Xe hagi Yi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx või alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr xxx alustatud täitemenetlus lubamatuks suuremas summas kui 50% tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsustes märgitud summadest. Hagi hind 3500 eurot.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx suuremas summas kui 50% tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtu poolt 17.10.2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 09.03.2017. a tehtud kohtuotsustes märgitud summast (s.o. suuremas summas kui 40 444,64 eurot).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 16.03.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt on E Z esitanud 04.07.2017 kohtutäiturile täitmisavalduse hageja vastu. Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur P P on 11.07.2017 koostanud ja edastanud hagejale täitmisteate täiteasjas nr xxx (lisa 1). Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 17.10.2016 (lisa 2) ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 (lisa 3) kohtuotsustest tulenevad nõuded tsiviilasjas nr xxx.
2.Täitemenetluse aluseks olevad nõuded loovutas E Z kostja, kes on hageja isaks ja L M endiseks abikaasaks, 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel (lisa 4). Loovutatud nõude aluseks on aga 25.11.2006. sõlmitud laenuleping, mille alusel anti välja rahalisi vahendeid L M ja kostja ühisvara arvelt. Arvestades PKS-is sätestatud ühisvara ja selle ühise valitsemise põhimõtteid, kuulub laenulepingust tulenev nõue tervikuna L M ja kostja ühisvara hulka. L M ja kostja abielu on sõlmitud 22.05.1980 Mustamäe perekonnaseisuametis, mida kinnitab 15.11.2012 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend (lisa 5). L M ja kostja abielu on lahutatud Harju Maakohtu 11.09.2013 kohtuotsusega (lisa 6), kusjuures vastav otsus jõustus 26.02.2014 (lisa 7). Seega lõppes L M ja kostja varaühisuse varasuhe L M kostja abielu lahutamise hetkel, so hetkel, kui jõustus L M ja kostja abielu lahutanud kohtulahend, so 26.02.2014.
3.Asjaolu, et täitemenetluse aluseks olevad nõuded kuuluvad L M ja kostja ühisvara hulka, kinnitavad ka tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendid (lisad 8-12) ja tsiviilasjas nr xxx kohtulahend (lisa 13). Tsiviilasja nr xxx raames jagasid kohtud L M ja kostja ühisvara, muuhulgas jagati L M ja kostja vahel võrdsetes osades õigus nõuda hageja ja kostja vahel perioodil 01.01.2005.a kuni 2 26.10.2010.a sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu kogusummas 99 799,74 eurot tagastamist, jättes kummalegi poolele nõudeõiguse 49 899,87 euro ulatuses. Kuivõrd tsiviilasjas nr xxx jagati ühisvarana L M ja kostja vahel võrdsetes osades õigus nõuda hageja ja kostja vahel perioodil 01.01.2005 kuni 26.10.2010sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu kogusummas 99 799,74 eurot tagastamist, siis kuulus ka tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud summa L M ja kostja ühisvara hulka.
4.Muuhulgas on kohtud tuvastanud kohtuotsustes tsiviilasjas nr xxx, et perioodil 01.01.2005 kuni 26.10.2010 sõlmitud laenulepingute hulka kuuluvana käsitles kostjamuuhulgas ka laenulepingut, mille alusel ta kandis oma kontolt hagejale 29.11.2006 63
911,65 eurot. Siinkohal on oluline arvestada, et - Tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsuse kohaselt oli laenuga tihedalt seotud E Z; - E Z oli tsiviilasjas nr xxx tunnistajaks; - E Z oli L M ja kostja tütre ehk hageja X abikaasa, mistõttu teadis E Z väga hästi, et L M ja kostja olid omavahel abielus ning mistahes kostja poolt nõuete loovutamiseks oli vajalik L M nõusolek; - Kostja ja E Z olid omavahel ärilistes suhetes; - Tsiviilasjaga xxx paralleelselt käis tsiviilasi nr xxx, mistõttu oli kostjale väga hästi teada, et tsiviilasja nr xxx esemeks olevnõue oli L M ja kostja ühisvara, mille käsutamiseks on vajalik L M nõusolek. Eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et kostja on nõude loovutamise tehingu teinud tahtlikult hageja ja L M huvide ja õiguste kahjustamiseks.
5.Seega on jõustunud kohtulahendite nr xxx ja xxx koosmõjust tulenevalt selge, et nõude loovutamise ajal (so 04.07.2017.a) oli tsiviilasjast nr xxx tulenev nõue L M ja kostja ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjast nr xxx hageja vastu esitas kohtule vaid kostja ning hagis nõutud summa mõisteti välja vaid kostja Y kasuks.
6.PKS § 31 lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuivõrd nõude loovutamisel puudub L M nõusolek ning L M ei ole seda tehingut heaks kiitnud, siis tuleb asuda seisukohale, et 04.07.2017 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks on Harju Maakohtule esitanud hagi L M, mida Harju Maakohus menetleb tsiviilasjana nr xxx (lisad 14 ja 15).
7.Kostja on hagejale avaldanud, justkui oleks ta lisatud lepingu alusel (lisa 16) saanud ise tsiviilasjas nr xxx hageja suhtes tehtud kohtotsustest tulenevate nõuete omanikuks. Seetõttu on hageja esitanud hagi kostja vastu. 17.02.2022 avaldas Tallinna kohtutäitur P P täiteasjas nr xxx enampakkumise teate (lisa 17). Kuigi teatest on väga raske aru saada, mida kohtutäitur enampakkumisel müüb, siis võib eeldada, et tegemist on hageja ja E Z vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudega. Siinkohal on oluline arvestada, et tegelikkuses ei ole Tallinna kohtutäituril P P mistahes õigust enamapakkumise korraldamiseks. Seda muuhulgas põhjusel, et Harju Maakohtu menetluses on jätkuvalt pooleli tsiviilasi, mille esemeks on enampakkumise eeldatava eseme hinna kindlaks määramine (lisa 18). Kohtutäituri õigusvastast tegevust täitemenetluse läbi viimisel ja enampakkumisekorraldamisel tõendavad ka hageja kaebused kohtutäituri tegevusele (lisad 19 ja 20).
8.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
9.Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendid jõustusid hiljem, kui täitemenetluse aluseks olevas tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendid. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine õiguslikult lubatav.
10.Arvestades, et - Jõustunud kohtulahendite nr xxx ja xxx koosmõjust tulenevalt on selge, et tsiviilasjast nr xxx tulenev nõue on L M ja kostja ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjast nr xxx hageja vastu esitas kohtule vaid kostja ning hagis nõutud summa mõisteti välja vaid kostja kasuks; - PKS § 31 lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna L M ole olnud huvitatud ega soovi hageja X suhtes mistahes täitemenetlust alustada ega läbi viia (lisa 21), siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et täiteasi nr xxx on algatatud õigusliku aluseta ning ilma L M nõusolekuta. Lisaks ei saa olla ka vaidlust ega kahtlust selles, et tsiviilasjast nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping on hageja II nõusoleku puudumise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusestpeale õiguslikke tagajärgi; - Tallinna kohtutäituril P P ei ole mistahes õigust enamapakkumise korraldamiseks. Seda muuhulgas põhjusel, et Harju Maakohtu menetluses on jätkuvalt pooleli tsiviilasi, mille esemeks on enampakkumise eeldatava eseme hinna kindlaks määramine (lisa 18). Kohtutäituri õigusvastast tegevust täitemenetluse läbi viimisel ja enampakkumise korraldamisel tõendavad ka hageja kaebused kohtutäituri tegevusele (lisad 19 ja 20), siis on hageja sunnitud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, kuna kostja soovib ilma L M nõusolekuta ja heaks kiiduta realiseerida nõuet, mis on kostja ja L M ühisvaraks, kahjustades sellega nii hageja kui ka L M huve ja õigusi.
11.Hageja hinnangul on käesolev hagiavaldus kohane õiguskaitsevahend hageja õiguste kaitseks. Seda on leidnud ka Harju Maakohus oma 15.03.2022 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtumääruses (lisa 22). Sisuliselt on hageja kõikvõimalikke vahendeid kasutades püüdnud oma õigusi kaitsta, kuid senini kahjuks edutult. Seda enam, et on vähetõenäoline, et kohtutäitur P P talle esitatud kaebuste ja taotluste alusel täitemenetluse ja enampakkumise peataks. Käesoleva ajani ta seda teinud ei ole. Lisaks on hageja tõendite alusel ilmselge, et õigusnorme rikkuvad kostja, E Z ja kohtutäitur P P(selgitatud täpselt käesoleva hagiavalduse lisades 19 ja 20) teevad kõik endast oleneva selleks, et kasvõi õigusnorme rikkudes võõranda hageja ja E Z vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded.
12.Asjaolu, et B M ja E Z mängivad kokku, tehes ühiselt kõik selleks, et hageja ei saaks oma nõuet E Z vastu realiseerida, tõendavad ka järgmised asjaolud: 16.1 Hagejal on 01.01..2019 laenulepingust tulenev nõue E Ze vastu (tegemist on sama nõudega, mida kohtutäitur P P soovib enampakkumisel müüa), mida täidab kohtutäitur M K. Kahjuks ei ole täitmine käesoleva ajani õnnestunud, mistõttu on E Z poolt tasumata võlgnevusesumma jääk seisuga 01.10.2021 summas 91 393.66 eurot (lisa 23). Siinkohal on oluline arvestada, et E Z omandas teadlikult tühise tehingu alusel B Mi nõude 04.07.2017 nõude loovutamise lepinguga seetõttu, et läbi alusetu täitemenetluse takistada hagejal oma nõuete (sh hüpoteegi) realiseerimist E Z vastu. 16.2
E Z on teinud kõik endast oleneva, et takistada hageja kasuks E Z korteriomanditele seatud hüpoteekide realiseerimist. Muuhulgas on E Z esitanud mitmeid alusetud sundtäitmise tunnistamise hagisid, mis on küll jäänud austatud kohtu poolt rahuldamata, kuid mitte lahendamise ajaks on kohtud hagi tagamise korras täitemneetluse peatanud. Muuhulgas on hageja nõude realiseerimine E Zevastu olnud takistatud järgmistel põhjustel: - 09.05.2013 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr xxx (lisa 23); - 25.05.2015 hagi tagamise määrusega tisiviilasjas nr xxx (lisa 24); - Täiteasjas nr xxx hüpoteegiga tagatud nõude arestimise aktiga (lisa 25); - Täiteasjas nr xxx kinnistusraamatusse hüpoteekide suhtes sisse kantud käsutuskeeluga; - jne.
13.Hageja palub kohtul tunnistada täiteasjas nr xxx alustatud täitemenetlus lubamatuks. Alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr xxx alustatud täitemenetlus lubamatuks suuremas summas kui 50% tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsustes märgitud summadest (arvestades hagiavalduse lisa 1, siis suuremas summas kui 80 889,28 eurot / 2 = 40 444,64 eurot) ehk suuremas summas kui 40 444,64 eurot. Kostja vastus
14.Kohtule 12.04.2022. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Y märgib, et kuivõrd täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend ning kuivõrd tegemist on korduva hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx, siis tuleneb kehtivatest menetlusõiguse normidest ja kohtupraktikast mitmeid piiranguid sellise korduva hagi menetlemisele. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
15.Maakohus saab käesolevas tsiviilasjas käsitleda üksnes neid X hagiväiteid, mis tekkisid pärast varasemate kohtulahendite jõustumist või mida ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik varasemalt võimalik maksma panna. Selliseid uusi hagiväiteid, mis tekkisid pärast varasemate kohtulahendite jõustumist või mida ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik varasemalt võimalik maksma panna, sisuliselt ei eksisteeri. Y jätkuvalt rõhutab, et X poolt
16.märtsil 2022. a esitatud hagiavalduse alus ja ese, samuti faktilised asjaolud ja tegeliku elu sündmused, millega hagi põhjendatakse, on sisuliselt samad või vähemalt väga sarnased (analoogsed), kui oli tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millises vaidluses on Harju Maakohtu 22. juuli 2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustanud jätta rahuldamata L M hagi E Z ja M Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.Samuti on X poolt 16. märtsil 2022. a esitatud hagiavalduse alus ja ese, samuti faktilised asjaolud ja tegeliku elu sündmused, millega hagi põhjendatakse, sisuliselt samad või vähemalt väga sarnased (analoogsed), kui oli tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millises vaidluses on Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Riigikohtu 02. juuni 2021. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustatud jätta rahuldamata X hagi E Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Tsiviilasjas nr xxx X ja
Y õiguseelneja E Z vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidlus analoogselt keskendunud eelkõige küsimusele, kas tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud 04. juuli 2017. a nõude loovutamise leping on tühine või mitte.
16.Y selgitab, et nii ülaltoodud tsiviilasjas nr xxx kui ka tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidluse all Tallinna kohtutäituri P P menetluses olnud täiteasi nr xxx, kusjuures E Z 04. juuli 2017. a täitmisavalduse kohaselt tulenes E Z nõue X vastu täitedokumentideks olevatest jõustunud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 17. oktoobri 2016. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna Ringkonnakohtu 09. märtsi 2017. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx, millistest jõustunud kohtulahenditest tuleneva nõude X vastu oli Y 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel loovutanud nõude omandajale ja sissenõudjale E Z. Järelikult tuleneb X käesoleva hagiavaldusega täiteasjas nr xxx vaidlustatud Y nõue X vastu jõustunud kohtulahenditest, st täitedokumentidest, mille õigsust on kohus eelnevalt kontrollinud, sh on täitemenetluse seaduslikkust kohus eelnevalt korduvalt kontrollinud vähemalt kahes varasemas täiteasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtuvaidluses.
17.X poolt 16. märtsil 2022. a esitatud hagiavalduses märgitakse korrektselt, et
28.septembril 2021. a sõlmisid ühelt poolt Y kui Loovutaja ja teiselt poolt E Z kui Omandaja nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega Y ja E Z lõpetasid
04.juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivuse ning millise lepingu punkti 2.1 kohaselt läks lepingulõpetamise tulemusel Nõue tagasi Y’ile kui Loovutajale ning mille kohaselt Nõude tagasiminek Y’ile kui Loovutajale jõustus nimetatud lepingu allkirjastamise hetkest. 28. septembril 2021. a on Y esitanud Tallinna kohtutäiturile P P avalduse, millega Y on palunud lugeda täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel 28. septembri 2021. a nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel nõude uuesti omandanud Y. Tallinna kohtutäituri P P 05. oktoobri 2021. a elektronkirjas informeeriti avaldajat Y, et sissenõudja on vahetatud, st käesoleval hetkel on täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel Y, seega asjaolu, et teatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid olid esitatud E Z vastu, ei oma mistahes õiguslikku tähtsust ja juriidilisttähendust, kuivõrd Y on täitemenetluses E Z õigusjärglaseks.
18.Lisaks ülaltoodule Y teavitab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, et maakohtu menetluses on täiendavalt sarnase vaidlusena ka tsiviilasi nr xxx L M hagiavalduses Y ja E Z vastu nõude loovutamise tehingu tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt kahju 48 643,07 eurot hüvitamise nõudes ja viivise saamise nõudes. Lisaks ülaltoodule Y teavitab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, et paralleelselt on X esitanud analoogse kaebuse kohtutäiturile ning toimub kaebemenetlus. Ka nimetatud kaebemenetluses X tugineb sisuliselt samadele faktilistele asjaoludele ja tegeliku elu sündmustele, kui käesolevas tsiviilasjas, kusjuures ka nimetatud menetluses on X esitanud täitemenetluse peatamise taotluse.
19.Väärad on hagiavalduse väited, et tühine on tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud 04. juuli 2017. a nõude loovutamise leping või et Y ei saa ilma L M nõusolekuta realiseerida nõuet. Esiteks soovib Y märkida, et kuivõrd paralleelselt on kohtu menetluses tsiviilasi nr xxx L M hagiavalduses Y ja E Z vastu nõude loovutamise tehingu tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt kahju 48 643,07 eurot hüvitamise nõudes ja viivise saamise nõudes, siis ei saa maakohus nimetatud nõude loovutamise tehingu väidetava tühisusega seotud väiteid käesolevas tsiviilasjas korduvalt käsitleda.
20.Ka tsiviilasjas nr xxx X ja Y õiguseelneja E Z vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidlus keskendunud eelkõige küsimusele, kas tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud 04. juuli 2017. a nõude loovutamise leping on tühine või mitte. Antud vaidluses on jõustunud Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Riigikohtu 02. juuni 2021. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustatud jätta rahuldamata X hagi E Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
21.Muuhulgas ei saa Y sisulistel põhjustel nõustuda X hagiavalduse väitega, et L M nõusoleku puudumise tõttu on väidetavalttühine E Z ja Y vahel 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Y loovutas ja E Z omandas nõude X vastu. Y hinnangul ei ole X oma hagiavalduse esitamisel piisavalt arvestanud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 lõike 1 teises lauses sätestatud olulise erisättega (so erinormiga), mille kohaselt juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Samuti sätestab PKS § 34 lg 3 erisättena, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
22.X hagiavaldusega vaidlustatud E Z ja Y vahelise 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu esemeks oli vaieldamatult õigus, so nõue X vastu. Õiguse võõrandamisele suunatud käsutustehingu puhul sätestab PKS § 29 lg 1 teine lause erisättena, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Järelikult juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat õigust, siis on abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse käsutustehing PKS § 29 lg 1 sätestatud teise abikaasa nõusoleku eelduse tõttu kehtiv ning teine abikaasa saab rakendada üksnes PKS § 34 lõiget 3, mis kehtestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Ilmselge on asjaolu, et seadusandja on antud olukorras eelistanud majandus- ja õiguskäibe kindluse põhimõtet ning tehingu teist poolt, st seadusandja ei ole rikkumise õigusliku tagajärjena ette näinud tehingu tühisust, vaid erisättega kehtestanud, et abikaasade vahelised varalised küsimused tuleb selgeks teha nende omavahelises 10 vaidluses, sh sätestanud võimaluse, et teise abikaasa nõusolekuta ühisvara käsutustehingu teinud abikaasa peab teisele abikaasale ühisvara vähendamise hüvitama.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine üksnes juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Järelikult juhul, kui seaduses sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua keelu rikkumise korral tehingu tühisust, siis ei ole TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Antud juhul on Y hinnangul üheselt ilmne, et kui ühe abikaasa poolt käsutatakse ühisvarasse kuuluvat õigust, siis kohalduvad erisätetena PKS § 29 lg 1 teine lause ja PKS § 34 lõige3, st käsutustehingu puhul kehtib teise abikaasa nõusoleku eeldus ning rikkumise tagajärjena rakendub erisättena PKS § 34 lõige 3, mis kehtestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama.
24.Y hinnangul ei saa aga selliste võõrandamistehingute puhul vastavasisulise õigusliku tagajärje järgnemist mõistlikult eeldada, so sellises olukorras tehingu tühisuse kaasatoomine ei saa Y hinnangul olla seadusandja tahteks ega ei saa olla mõistlikult kooskõlas seaduse sisu, mõtte ja eesmärgiga. Seega olukorras, kus abikaasade ühisvarasse kuuluva õiguse osas on tehtud ühe abikaasa poolt käsutustehing ja käsutus väidetavalt ilma teise abikaasa nõusolekuta, siis kehtib Y hinnangul igal juhul seadusest, so PKS § 29 lõikest 1 tulenev teise abikaasa nõusoleku eeldus, mistõttu õiguse osas tehtud käsutustehing ning õiguse käsutus ei ole tühised, vaid need jäävad kehtima. Y hinnangul on selline seadusest tuleneva abikaasa eelduse regulatsioon kehtestatud kooskõlas TsÜS § 87 eelkõige selleks, et nimetatud konkreetse seaduses sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua keelu rikkumise korral tehingu tühisust, vaid kaitsta tehingu teise poole ning majandus- ja õiguskäibe kindluse huve.
25.Konkreetsel juhul on 28. septembril 2021. a Y ja E Z sõlminud ka notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega Y ja E Z lõpetasid 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude 11 loovutamise lepingu kehtivuse, mistõttu käesoleva tsiviilasja lahendamist ei saa ka sisuliselt mõjutada asjaolu, kas 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine või mitte. 28. septembril 2021. a sõlmitud lepingu punkti 2.1 kohaselt läks lepingu lõpetamise tulemusel Nõue tagasi Y’ile kui Loovutajale ning antud sätte kohaselt jõustus Nõude tagasiminek Y’ile kui Loovutajale nimetatud lepingu allkirjastamise hetkest. 28. septembril 2021. a on Y esitanud Tallinna kohtutäiturile P P avalduse, millega Y on palunud lugeda täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel 28. septembri 2021. a nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel nõude uuesti omandanud Y, kusjuures Tallinna kohtutäituri P P 05. oktoobri 2021. a elektronkirjas informeeriti avaldajat Y, et sissenõudja on vahetatud. Järelikult ei oma käesoleva tsiviilasja õige ja seadusliku lahendamise seisukohalt mistahes juriidilist tähtsust või õiguslikku tähendust asjaolu, kas E Z ja Y vaheline 04. juulil 2017. a sõlmitud nõude loovutamise leping oli tühine või mitte.
26.Samuti ei saa Y nõustuda X hagiavalduse väitega, et Y ei saa ilma L M nõusolekuta realiseerida nõuet. Ühisomandi suhtes kehtib muuhulgas asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 2, mille
kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand, kusjuures AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Võttes aluseks AÕS § 70 lg 6 ja AÕS § 71 lg 4 on kolmandate isikute ees ka ühisomanikul ühise asja suhtes kõik omaniku õigused. Järelikult juhul, kui isegi nõustuda X hagiavalduse väitega, et täitemenetluses täidetav tsiviilasjas nr xxx tehtud jõustunud kohtulahendist tulenev nõue X vastu kuulub Y ja L M ühisvara koosseisu, siis on kolmandate isikute ees ühel ühisomanikul ühisvarasse kuuluva nõude suhtes kõik omaniku õigused, sh õigus algatada täitemenetlus ning olla täitemenetluses sissenõudjaks. Meelevaldne oleks X hagiavalduse tõlgendus, et kui L M oma nõusolekut nõude realiseerimiseks ei anna, etsiis oleks Y kestvalt välistatud nõude realiseerimine täitemenetluses igavesti.
27.Y ei saa nõustuda X hagiavalduse väitega, et käesoleval hetkel on Harju Maakohtus väidetavalt pooleli tsiviilasi, mille esemeks on enampakkumise eseme eeldatava hinna määramine, kuivõrd antud menetlus lõppes G T B OÜ poolt 31. jaanuaril 2022. a nõude turuväärtuse hindamisega tsiviilasjas nr xxx, kusjuures Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx on välja makstud ekspertiisi teostamise eest ekspertidele tasu. Asjaolu, et Tallinna kohtutäituri P P poolt on vara alghind määratud õigesti,kinnitab asjaolu, et esimene enampakkumine nurjus 25. märtsil 2022. a osavõtjate puudumise tõttu, mistõttu Tallinna kohtutäituri P P 06. aprilli 2022. a vara ümberhindamise akti alusel on vara hind ümber hinnatud ning 06. aprilli 2022. a teatega on välja kuulutatud kordusenampakkumine (G T B OÜ 31. jaanuari 2022.12 a hinnang, Harju Maakohtu 10. märtsi 2022. a kohtumäärus, Tallinna kohtutäituri P P 25. märtsi 2022. a nurjumise akt, Tallinna kohtutäituri P P 06. aprilli 2022. a vara ümberhindamise akt ja Tallinna kohtutäituri P P 06. aprilli 2022. a enampakkumise teade lisatud). Samuti on vastavalt Tallinna kohtutäituri P P 14. märtsi 2022. a kaebuse arutelu läbiviimise aktile ja Tallinna kohtutäituri P P 23. märtsi 2022. a otsusele lõpetatud X poolt kohtutäituri vastu esitatud kaebuste arutelu, kusjuures Tallinna kohtutäituri P P poolt otsustati jätta rahuldamata X (isikukood xxx) poolt 27. veebruaril 2022. a ja 02. märtsil 2022. a koostatud kaebused enampakkumise kuulutuse hinna muutmiseks, enampakkumise peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, kuna 24. märtsil 2022. a lõppev enampakkumine nurjub ning jätta rahuldamata X kaebus täitemenetluse xxx lõpetamiseks või peatamiseks. Järelikult ei anna ka eelpool viidatud X hagiavalduse väited seaduses sätestatud õiguslikku alust rahuldada X poolt esitatud hagiavaldust Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx (Tallinna kohtutäituri P P 14. märtsi 2022. a kaebuse arutelu akt ja Tallinna kohtutäituri P P 23. märtsi 2022. a otsus lisatud). 2.12. Kokkuvõtteks Y leiab, et ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega X hagiavaldus Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Võttes aluseks ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud käesolevaga Y palub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajal kooskõlas seadusega jätta rahuldamata X poolt esitatud hagiavaldus Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
Kohtu põhjendused
28.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kuulubrahuldamisele.
29.Kohus on tuvastanud, et E Z on 04.07.2017. a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse hageja suhtes täiteasjas xxx. Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele Harju Maakohtu 17.10.2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu09.03.2017. a tsiviilasjas xxx tehtud kohtuotsustest tulenevad nõuded. E Z on nõuded võlgniku vastu omandanud 04.07.2017. a nõude loovutamise lepinguga.
30.Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostjal puudub täitedokumendis märgitud nõue hageja vastu. Täitemenetluse aluseks olevad nõuded kuuluvad L Mi ja kostja ühisvara hulka vastavalt tsiviilasjades xxx ja xxx tehtud kohtulahenditele. Kuivõrd tsiviilasjas xxx jagati L Mi ja kostja vahel ühisvara võrdsetes osades, siis kuulus ka tsiviilasjas xxx välja mõistetud summa L Mi ja kostja ühisvara hulka. L Mil ei ole huvi ega soovi alustada täitemenetlust Xe suhtes. Täiteasi nr xxx on alustatud ilma L Mi nõusolekuta ning vähemalt 50% ulatuses ilma õigusliku aluseta.
31.Kostja leiab, et perekonnaseadus (PKS) §§ 29 lg 1 ja 34 lg 3 sätestatust tulenevalt ei vaja kostja L Mi nõusolekut täitemenetluse nr xxx läbiviimiseks. Samuti on kostjal asjaõigusseadus (AÕS) § 71 lg 4 tulenevalt ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
32.TsMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et käesoleval juhul on tegemist hagiavaldusega samal alusel nagu kohus juba menetleb tsiviilasjas xxx ja xxx. Hageja on esile toonud, et tema ei ole tsiviilasja xxx menetlusosaline. Kohus on juba tsiviilasjas xxx jõudnud seisukohale, et eelnevate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide asjaolud ja alused on teised.
33.Käesoleva juhul on hageja hinnangul sundtäitmine vähemalt osaliselt lubamatu, kuna täitmisteates märgitud nõue hageja vastu ei kuulu 50% ulatuses kostjale.
34.Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Harju Maakohus on 11.09.2013. a otsusega tsiviilasjas xxx lahutanud Y ja L M abielu (I kd tl 24). Harju Maakohus on 17.10.2016. a tsiviilasjas xxx rahuldanud Yi hagi Xe vastu ning mõistnud Xelt Yi kasuks välja põhivõlgnevuse 63 911 eurot, millele lisanduvad viivised (I kd tl 10). Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata (I kd tl 15). Yi nõue tsiviilasjas xxxXe vastu tulenes 25.11.2006. a sõlmitud laenulepingust. Harju Maakohus on 14.02.2017. a tsiviilasjas xxx jaganud Yi ja L Mi ühisvara, jagades Yi ja L Mi vahel võrdsetes osades õiguse nõuda Xe Yi vahel perioodil 01.01.2005 –
26.10.2010. a sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu kogusummas 99 799,74 eurot tagastamist, jättes kummalegi poolele poole nõudest, so 49 899,87 eurot (I kd tl 31).
35.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väär kostja seisukoht, et temal on AÕS § 71 lg 4 ja PKS §§ 29 lg 1 ja 34 lg 3 alusel õigus käsutada kogu nõuet, mis tuleneb tsiviilasja nr xxx lahendist. Harju Maakohus on sõnaselgelt väljendanud enda seisukohta, et Yile kuulub üksnes pool nõudest. Alates 19.02.2018. a, mil Riigikohus ei võtnud B Mi kassatsioonkaebust menetlusse ning tsiviilasjas xxx tehtud otsus jõustus, oleks sissenõudjal heauskse käitumise korral, olnud võimalik tsiviilasja xxx otsus ka kohtutäiturile edastada. Kohtu hinnangul ei õigusta kostja käitumist ka käesolevas menetluses esitatud selgitus, et L Mil on pärast täitemenetluse läbiviimist võimalik nõuda B M hüvitist nende omavahelises vaidluses PKS § 34 lg 3 alusel. Käesoleval juhul on tegemist endisteabikaasadega, kes omavad kumbki poolt vaidlusalusest nõudest. Jõustunud kohtuotsusest tulenevalt ei saa B M käsutada nõuet, mis talle ei kuulu. Sellist võimalust ei anna B Mile ka kostja poolt viidatud AÕS § 71 lg 4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud lahendis leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Riigikohtu seisukohasttulenevalt peab sissenõudja seega käituma viisil, mis ei tekita võlgnikule põhjendamatut kahju.
36.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejal puudub täitmisteates märgitud ulatuses kohustus kostja ees, hageja alternatiivne nõue on seega õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 165 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagirahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endikanda.
38.Hageja alternatiivse nõude rahuldamine on kohtu hinnangul oma sisult hagi osaline rahuldamine. Hageja on saavutanud käesoleva menetluse tulemusel sisuliselt nõude rahuldamise pooles ulatuses. Poolte menetluskulud on samas suurusjärgus, seega puudub kohtul vajadus nende kindlaksmääramiseks, vastaspoolelt väljamõistmiseks ning tasaarvestamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.