lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-137655/12

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 15.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-137655/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing TÜRI VESI10036430(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-137655

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2022 Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-137655

Tsiviilasi

Osaühing TÜRI VESI hagiavaldus XX`i vastu võlgnevuse nõudes 1709,44 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing TÜRI VESI, registrikood 10036430, aadress Tehnika tn 7, Türi linn, 72213, Türi vald, Järva maakond Hageja seaduslik esindaja Jan Raudsepp Kostja: XX, isikukood x, elukoht x x x, x x, x, x x, x x Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas, e-post: x

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista XX`ilt Osaühing TÜRI VESI kasuks võlgnevus 1709,44 eurot. Menetluskulud jätta XX`i kanda. Välja mõista XX`ilt Osaühing TÜRI VESI kasuks menetluskulud summas 225 eurot. Välja mõista XX`ilt Osaühing TÜRI VESI kasuks viivis menetluskuludelt (225 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-21-137655 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing Türi Vesi esitas Pärnu Maakohtule hagi XX`i vastu võla 1709,44 euro nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Türi Vesi ja SM 28.09.2010 veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu nr x teenuste osutamiseks kliendi kinnistul aadressil x x x, x x. Perioodil 2005 kuni 2022 on OÜ Türi Vesi regulaarselt kord kvartalis esitanud veearveid SM`ile, arved on tasutud, v.a. käesoleva nõude aluseks olevad arved nr 1 985 ja 3 693 kokku summas 1709,44 eurot. Arve tasumise tähtaja möödudes sai hageja kliendi kontakttelefonil ühendust võttes esmakordselt teada, et lepingu sõlminud isik on surnud, SM suri xx.xx.xxxx. Seejärel saadeti kinnistu omanikule XXile tähitud kirjaga teatis tekkinud võlgnevusest, millele kinnistu omanik ei reageerinud. 12.08.2021 OÜ Türi Vesi poolt läbiviidud plaanilise veearvesti kontrolli käigus kõnealusel kinnistul selgus, et kliendi poolt teatatud veearvesti näit 54 erineb oluliselt kontrolli käigus fikseeritud näidust 602, vahe 548 m3. Seega oli klient tarbinud 548 m3 vee- ja kanalisatsiooniteenust rohkem kui ta oli teenuse osutajale teada andnud. Kontrolli kohta vormistati akt, millele kirjutas alla kliendi esindajana QQ, kes väidetavalt elab antud aadressil ja on SM poeg, samuti OÜ Türi Vesi juhataja Jan Raudsepp ja valvetehnik KK. Arvestuse vahe kohta koostatud arve nr 3 693 on tasumata, lisaks arve nr 1 985. OÜ Türi Vesi kui Türi valla vee-ettevõtja kohustus viima läbi kasutuseloleva veearvesti taatlemise iga viie aasta tagant. Kinnistul x x x, x x on veervesteid vahetatud korduvalt, viimati paigaldati 09.06.2017 hetkel töösolev arvesti, algnäit 0, seega peale SM surma. Veearvesti vahetuse kohta vormistatud akt on allkirjastatud hageja esindaja ja kostja poolt. Hageja märgib 23.05.2022 seisukohas, et kostja 03.05.2022 vastusest selgub, et see on esimene kord, kui hagejat teavitati SM surmast. Käesoleva hagiavalduse aluseks olev nõue tuleneb veearvestist, milline paigaldati kinnistule x x x x x 09.06.2017. Toodu tõttu on kinnitust leidnud fakt, et kõnealloleval kinnistul tarbiti perioodil 09.06.2017 kuni 12.08.2021 vee- ja kanalisatsiooniteenust koguses 602 m3. 18.11.2021 esitas OÜ Türi Vesi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX`ilt tähtageselt tasumata teenusarvete väljanõudmiseks summas 1709, 44 eurot. Kostja esitas vastuväite leides, et nõue on aegunud, lisades, et tema ei ole OÜ-ga Türi Vesi lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis kostja kadunud abikaasa SM. Kinnistu omanik on aga teatanud regulaarselt veearvesti näitu ja ka tasunud esitatud teenuse arvete eest. Seega on ta vee- ja kanalisatsiooniteenust endale kuuluval kinnistul regulaarselt tarbinud. XX ei ole teavitanud OÜ Türi Vesi SM surmast ega avaldanud soovi sõlmida uut teenuslepingut. Lähtuvalt eeltoodust on XX olenemata oma abikaasa surmast, lepingulises suhtes OÜ Türi Vesi ning kohustatud tarbitud teenuste eest ka tasuma. Väidet kinnitab ka asjaolu, et klient teatas telefonitsi viimati veearvesti näidu 19.01.2022.a. näit oli 619. OÜ Türi Vesi poolt esitatud nõue summas 1709,44 eurot koosneb tasumata teenusarvetest: 30.04.2021 arve nr 1 985 summas 15,46 eurot ja 19.08.2021 arve nr 3 693 summas 1693,98 eurot. Nõue ei ole aegunud, sest aegumistähtaeg ei ole veel saabunud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 146 ja§ 147.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-137655 Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et 28.09.2010 sõlmitud leping lõppes SM surmaga 12.01.2017 viidates võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p-le 7, mis sätestab, et võlasuhe lõpeb füüsilisest isikust võlgniku surmaga. Kostja viitab veel TsÜS §-le 5 ja § 6 lg-le 1 ning leiab, et lepingu õigusjärgluskorras ülemineku eelduseks oleks olnud tehing ehk mingi kokkulepe või seadus. Mingit kokkulepet ei ole hageja ega kostja vahel sõlmitud ning leping ei ole läinud üle ka seaduse alusel. 03.05.2022 leiab kostja veel, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud seda, millised näidud olid tuvastatud varasemalt, siis ei ole võimalik tuvastada, millal on tekkinud näitude erinevus, millel on tähtsus ka näiteks aegumise vastuväite esitamisel. 29.06.2022 leiab kostja, et hageja esitatud tõendi, mis on esitatud veearvesti paigaldamise kohta 09.06.2017, alusel ei ole võimalik mõista, kes on üldse nimetatud akti allkirjastanud. Vaatamata sellele on teenuse osutamiseks vajalik lepingulise suhte olemasolu, hagejaga ei ole kostjaga lepingut sõlminud. Pelgalt teenuse osutamisest ei saa kostja hinnangul jaatada lepingulise suhte olemasolu. Seega pole hetkel võimalik mõista, millisel õiguslikul alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud. Kostja leiab, et nõue on aegunud osaliselt kui võtta aluseks hageja enda arvestuse loogika. Hageja märgib, et perioodil 09.06.2017 kuni 12.08.2021 on aadressil x x, x x tarbitud ja mõõdetud vee ja kanalisatsiooniteenust 602m 3. Seega ei ole hageja ka ise kindel, millal võidi vastavat teenust tarbida. Hageja on esitanud seisukoha, et tarbitud vee hulk tuleb jagada eelviidatud perioodi päevade arvuga ehk 1524 päeva. Kohtu põhjendused

1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Vaatamata sellele, et pooled ei ole sõlminud veevarustuse kohta kirjalikku lepingut on hageja kostjale kuuluvale kinnistule veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenust osutanud. Vaidluse all ei ole see, et kostja on osa arveid tasunud. Pooled vaidlevad lepingu olemasolu üle veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks, samuti nõude osalise aegumise üle.
3.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. ÜVVKS § 7 lg 1 näeb ette, et vee-ettevõtja on sama seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. ÜVVKS § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. ÜVVKS § 8 lg 2, 3 ja 4 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mis sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Seega on ÜVVKS alusel vee-ettevõtja kliendiks isik, kes tarbib vee-ettevõtja teenust ja kellel on vee-ettevõtjaga sõlmitud vastav leping.

2-21-137655

Hageja viitab oma hagis Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (TVÜKLKE) (RT IV,04.12.2020, 24) § 17 lg-le 2, mis sätestab, et vee-ettevõtjal on õigus veearvesti näitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale veearvestile juurdepääsu ning § 23 lõiked 3 kuni 6 sätestavad teenusarve esitamist, selle tasumist ja pretensiooniesitamist. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Türi Vesi on Türi valla vee-ettevõtja. Hageja on vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses ja kostja pole sellele vastu vaielnud. Käesolev juhul kostja tarbib hageja teenust. Kostja väidab, et poolte vahel puudub leping. Samas sätestab ÜVVKS § 8 lg 41, et vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Seega tuleb ka ÜVVKS § 8 lg 41 alusel vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele teenust osutada, kui arved on esitatud ja tasutud. Praegusel juhul on hageja esitatud arved tasutud osaliselt. Tasumata on käesoleva nõude aluseks olevad arved.

4.VÕS § 11 lg 1 näeb ette, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega seadus ei seosta kirjaliku lepingu puudumist õigussuhte puudumisega. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel on õigussuhe, mis vastab ÜVVKS § 8 lg 1 tulenevale vee-ettevõtja ja tarbija vahelisele lepingule. Kostja on vee-ettevõtja klient ÜVVKS § 8 lg 1 tähenduses. Kostjale kuulub kinnistu Türi valla territooriumil ja hageja on Türi valla vee-ettevõtja. Kostja tarbib hageja tarnitavat vett. Kinnistu omanik on teatanud regulaarselt veearvesti näitu ja ka tasunud esitatud teenuse arvete eest, sh ka peale hagejaga lepingu sõlminud SM surma 12.01.2017. Nii on ta telefonitsi viimati teatanud 19.01.2022 veearvesti näidu 619 ja tasunud arved kuni 26.01.2021 (dtl 24-25). Viidatud kinnistule on paigaldatud 09.06.2017 hetkel töösolev arvesti algnäiduga 0, mille kohta koostati kirjalik akt (dtl 65). 12.08.2021 läbiviidud OÜ Türi Vesi plaanilise veearvesti kontrolli käigus tuvastati aga kõnealusel kinnistul kostja poolt hagejale teatatud näitude ja kontrollnäidu vahe 548 m3 (dtl 26). Toodu alusel on esitatud kostjale käesoleva nõude aluseks olev arve nr 3 693 ja lisaks arve nr 1 985, kokku summas 1709,44 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja osutas kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Esitatud tõenditest nähtuvalt on tuvastamist leidnud, et kostja on vastavat teenust tarbinud, mille eest kostja ei ole hagejale aga nõuetekohaselt maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1709,44 eurot.
5.Kostja leiab veel, et 09.06.2017 veearvesti paigaldamise aktil ei ole võimalik mõista, kes on üldse nimetatud akti allkirjastanud. Hageja selgitab, et allkirja on aktile andnud OÜ Türi Vesi töötaja KK ja kostja. Kohus nõustub hagejaga, arvestades kostja poolt kohtule esitatud vastuväitel maksekäsu kiirmenetluses olevat allkirja ja kõnealloleva akti allkirja, pidades tavavaatluse järgi usutavaks, et mõlemad aktid on allkirjastanud kostja (dtl 82-83).
6.Kostja märgib ka, et hageja ei ole tõendanud, millised näidud olid tuvastatud varasemalt, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, millal on tekkinud näitude erinevus, millel on tähtsus ka aegumise vastuväite esitamisel. Samas on hageja esitanud hagi lisa 3 (OÜ Türi Vesi 12.08.2021 kontrollakt), millelt nähtub mh ka x x x, x x kinnistu arvesti viimane 30.04.2021 kuupäevaga näit 54.
7.Kostja väidete osas, mis puudutab nõude osalist aegumist, leiab kohus kokkuvõtvalt, et nõue ei ole osaliselt aegunud. Käesolevas hagis on esitatud nõude aluseks 30.04.2021 arve nr 1 985, vastavalt esitatud arvele periood 08.01.2021 - 06.05.2021 arvesti varasema tarbimise põhjal ja 19.08.2021 arve nr 3 693, periood 07.05.2021 - 19.08.2021. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

2-21-137655 aegumistähtaeg 3 aastat ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, mis sama sätte lg 2 kohaselt algab alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei saa tulenevalt praeguse asja nõude aluseks olevatele 30.04.2021 ja 19.08.2021 kuupäevadega arvetele olla nõue TsÜS §-de 146 ja 147 alusel osaliselt aegunud, kuivõrd viidatud sätetest tuleneb nõudele 3-aastane tähtaeg, mis ei ole tulenevalt 30.04.2021 ja 19.08.2021 arvetest veel saabunud. Menetluskulud

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust kokku summas 225 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (225 eurot). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus 225 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja