Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kommunaalteenuste tariifid. Tasud üldelektri ja prügi eest arvestatakse lähtudes korteriomandite suurusest (KrtS § 40 lg 1). Seisuga 30.04.2022. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1890,10 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Põhikirja punkt 4.2.8 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,01 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 14.06.2022 kuni põhinõude (s.o 1890,10 eurot) täitmiseni 0,01 % päevas.

lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja punkti 4.2.1 (dtl 14-15) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Põhikirja p 4.2.6 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: 4.2.6.1 vesi ja kanalisatsioon ning vee soojendamine – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele; 4.2.6.2 muud majandamiskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele; 4.2.7 korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada erineva maksekohustuse aluste määramist küttekulude arvestamisel korteriomandite omanikele, kes on eemaldanud rõdude ja tubade vahelised seinad suurendades seeläbi köetavat pinda; 4.2.8 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,01 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid. Asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et Lüganuse vald Kiviõli linn Soo tn 18 korteriühistu 16.03.2018 üldkoosoleku otsuse punktiga nr 3.1.1.1 kinnitati aastaks 2018 esitatud majapidamisplaan ning punktiga 3.3.3 kehtestati remondifondi tasu: iga korter vaatamata pindalale maksab 5 eurot igakuiselt käesoleva majandusaasta jooksul. Majandamisplaaniga on kehtestatud põhihooldustasu 0,62 eurot m2 kohta. Arvestus toimub korteri üldpinna alusel (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 61,8 m2 (dtl 84-91, 11-12). 13.05.2019 üldkoosoleku otsuse punktidega nr 4.1. ja 4.2.1 on jäänud hooldustasu ja remondifond samaks eelmise aastaga võrreldes (dtl 92-93). 01.07.2020 üldkoosoleku otsuse punktiga nr 3 on kinnitatud 2020 majandusaastakava ning punktiga nr 4.1. on kehtestatud hooldustasu suuruseks 0,80 eurot m2 kohta kuni 2020 oktoobrini; punktiga nr 5.1. on alles jäetud remondifond (dtl 9499). Avaldaja selgituste kohaselt alates jaanuarist 2021 oli varem kinnitatud hooldustasu suurus (s.o 0,62 eurot/m2) jaotatud arvetes kaheks kululiigiks, s.o hooldustasu 0,25 eurot/m2 ja remondifond 0,37 eurot/m2 (dtl 41 ja arved, dtl 68-83). Eelolevate arvete, millele eelnevad arved alates veebruar 2019 ning arvelduste tabeli (dtl 7-9; 45-67) alusel on tuvastatav, et avaldaja on puudutatud isikule arvestanud järgmisi teenuseid ja kulusid: hooldustasu, üldelekter, trepikoja koristus, remondifond, kindlustus ja prügi. Arvestamise aluseks on kehtivad kommunaalteenuste 5(8)

tariifid. Tasud üldelektri ja prügi eest arvestatakse lähtudes korteriomandi suurusest (KrtS § 40 lg 1). Viidatud tabelist nähtuvalt on tariifid kooskõlas eelolevalt viidatud üldkoosoleku otsustes kinnitatuga ja on arvestatud põhikirjas toodule. Kohus tuvastas arvelduste tabelite ja arvete (dtl 7-9; 45-83) põhjal, et põhivõlgnevus summas 1890,10 eurot on tekkinud ajavahemikul veebruar 2019 kuni aprill 2022. Puudutatud isik sai korteriomanikuks 05.02.2019, seega saab võlgnevust arvestada alates nimetatud kuupäevast. Puudutatud isikule ei ole esitatud arveid kütte ja vee eest. Tuvastatult ei ole puudutatud isik arveid tasunud. Koguvõlgnevus on arvete põhjal vastaval perioodil 1890,10 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda.

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud alljärgnevad: JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 240,00 EUR; (ajakulu 2 h.; tunnihind on 120 eurot (s.o koos käibemaksuga); nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine); JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 90,00 EUR; (ajakulu 0,75 h.; tunnihind on 120 eurot (s.o koos käibemaksuga); puudutatud isiku vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, seisukoha vastuse osas koostamine ja kohtule esitamine); JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 100,00 EUR (ajakulu 0,833 h. ehk 50 min.; tunnihind on 120 eurot (s.o koos käibemaksuga); kohtuistungiks ettevalmistamine (15 min. ehk 0,25 h.) ja esindamine 19.10.2022 kohtuistungil (20 min. ehk 0,333 h.); menetluskulude nimekirja koostamine (15 min. ehk 0,25 h.). Riigilõiv avalduse esitamise eest – 50,00 EUR. Menetluskulud kokku: 480,00 EUR. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 222-8878. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, sellepärast tema ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja taotleb määrata kindlaks ja mõista J. T.`lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 18 korteriühistu kasuks välja kõik Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 18 korteriühistu poolt kantud menetluskulud. Jätta J. T. menetluskulud J. T. kanda. Mõista J. T.`lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 18 korteriühistu kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (dtl 182-193). Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud esitatud ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 480 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 430 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. 7(8)

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.