Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (4)

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad Mustvee vald, Voore küla, Voore keskus 6 korteriühistu esitas 29.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult MxxxxMxxxxxxxxx 366,67 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.08.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Mustvee vald, Voore küla, Voore keskus 6 korteriühistu esitas 31.08.2022 avalduse, milles nõudis Mxxx Mxxxxxxxxx majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 357,39 euro ja viivise 9,28 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis avalduse 12.09.2022.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte 12.10.2022 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtu põhjendused Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 2265835, asukohaga xxxxxx maakond, xxxxxxx vald, xxxxx küla, xxxxx keskus x, eriomandi osa nr

2 (4)

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 14 arvestatakse osa teenuseid teisiti, võrreldes KrtS § 40 lg-s 1 sätestatule. Avaldaja arvestab vee- ja kanalisatsiooni, üldvee ja jäätmete koguse teisiti. Korteriomanike 18.10.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2021.a majanduskava, mille kohaselt kehtestati haldusteenuse suuruseks 0,24 eurot/m2 kohta, remondifond 0,30 eurot/m2 kohta, majandus-ja hoolduskulu 0,05 eurot/m2 kohta, reservkapital 0,30 eurot/m2 kohta ja jäätmete veo kulu vastavalt tegelikule kulule. Avaldaja on kohtule esitanud ülalnimetatud üldkoosoleku protokolli, vee- ja kanalisatsiooni arvestamise korra, majanduskava ning põhikirja (dtl 37-40, 45-48, 53, 54), millest nähtub arvetel märgitud teenuste tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 01.10.2021-31.05.2022 summas 357,39 eurot. Nõue on esitatud arvete alusel, mis on kohtule esitatud. Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud üldkoosoleku otsuse, majanduskava ja põhikirja alusel. 31.05.2022 arvelt nr 220516 nähtub, et mai teenused ja kulud kokku olid 42,67 eurot, aprilli teenused ja kulud kokku 43,93 eurot ning sellele lisandus varasemalt tasumata arved summas 270,79 eurot (30.04.2022 seisuga). Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 357,39 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise oktoober 2021-mai 2022 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 9,28 eurot. Avaldaja esitas viivise arvestuse osas tabeli (dtl 67). Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 9,28 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 366,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 357,39 eurot ja viivis 9,28 eurot.

3 (4)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 65 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 65 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast rohkem. RLS § 59 lg 5 aluselt tuleb riigilõivu avalduse esitamisel tasuda 50 eurot ning see kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Enammakstud summa 15 eurot on avaldajal võimalik tagasi saada. Selleks peab avaldaja esitama vastava taotluse, milles märgib ära kellele ja mis kontole 15 eurot kanda tuleb. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot, mis on riigilõiv. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.