Muud

Oxxx Axxxxxxxxx osalema võlausaldajate esimesel

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

võlgnikule ja pankrotihaldurile, saata usaldusisikule Ester

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Oxxx Axxxxxxxx 19.07.2022. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik töötab AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus xxxxxx Kodus hooldusjuhina ning tema sissetulek on 1000-1100 eurot. Igakuised väljaminekud on 985-1340 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 175-180 eurot. Vara puudub. Esitatud andmete kohaselt oli tasumisele kuuluv võlgnevuste kogusumma algselt 39 558,10 eurot ning käesolevalt on tasumisele kuuluva kohustuse jääk kokku 41 692,02 eurot. Võlausaldajaid on kokku 12. Võlgnik taotleb täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses võlgniku suhtes täiteasi nr 034/2022/1644 ning kohustuste suhtes on käimas kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-22-117594, nr 2-22-119319, nr 2-22-113029 ja nr 2-22-117759. Makseraskused on tekkinud kiirlaenude ja ka eraisikutelt laenude võtmise tagajärjel ning seda peale lahkuminekut. Arenenud on välja hasartmängusõltuvus (internetis). Maksejõuetusmenetluse valiku on OxxxxAxxxxxxxx jätnud kohtu otsustada. Kohus määrusega 29.08.2022 võttis O.Axxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Ester Saagi. Kohus määras võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste ja sundtäitmiste peatamise. Usaldusisik Ester Saag esitas 26.09.2022 kohtule FiMS § 17 andmed ja arvamuse Oxxx Axxxxxxxx avalduse alusel maksejõuetusmenetluse liigi valiku osas. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku vastu on võlausaldajatel nõudeid 43946,75 euro ulatuses. See summa koosneb põhinõuetest 33833,76 eurot, kõrvalnõuetest 6806,06 eurot ja kohtutäiturite tasunõuetest 3306,93 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja sissetulekuks on töötasu (viimase kuue kuu keskmine) 932,84 eurot. Võlgnikul on üks ülalpeetav ja arestitav osa tema sissetulekutest on 124,50 eurot kuus. Kõigi nõuete täitmiseks kuluks- arvestades võlgniku maksevõimet- 20 aastat. Sellises olukorras ei ole tegemist ajutiste makseraskustega. Kui koostada ümberkujundamiskava neljaks aastaks kuumaksega 200 eurot kuus, saaks tasutud 26% võlausaldajate ja kohtutäiturite põhinõuetest ehk siis kohustuste vähendamise ulatus oleks ebamõistlikult suur. Usaldusisiku hinnangul on tegemist alalise maksejõuetusega ja soovitatav maksejõuetusmenetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik on avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus arutas võlgnikuga usaldusisiku poolt antud arvamust ja ettepanekut maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Oxxx Axxxxxxxx nõustus usaldusisiku ettepanekuga, et tema suhtes võib olla põhjendatud välja kuulutada pankrot. Oxxx Axxxxxxxx soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on valmis panustama võlausaldajatele väljamaksete tegemisse. On nõus Sirje taela nimetamisega. Võlgnik avaldas, et kohtutäiturid ei ole seni tema suhtes täitemenetlusi peatanud, ehkki võlgnik on esitanud neile sellekohase kohtu määruse. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulek koosneb töötasust (koos haigustasudega) 932,84 eurot kuus. Vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik püsivalt töötanud omandatud erialadel (küll vahetanud töökohti). Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 43946 eurot. Võlgnik ise on prognoosinud, et ta saaks tasuda võlgade katteks 175-180 eurot kuus. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole ka võimalik võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgnikul vara puudub. Kohus loeb tuvastatuks, et OxxxxAxxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Sirje Tael andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Oxxx Axxxxxxxx pankroti välja 15.novembril 2022.a kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Sirje Taela ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 07.12.2022. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.11.2023. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

•

• •

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus märgib, et võlgnik on kohtule teada andnud, et vaatamata kohtu määruses sisalduvale sellekohasele korraldusele ei ole kohtutäiturid tema suhtes toimuvaid täitemenetlusi peatanud. Selline olukord on lubamatu. Kohus peab seetõttu vajalikuks märkida, et TMS § 51 lg.1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule. Määrus saadetakse ka usaldusisikule Ester Saag. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 sätestab: (1) Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. (2) Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Ester Saag esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg.2 ja PankrS § 23 lg.2, lg.3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 töötunni eest määraga 70 eurot tund, kokku 490 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole.

Kohus kontrollis, et mittetulundusühing, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg.4 teises lauses märgitule ega ületa lg.5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 490 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Selle lõike teine lause ütleb: Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on usaldusisiku tasu määratud kohtu poolt 490 eurot, mis jääb lubatu piiresse. Samas leiab kohus, et PankrS § 23 lg.4 (esimeses lauses sätestatu) alusel tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult Oxxx Axxxxxxxx riigi tuludesse. Oxxx Axxxxxxxx pankrot on välja kuulutatud (ja kohustustest vabastamise menetlus algatatud) FiMS § 45 lg.2 alusel, ehkki esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Seetõttu tuleb usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult ja selle tasu maksmine riigi tuludesse toimub FiMS § 54 lg.6 sätete järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.