjas (hagiavalduse lisa nr 1). Seega jääb antud juhul täielikult arusaamatuks kostja väide ning viide 30-päevase „tavalise menetlusaja“ kohta, kui on selge, et vaiet võib esitada üksnes 14 päeva jooksul. Seda ei kinnita ka hageja poolt saadetav automaatvastus, millega teavitatakse vaide esitajat, et vastus antakse kahe nädala jooksul. Lisaks on kostjat teavitatud, et enne hageja poolt vastamist ei pea leppetrahvi tasuma ning kostja on seda ka ise oma hagivastuses kinnitanud. Hageja teavitas 05.08.2022 kostjat, et vaie jääb rahuldamata, leppetrahvi vähendamiseks/tühistamiseks puudub alus ning tegemist oli lõpliku otsusega. Seda asjaolu kinnitab ka kostja oma vastuses. Leppetrahv, mis väljastati 01.08.2022 tuli tasuda hiljemalt 15.08.2022. Järelikult alates 16.08.2022 muutus leppetrahv sissenõutavaks. Selle osas saadeti kostjale 01.09.2022 meeldetuletuskiri (hagiavalduse lisa 3). Arusaamatul põhjusel on kostja alustanud järgmine päev, s.o 02.09.2022, taaskord kirjavahetust hagejaga, kus viitab, et talle ei ole vastatud. Hageja hinnangul on üheselt selge, et kui kostjat teavitati meeldetuletuskirjaga tasumata leppetrahvist, siis proovis kostja taaskord võtta ühendust hagejaga ning soovis esitada pretensiooni, mis oli juba kord lahendatud ning mille otsus oli kostjale teatavaks tehtud. Asjaolu, et kostja ei pruugi nõustuda hageja otsusega leppetrahvi osas, ei vabanda kohustuse rikkumist VÕS § 103 mõttes.
21.Kostja on viidanud nii hagejale saadetud kirjades kui ka hiljem kohtule esitatud hagivastuses, et parkis sõidukit lühiajaliselt ning et ta võiks justkui seda väidet tõendada erinevate tõenditega, kuid samas ei ole seda teinud. Lisaks juhib hageja tähelepanu kehtinud parkimistingimustele (hagiavalduse lisa nr 5), mille p 3 sätestab järgmist:“ /.../ Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus /.../ Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“. Tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega kui ka kostja enda kinnitustega pretensiooni esitamisel (nimelt kostja kinnitab, et ta ei olnud parkimistingimustega tutvunud ning parkimise eest ei olnud tasutud) on selge, et sõiduki armatuurlaual ei ole ühelgi viisil parkimise algusaeg fikseeritud selliselt, et seda oleks võimalik teha kindlaks parkimiskorraldajal. 1,5 tunnise tasuta
2-22-134737 parkimisõiguse annab ainult see, kui sõidukijuht avaldab parkimise algusaja, märkides see nt parkimiskellaga, mille põhjal on kontrolli tegeval töötajal võimalik üheselt aru saada, kas sõiduk pargib lepingutingimusi järgides või rikkudes. Seega isegi, kui kostja esitaks vastavad tõendid mille alusel selgub, et ta parkis sõidukit lühiajaliselt, ei anna see õigust parkida sõidukit lepingutingimusi rikkudes, s.t selliselt, et ei ole fikseeritud parkimise algusaeg armatuurlaual selliselt, et oleks võimalik väljapoolt sõidukit tuvastada parkimise algusaega. Seega on selge, et parkimistingimusi on rikutud. Väide, et hageja on käitunud tahtlikult tegevusetuselt ning on orienteeritud kasumi teenimisele, on nii meelevaldne kui ka väär, sest on selge, et kostjale vastati 3 päeva pärast pretensiooni esitamist ning tema esitatud vaie vaadati üle. Samuti on üheselt selge, et sõiduki parkimisel ei ole armatuurlaual märgitud parkimise algusaega.
22.Hageja leiab, et seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi ega korda, kuid hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirja lootuses lahendada tekkinud olukord kiiremini ja soodsamalt kui seda saaks teha kohtumenetluses. Hageja juhib tähelepanu, et on saatnud meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Hageja hinnangul on käesoleval juhul järelikult selge, et meeldetuletuskiri on saadetud kostja avaldatud äriregistrijärgsele e-postiaadressile ning kuivõrd selle järel hakkas kostja pidama täiendavat dialoogi hagejaga, siis saab eeldada ka nimetatud kirja kättesaamist kostja poolt. Kostja seaduslik esindaja ehk juhatuse liige vastutab selle eest, et äriregistris esitatud andmed oleksid tõesed ning vastaksid tegelikkusele, viidatud asjaolu ei ole hageja mõju all. Muuhulgas juhib hageja tähelepanu ka sellele, et kostja väide, justkui oleks Aluuks OÜ puhul tegemist väikeettevõttega, kel puudub igapäevane majandustegevus, on ebatõenäoline, kuna kostja esitatud deklaratsioonidest lähtuvalt on toimunud igal kvartalil majandustegevust ning seda alates 2017, ainuüksi 2022 kolmandal kvartalil on kostja tasunud riiklikeks maksudeks üle 3 000 euro, tööjõumaksudeks peaaegu 1 000 eurot ning osaühingu maksustatav käive on olnud enam kui 25 000 eurot.
23.Kokkuvõttes leiab hageja, et VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. On selge, et kostja oli kohustuse täitmisega viivituses alates 16.08.2022, kui nõue muutus sissenõutavaks. Kostja 28.10.2022 täiendav seisukoht
24.Kostja on oma täiendavas seisukoha jätkuvalt arvamusel, et hageja nõue ühingu vastu on alusetu arvestades, et sõiduki juht on süü omaks võtnud ja leppetrahvi tasunud, mistõttu puudub hagejal õigus karistada teo eest kolmandat isikut, tuues argumendiks, et too on sõiduki omanik. Lisaks, kuivõrd hagejal oli info sõiduki kasutaja ehk lepingupoole osas olemas, siis puudus ühingul kui sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal kohustus täiendavalt tõendada sõiduki kasutajat. Kostja hinnangul on hageja seisukohad (sh kostja majandustegevuse osas) irrelevantsed, kuivõrd tasutud riiklikke maksude põhjal ei saa kuidagi järeldada, kas ettevõte tegutseb igapäevaselt või mitte. Kostja leiab samuti, et kuidagi ei ole reguleeritud seda, kui tihti peab ettevõte oma e-kirju kontrollima. Lisaks oleks hageja pidanud saatma meeldetuletuskirja parkimislepingu poolele, kes ja kelle andmed oli hagejale ka teada, mistõttu puudus hagejal vajadus saata teavitusi kolmandale isikule. Kuivõrd hagejale on leppetrahv tasutud, vaatamata hageja ebaprofessionaalsusele, ei näe kostja vajadust tulla vastu kompromissi sõlmimisega. Hageja 31.10.2022 täiendav seisukoht kostja 28.10.2022 seisukohale
25.Hageja kinnitas, et jääb kõigi oma varemesitatud seisukohtade juurde, kuivõrd on selge, et kostja oli kohustuse täitmisega viivituses alates 16.08.2022, kui nõue muutus sissenõutavaks ja seetõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 1131 lg 1 ettenähtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
2-22-134737
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
27.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
28.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
29.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
30.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
31.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
2-22-134737
32.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 01.08.2022 sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 6, dtl 56), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 11327365, mis kuulub äriregsitri andmetel Aluuks OÜ-le. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 01.08.2022 aadressil Lidl Tähesaju tee 4 (EP229, 1642), Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes. Ka selles osas pole kostja vastu vaielnud. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1350 1082 2190 4183 summas 15 eurot, maksetähtajaga 15.08.2022) summas 15 eurot, mis on 07.09.2022 tasutud. Seega puudub poolte vahel vaidlus käesoleva otsuse punktis 34 toodud järgmiste leppetrahvinõude põhieelduste üle: kostjale kuuluvat sõidukit pargiti hageja opereeritavas parklas, parkimise eest on jäetud tähtaegselt tasumata, mistõttu hageja väljastas kostjale leppetrahvi ja hageja on kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teavitanud.
33.Siiski on pooled antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kellega parkimisleping sõlmiti arvestades, et sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks on kostja Aluuks OÜ ja selle juhatuse liikmeks A. J., kes on ühtlasi leppetrahvi vaidlustanud ja selle tasunud isikuks. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida, kas kostja on sõlminud hagejaga 01.08.2022 parkimislepingu (I). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (II). (I)
34.Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli pargitud 01.08.2022 aadressil Lidl Tähesaju tee 4 (EP229, 1642), Tallinn, s.o hageja poolt opereeritavatel parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella, millega on fikseeritud parkimise algusaeg ega olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega. Kostja on 02.08.2022 esitanud küll leppetrahvi tühistamiseks vaide, mille hageja jättis 05.08.2022 otsusega rahuldamata, kuid samas vaides on kostja kinnitanud parkimistingimuste rikkumist. Kostja tähtaegselt (s.o 15.08.2022) leppetrahvi ei tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale 01.09.2022 võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja. Kostja saatis 02.09.2022 hagejale taaskord pretensiooni, mille osas hageja selgitas, et leppetrahvi vaidemenetlus on lõpetatud ja otsus on tehtud ning juhtis kostja tähelepanu sellele, et kehtinud parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisaja fikseerimise kohustusest on vabastatud lähedalasuvate kaupluste kliendid. 07.09.2022 on kostja tasunud hageja arveldusarvele 15 eurot selgitusega 1350108221904183.
35.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
36.Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei sõlmitud 01.08.2022 parkimislepingut VÕS § 3 mõttes, kuivõrd leping sõlmitakse parklasse sisenemisel sõiduki juhi ja parkla operaatori vahel. Kostja selgitab, et hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude, kuid vaide parkimistasu maksmata jätmise kohta esitas 02.08.2022 eraisikuna A. J. e-posti aadressilt xxxx. Kostja leiab, et selliselt tunnistas A. J. koheselt, et ta oli sõiduki juhina lepingupooleks ja nõue kostja kui sõiduki omaniku Aluuks OÜ vastu on alusetu, mistõttu kostjal kui sõiduki omanikul / vastutaval kasutajal puudus
2-22-134737 kohustus täiendavalt tõendada sõiduki kasutajat ning hageja puudus õigus karistada teo eest kolmandat isikut, tuues argumendiks, et too on sõiduki omanik.
37.Seoses vaidlusega, kas kostja ise (eeldatavalt kostja juhatuse liige, kuivõrd kostja on juriidiline isik) parkis vaidlusalusel kuupäeval (s.o 01.08.2022) sõiduki registreerimismärgiga xxxx hageja poolt opereeritavale parkimisalale Lidl Tähesaju tee 4 (EP229, 1642), Tallinn, selgitab kohus, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on 26.01.2017 tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 kohtuotsuse p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).
38.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks kuupäeval 01.08.2022 oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik kui kostja (antud juhul kostja juhatuse liikme isikus, kuivõrd kostja on juridiline isik, kes ise sõidukit juhtida ei saa). Kuigi kostja tõi oma vastuses hagiavaldusele välja, et sõiduk oli A. J.i erakasutuses, ei ole kostja esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Ülaltoodust tulenevalt on selge, et just kostja kohustuseks on tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) parkimisalale sõiduki parkis. Lisaks nõustub kohus hagejaga ning selgitab, et ainuüksi suvaliste isikute nimede nimetamist ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja kus on nimetatud isik sõidukit reaalselt kasutanud. Kostja väited, justkui e-posti aadressi xxxx võiks viidata sõiduki kasutamisele eraisikuna, ei ole eluliselt usutavad. Äriregistris on ka kostja registrikaardile kantud e-posti aadressiks xxxx, st ettevõte ei kasuta ärisuhtluseks ärinimega domeeni, vaid kasutuses on e-posti teenusepakkujate e-posti aadressid. Kuna antud juhul puuduvad usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Juriidiliseks isikuks oleva kostja puhul aga eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel ning seda eriti olukorras, kus tehingu on teinud juhatuse liige, kuivõrd on selge, et juriidiline isik ise sõidukit juhtida ei saa. Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja Aluuks OÜ vahel, kuivõrd Aluuks OÜ juhatuse liige on A. J., kes on mh esitanud nii vaide leppetrahvile kui ka vastuväite hagile, milles kinnitab, et oli sõiduki juhiks ja seega lepingupooleks. Vastavalt eeltoodule on asjakohatud ka kostja viited sellele, et tema seaduslik esindaja on esitanud vaide eraisikuna, kuivõrd tulenevalt Riigikohtu praktikast vastutab sõidukile väljastatud leppetrahvide eest selle omanik / vastutav kasutaja.
39.Kostja kinnitab samuti, et hageja edastas 05.08.2022 leppetrahvinõudele esitatud vaidele otsuse, millega jättis vaide rahuldamata parkimise algusaja puudumise tõttu. Samas toob kostja välja, et A. J. esitas 10.08.2022 hagejale ostutšeki väljastusajaga 01.08.2022 kell 18:55, millega oli tuvastatav parkimise algusaeg ja millest tulenevalt justkui parkimistasu maksmine ei olnud vajalik, sest lubatud 1,5h tasuta parkimisaega ei olnud ületatud. Lisaks saatis A. J. 02.09.2022 hagejale meeldetuletuse, kuna tavapärane menetlusaeg 30 päeva oli läbi, vastuse saamiseks ning sõiduki jälgimissüsteemi väljavõtte sõiduki marsruutide ja kellaaegadega, näitamaks reaalset parkimisaega antud parklas.
40.Esiteks, kohus nõustub siinkohal hagejaga, et arusaamatu on kostja tuginemine 30-päevasele tavalisele menetlusajale, kuivõrd leppetrahvi osas on võimalik esitada pretensioon 14 päeva
2-22-134737 jooksul, mis nähtub ka hageja väljastatud leppetrahvilt (hagiavalduse lisa nr 1). 14-päevast menetlusega kinnitab ka hageja 25.102.2022 seisukohas (dtl 75) esitatud automaatvastus vaide esitajatele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja teavitas 05.08.2022 kostjat, et vaie jääb rahuldamata põhjusel, et leppetrahvi vähendamiseks/tühistamiseks puudub alus ning tegemist oli lõpliku otsusega. Seda asjaolu kinnitab ka kostja oma vastuses (dtl 70). Seega leppetrahv, mis väljastati 01.08.2022 tuli tasuda hiljemalt 15.08.2022 ning alates 16.08.2022 muutus leppetrahv sissenõutavaks. Selle osas saadeti kostjale 01.09.2022 meeldetuletuskiri (hagiavalduse lisa 3; dtl 48). Kohus nõustub hagejaga, et ehkki kostja on püüdnud pärast 05.08.2022 lõplikku otsust esitada veelkord pretensioone, mis olid juba kord lahendatud ning mille otsus oli kostjale teatavaks tehtud, siis see, et kostja ei pruugi nõustuda hageja otsusega leppetrahvi osas, ei vabanda kostja kohustuse rikkumist VÕS § 103 mõttes.
41.Teiseks, kostja on viidanud kohtule esitatud hagivastustes, et parkis sõidukit lühiajaliselt ning et ta võiks justkui seda väidet tõendada erinevate tõenditega, kuid samas ei ole seda teinud. Lisaks nähtub hageja opereeritaval parkimisalal kehtinud parkimistingimuste (hagiavalduse lisa nr 5; dtl 55) punktist 3 järgmine:“ /.../ Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus /.../ Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“. Tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega kui ka kostja enda kinnitustega pretensiooni esitamisel (nimelt kostja kinnitab, et ta ei olnud parkimistingimustega tutvunud ning parkimise eest ei olnud tasutud) on selge, et sõiduki armatuurlaual ei ole ühelgi viisil parkimise algusaeg fikseeritud selliselt, et seda oleks võimalik teha kindlaks parkimiskorraldajal. Vastavalt eeltoodud parkimistingimustele andis 1,5-tunnise tasuta parkimisõiguse ainult see, kui sõidukijuht avaldab parkimise algusaja, märkides selle nt parkimiskellaga, mille põhjal on kontrolli tegeval töötajal võimalik üheselt aru saada, kas sõiduk pargib lepingutingimusi järgides või rikkudes. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostja oleks esitanud vastavad tõendid, mille alusel oleks selgunud, et ta parkis sõidukit lühiajaliselt, ei anna see õigust parkida sõidukit lepingutingimusi rikkudes, s.t selliselt, et ei ole fikseeritud parkimise algusaeg armatuurlaual selliselt, et oleks võimalik väljapoolt sõidukit tuvastada parkimise algusaega. Seega on selge, et parkimistingimusi on rikutud, kuivõrd sõiduki parkimisel ei ole armatuurlaual märgitud parkimise algusaega. (II)
42.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.
43.Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot on põhjendamatu, kuna hageja esindaja on saatnud meeldetuletuskirja e-postile xxxx, millele puudub A. J.il otsene ligipääs ja millest ta alles peale leppetrahvisumma tasumist teada sai. A. J. on ennast eraisikuna e-posti aadressiga xxxx tunnistanud parkimisel lepingu pooleks ja hagejal puudus vajadus kostja Aluuks OÜ kaasamiseks antud protsessi. Kostja leiab samuti, et kuidagi ei ole reguleeritud seda, kui tihti peab ettevõte oma e-kirju kontrollima. Lisaks oleks hageja pidanud saatma meeldetuletuskirja parkimislepingu poolele, kelle andmed oli hagejale ka teada, mistõttu puudus hagejal vajadus saata teavitusi kolmandale isikule.
44.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud 01.09.2022 meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx (hagiavalduse lisa 3; dtl 48). Kohus selgitab, et eraõiguslike juriidiliste isikute korral on TsÜS § 31 lg 1 järgi seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus, kelleks antud juhul on kostja Aluuks OÜ puhul A. J.. Lisaks vastavalt ÄS § 64 p-le 2 kantakse registrikaardile ettevõtja või ühingu asukoht ja aadress ning elektronposti aadress, milline kostja Aluuks OÜ puhul on märgitud xxxx. Kohtud on varem välja toonud, et TsÜS § 69 lg 2 mõttes on e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
2-22-134737 Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (tsiviilasjas nr 2-15-6538 tehtud Riigikohtu otsuse p-d 14 jj). Vastavalt eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et käesoleval juhul on selge, et meeldetuletuskiri on saadetud 01.09.2022 kostja avaldatud äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx ning kuivõrd selle järel hakkas kostja pidama 02.09.2022 täiendavat dialoogi hagejaga, siis saab eeldada ka nimetatud kirja kättesaamist kostja poolt hiljemalt 02.09.2022.
45.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku meeldetuletuskirja saatmisega kostjale. VÕS § 1131 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja väljastas leppetrahvi 01.08.2022 ning leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 15.08.2022, mistõttu muutus leppetrahv alates 16.08.2022 sissenõutavaks ning kostja oli alates 16.08.2022 oma kohustuse täitmisega viivituses, kuivõrd tasus leppetrahvi alles 07.09.2022. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud 01.09.2022 meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx. Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 6 (dtl 56-60) ning päringu äriregistrile kostja andmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot, on põhjendatud.
46.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
48.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
49.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 07.10.2022 (täiendatud 25.10.2022 ja 31.10.2022) oma menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 403,70 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi ja 40 minutit tööd tunnihinnaga 110 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
2-22-134737 ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
50.Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
52.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
53.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 110 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud hageja esindaja tunnitasumääraks 100 eurot, mis vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning millist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
54.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
55.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi ja 40 minutit (s.o 3,67 tundi). Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
56.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada hagiavalduse koostamisel 1 tund ning kostja 10.10.2022 ja 28.10.2022 esitatud vastuväidetele seisukoha koostamisel kokku 1,5 tundi.
2-22-134737 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 250 eurot (2,5 x 100).
57.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
58.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
59.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 370 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 250 eurot (s.o 2,5 töötundi tasumääraga 100 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 370 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
60.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.