Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja teenuse lepingu, võlausaldaja tasus ettemaksu arve PR/0821/01 summas 3252.00 eurot, kuid kokkulepitud mahus ja kvaliteedis teenust ei saanud. Võlausldaja andis tähtaja ettemaksu tagastamiseks hiljemalt 24.09.2021, ettemaksu ei tagastatud, seega muutus nõue sissenõutavaks 24.09.2021. Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on teatanud võlausaldajale, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku seisukoht Võlgnik ei tunnista end maksejõuetuks.Võlausaldaja tellis võlgnikult veebilehe loomise teenust suulise töövõtulepingu alusel. Võlgnik alustas 03.06.2022 töid, kooskõlastas tellijaga veebilehe kontseptsiooni ja muid töö tegemiseks ajalikke asjaolusid. . Töö jätkus kuni 15.08.2022, mil võlausaldaja soovis lepingu lõpetada. Võlgnik on seisukohal, et on täitnud osa oma lepingust tulenevaid kohustusi vähemalt ettemaksu summa ulatuses. Võlgnik on pakkunud osa teostatud tööde vastu võtmist ning kompromissi vaidluse lõpetamiseks, kuid võlausadja on keeldunud. Võlausalaja ei ole pöördunud kohtusse oma nõude maksmapanekuks. Ajutisele haldurile esitatud vastusest ja bilansist nähtuvalt on KILO OÜ (likvideerimisel) kassas sularaha 4 898 eurot, mis käesoleval hetkel võlgniku pangakontol. Käeseolevaks ajaks on võlgniku tegevus lõpetatud, pooleliolevad projekte või täitmata lepinguid ei ole. Ajutise haldur aruanne Ajutine haldur Tarmo Peterson on arvamusel, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lgte 2 ja 3 tähenduses. Äriregistrile esitatud 2020. aasta majandusaasta tegevusaruande kohaselt oli ühingul 2020. aastal müügitulu 36 160 eurot ja 2021. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt moodustas müügitulu 39 464 eurot. Juhatuse liikmest likvideerija on oma esimeses 01.11.2022 saadetud vastuses ajutisele haldurile märkinud, et osaühing ei ole maksejõuetu, kuna osaühingul on vara (raha summas 4 928 eurot kassas) ja kohustused puuduvad. Võlgnik esitas 04.11.2022 pangakonto saldo väljavõte, mille kohaselt on kantud sularaha kassast osaühingu arvelduskontole. Osaühingu varaks on ka raha Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 30,31 eurot. Muu registervara puudub. Ajutise haldurile esitatud andmetel moodustavad osaühingu kohustused 3 252 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et Kilo OÜ (likvideerimisel) ei ole püsivalt maksejõuetu. Kuna osaühingu varad ületavad (vaidlustatud) kohustusi, siis ei esita ajutine haldur seisukohta võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur palub määrata tema töötasuks 2 080 eurot, millele lisandub käibemaks 416 eurot, kokku 2 496 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja Advokaadibüroo RASK OÜ-le ja hüvitada kohtu deposiiti kantud rahaliste vahendite arvelt Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole nr xxx Swedbank AS. Kohtumääruse põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja 3 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eeldused on sätetatud PankrS § 10 lg 2. Kohus jätab võlausaldaja panrktiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata ja menetlus lõpetatakse, kui esineb vähemalt üks PankrS § 15 lg 3 p 1-7 nimetatud alus. Nõude selgus Pole vaidlust, et võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid suulise teenuse osutamise lepingu, mida tuleb käsitleda töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes, võlausaldaja tasus ettemaksu arve ja ütles pärast seda lepingu üles. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millies mahus on kohustus kuni ülesütlemiseni täidetud. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja nõue selge PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude selgus tähendab eelkõige seda, et võlgnikule on üheselt arusaadav tema kohustuse alus, suurus ja kohustuse täitmise viis. Olukorras, kus nõude olemasolu ja suuruse hindamiseks on vaja välja selgitada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mis on omased hagimenetlusele, ei saa pidada nõuet selgeks. Võlgnik ja võlausaldaja vaidlevad nii nõude aluse, kui ka suuruse üle. Maksejõuetuse olukord Kohtu hinnangul ei ole ühing ka maksejõuetu, sest ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara ja selle suurus ületab vaidlusaluse nõude väärtuse. Asjaolu, et võlgniku suhtes on käimas livkideerimismenetlus, ei välista tema vastu nõuete esitamist ja oma võlauslaja poolt õiguskaitsevahendite kasutamist mh kohtu abil oma nõude rahuldamist. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides menetlu toimus. Pankrotiseadus ei sätesta erinorme selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud võlausaldaja kanda, sest ta on ennatlikult panrkotiavaldusega kohtusse pöördunud. Samuti tuleb jätta võlaudalaja kanda ajutise halduri tasu, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidist. Ajutne haldur on estiandu kohtule taotluse tasu väljamaksmiseks summas 2080 euor, millel elisandub käibemaks 416 eurot, kokku 2496 eurot. Ajutise halduri tööaruande kohaselt on tal aruande koootamiseks ja informatsiooni kogumiseks kulunud 16 tundi, tasumääraga 130 reruto ühe tunni eest. Kothu hinnangul on tasu suurus mõistlik, arvestades tehtud töö mahtu ja aruande sisukust. Tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 nimetatud määra. Ajutise halrduri tasu kuulub PankrS § 23 lg 5 järgi hüvitamisele võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast ning ülejäänud summa 504 eurot, tuleb võlausaldajale tagastada. Kohus võib PankrS § 23 lg 6 järgi määrata ajutise halduri tasu väljamaksmise, mille kaudu haldr tegutseb, seega tuleb ajutise halduri tasu määrata väljamaksmisel advokaadibüroole Rask OÜ

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.