Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
8. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-7740
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS-i avaldus Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu (registrikood 80321445), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
L.
Koidula
tn
korteriühistu
Vastustaja (avaldaja): If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Marek Aunver
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. aprilli 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu kanda.
3.Mõista Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistult välja If P&C Insurance AS-i kasuks 385 eurot (ilma käibemaksuta) menetluskulude katteks.
4.Kohustada Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistut tasuma väljamõistetud menetluskuludelt If P&C Insurance AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 14. mail 2021 Viru Maakohtule avalduse KohtlaJärve linn, L. Koidula tn 7 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 6618 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 156 eurot 54 senti ning viivise põhinõudelt alates 15. maist 2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt toimus 2. oktoobril 2020 kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veelekke tõttu sai kahjustada korter asukohaga L. Koidula 7-27, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Korteriomandi suhtes kehtis kindlustusleping (kindlustuspoliis), mille alusel oli avaldajal kahju hüvitamise kohustus. Kahjustused on fikseeritud OÜ Trendmaster vaatlusaktis ja nähtavad fotodelt. Vaatlusakti ja fotode kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks pööningul purunenud/veelekkega külmaveetoru, mille tagajärjel sai kahjustada kannatanu korteris köök, elutuba ja koridor/esik. Lekke kõrvaldas 5. oktoobril 2020 santehnik, kes vahetas lekkinud toru uue vastu. L. Koidula 7 hoonet Kohtla-Järvel haldab L. Koidula 7 Kohtla-Järve korteriühistu. Seoses veekahjustustega esitati avaldajale 13. oktoobril 2020 hinnapakkumine nr 20-196E ning tööde ja mahtude loend kahjude likvideerimise osas hinnaga 3632 eurot 6 senti. Remondi käigus pindade avamisel seinas ja põrandas avastati, et kahjustused on suuremad kui esialgses vaatlusaktis ja piltidel. Lisatööde osas edastati avaldajale 10. jaanuari 2021. a hinnapakkumine lisatööde kohta 21-006E hinnaga 3448 eurot 98 senti. Remonttööd kahjude likvideerimiseks tehti 12. jaanuariks 2021. Avaldaja tasus remonttööde eest 6571 eurot 49 senti. Lisaks hüvitas avaldaja kannatanule remonttööde teostamise ajal kulunud elektrienergia eest 46 eurot 95 senti. Avaldaja saatis 13. jaanuaril 2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks, tasumise tähtajaks oli 10 päeva. Puudutatud isik ei nõustunud kahju hüvitamisega. Avaldaja hinnangul on kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi täidetud. Kui KÜ oleks täitnud tehnosüsteemide korrapärast hooldust ja kontrolli, ei oleks kahju tekkinud. Avaldaja oli seisukohal, et korteriühistu ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Avaldaja on kindlustusvõtjatele tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning VÕS § 492 lg 1 järgi on avaldajal hüvitatud ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju põhjustaja vastu.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Korteri ülevaatuse aktist ei tulene, et veeleke toimus puudutatud isiku süül ja aktis puuduvad andmed selle kohta, mis oli lekke põhjuseks. Fotod ei kajasta lekke tekkimise põhjust. Avaldusest ei selgu, millised ruumid olid korteris lekke tulemusel kahjustatud ja arusaamatuks jäi kahjustuste maht. Aktis puuduvad andmed tekitatud kahju suuruse kohta ja fotodest nähtuvalt võib rääkida kahjustuste mitteolulisusest. Esitatud eelarves ja tehtud tööde loetelus on kahjustuste maht suurem kui algselt dokumenteeritud. Avaldaja ei ole esitanud dokumente ja andmeid selle kohta, millises seisukorras oli korter enne kahjujuhtumit.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 7. aprilli 2022. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 6618 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 156 eurot 54 senti ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. maist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1562 eurot 50 senti ja viivise menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Avaldajal on nõudeõigus puudutatud isiku vastu. Avaldaja on tuginenud kahjuhüvitise nõuet esitades sellele, et kahjujuhtum leidis aset
2.oktoobril 2020 ja veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluval pööningul olevast lekkivast külmaveetorust. Kahjustusi sai korter asukohaga L. Koidula 7-27, KohtlaJärve, Ida-Viru maakond. Asjas puudub vaidlus selles, et L. Koidula 7 hoonet haldab puudutatud isik. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 45). Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont. Selle kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
8.oktoobri 2020. a varakahju vaatlusakti, Koidula 7 korteriühistu juhatuse esimehe Nadežda Šinkarenko 5. oktoobri 2020. a e-kirja, tunnistaja E.A. 19. jaanuari 2022. a ütluste ja esitatud fotodega on maakohtu hinnangul tõendatud, et kahjujuhtum sai alguse 2. oktoobril 2020 ja kahju põhjuseks oli L. Koidula 7 hoone pööningul üldkasutuses olnud lekkinud veetoru. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 5. oktoobril 2020 saabus santehnik, kes asendas hoone pööningul üldkasutatava veetoru uuega ning seeläbi kahju likvideeriti (veeleke lõppes). Asjas esitatud fotod kinnitavad, et vesi voolas katkisest veetorust korteri laest alla põhjustades korterile kahjustusi. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse kohustuse rikkumise eest. Puudutatud isik ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et kahjustused esinesid juba aprillis 2016 (s.o 3,5 aastat enne leket) või enne kahjujuhtumi toimumist. Kohus märkis, et avaldaja ei pidanud kahjunõude
esitamisel tõendama ega esitama andmeid selle kohta, millises seisundis oli korter enne
2.oktoobrit 2020. Kohus leidis, et puudutatud isik pidi mõistlikult ette nägema seda, et üldkasutataval veetorul pööningul võib tekkida puudusi, mille seisukord vajab aja jooksul kontrollimist ning sellest tulenevalt pidi puudutatud isik mõistma remonditööde vajalikkust. Kohus osundas, et pööningul olev veetoru (dtl 24 ja 25) oli roostetanud. KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärgiks on kohtu hinnangul ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele. Kui pööningul asuvast katkisest veetorust ei oleks tekkinud veeleket, veetoru oleks olnud hooldatud ja parandatud ning vesi ei oleks korteri nr 27 lagedest alla voolanud, siis ei oleks korterile nr 27 kahju tekkinud. Puudutatud isik ei ole oma kohustuste täitmisel olnud hoolas ja korteris nr 27 tekkinud niiskus- ja veekahjustused on tingitud puudutatud isiku poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu (ei ole taganud kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu). Seega on asjas VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Tuvastatud on põhjuslik seos puudutatud isiku tegevusetuse (pööningul jäeti ennetavalt veetoru kontrollimata ja parandamata) ning kindlustatud korteriomanikul tekkinud kahju (läbi lagede voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju on hõlmatud selle kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Asjas ei oma tähtsust see, millal kahjustused kuupäevaliselt ja kellaajaliselt konkreetselt korteris ilmnesid, vaid oluline on see, et pööningul olevast katkisest veetorust tingitult veelekke tagajärjel tekkisid korterile kahjustused. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et kahjustused olid mitteolulised või et andmed kahju suuruse kohta puuduvad. Vaatlusaktist, fotodelt, Trendmaster OÜ 13. oktoobri 2020. a tööde ja mahtude loendist (dtl 64), hinnapakkumistest (dtl 63, dtl 14), jaanuaris 2021 teostatud tööde aktist (dtl 15-17) nähtuvalt on tegemist olulise ja ulatusliku kahjuga, sest kahju ei seisnenud ainult siseviimistlusega seonduvas, vaid ka sisekonstruktsioonide kahjustustes. Tunnistaja ütluste, tööde loetelu ja fotode pinnalt on tuvastatav, et korteris ei toimunud puudutatud isiku väidete kohaselt laiahaardelist remonti, vaid kõrvaldati kahjujuhtumist tekkinud kahjustused. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku oletusega, mille kohaselt valas korteriomanik vee ise otse põrandale või et vesi oleks valgustite avade kaudu kellegi poolt välja valatud. Eelnev ei ole videotest ega fotodelt tuvastatav. Kohtu hinnangul on veekahju tagajärgede likvideerimise kulu (mh maht) tõendatud. Hinnapakkumistes on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vahendid. Puudutatud isik ei ole esitanud omapoolselt hinnapakkumist, näitamaks, et kahju võis olla väiksem. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 13. jaanuaril 2021 nõudekirja tekitatud kahju hüvitamiseks, tasumise tähtajaks oli 10 päeva (dtl 23). Puudutatud isikul tuli kahjuhüvitis tasuda
23.jaanuariks 2021. Puudutatud isik kahju ei tasunud. Seega on avaldaja kahjuhüvitis muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus puudutatud isikult nõuda sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 2 alusel alates 24. jaanuarist 2021 kuni 12. maini 2021 viivist 156 eurot 54 senti ja alates 15. maist 2021 põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Kahjujuhtumiga tekitatud kahju suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud. Nõutud summa on oluliselt suurem korteri nr 27 omanikule tekitatud kahju suurusest. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahju suurus ja 2. oktoobril 2020 tekkinud veeleke on põhjuslikus seoses.
2.oktoobril 2020 tekkinud veeleke oli väike ja lokaalne (avaldaja 5. oktoobri 2020 e-kiri (dtl 184-187) ja OÜ Specifik esindaja (santehnik) Rene Bibikovi avaldus (dtl 313)). Asja materjalidest on tuvastatav, et vesi tilkus korteri nr 27 laest pinglaele ühel kohal, s.o korteri nr 27 esikus (videofailid (dtl 280 ja 282) ja pildid (dtl 281 ja 283)). Avaldaja ei ole tõendanud, et veeleke oli suur ja mahukas. Tunnistaja E.A. ütluste alusel ei saa tuvastada, et korteri liigniiskus on 2. oktoobri 2020 toimunud veelekke tagajärg. Kohtule ei ole esitatud tõendit OÜ Trendmaster töötaja E.A. kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta. Puudutatud isikut ei teavitatud lisatööde tegemise vajadusest enne lisatööde tegemist. Puudutatud isikut ei teavitatud remonditööde käigust. Avaldaja ega korteri nr 27 omanik ei taganud puudutatud isikule võimalust tutvuda veelekke tagajärgedega ja hinnata kahjujuhtumi suurust enne ehitustööde algust ega selle protsessi jooksul. Korteriühistu juhatuse liikmed pöördusid korduvalt korteri nr 27 omaniku poole soovidega üle vaadata korteri seisund, sh pakkusid korteri nr 27 omanikule abi kahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Korteri nr 27 omanik loobus abist. Maakohus ei ole tuvastanud korteri nr 27 seisundit enne kahjujuhtumit. OÜ Trendmaster kalkulatsioon on seotud korteri nr 27 ruumides uue viimistlusremondi hinnaga. Uue remondi hind ja tekitatud kahju ei ole samaväärsed mõisted. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seega tuleb kahju suuruse kindlakstegemisel arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni, st puudutatud isik ei pea hüvitama avaldajale uute materjalide ja detailide hinda.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust. Puudutatud isik vastutab elamu veetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahju suurus on põhjendatud ja tõendatud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, millised kulud on tema arvates ebamõistlikud või toonud välja alternatiivseid pakkumisi nimetatud kahjude kõrvaldamise kohta. Avaldaja rõhutab, et kui kaua ajaliselt veetoru lekkis ei ole teada. Kuna veetoru lekkis, võis leke olla pikaajalisem. Hinnapakkumises toodud tööd ja materjalid on tavapärased korteri seinte, lagede ja põranda kahjustuste kõrvaldamiseks. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju võis tekkida mingil muul põhjusel. Käesolevas korteris olid kahjustused ilmselged, vaadates niiskusemõõdiku numbreid piltidel, mis varieerusid vahemikus 20-50. Samuti ei nõustu avaldaja puudutatud isiku üldsõnaliste väidetega, et Trendmaster OÜ töötajal puudub pädevus või kvalifikatsioon. Avaldaja on välja toonud varasemalt, et remonttööde tegija Trendmaster OÜ on avaldaja koostööpartner ehk ehituse alane ekspert
(keda avaldaja kasutab pidevalt kindlustusjuhtumite korral). Trendmaster OÜ tegevusvaldkonnaks on ehitus ja kvalifikatsioon omanikujärelevalves: EEO001740 ja ehitamises: EEH003623. Seega puudub alus kahelda kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema kahju menetlemisse kaasatud. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole tegemist alusetu rikastumisega. Arusaamatuks jääb puudutatud isiku väide, et remonttöid tehti uute ehitusmaterjalidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 ja § 659).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 korrata. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga selles, et avaldaja ei ole tõendanud, et kahju suurus ja 2. oktoobril 2020 tekkinud veeleke on põhjuslikus seoses. Maakohus leidis õigesti, et 8. oktoobri 2020. a varakahju vaatlusakti, L. Koidula tn 7 korteriühistu juhatuse esimehe N. Šinkarenko 5. oktoobri 2020. a e-kirja, tunnistaja E.A. ütluste ja esitatud fotodega on tõendatud, et kahjujuhtum leidis aset 2. oktoobril 2020 ning lekkis korteri kohal hoone pööningul asuv üldkasutuses olnud veetoru. Puudutatud isiku enda juhatuse liikme 5. oktoobril 2020 saadetud e-kirjast (dtl 184-187) nähtub, et 2. oktoobril 2020 avastati, et vesi tilgub üldkasutatava veetoru isolatsiooni vahelt. 3. oktoobri hommikul kell 7 ja kell 9 avastati, et veetoru alusel kilel on väikene kogus vett. Järelikult ei saa vaidlust olla selles, et pööningul olev veetoru lekkis. Samas e-kirjas on puudutatud isik avaldanud arvamust, et leke toimus ilmselt juba mõnda aega. Kohtule esitatud fotodelt on selgelt näha, et kahjustusi on saanud erinevate tubade laed (sh laeliistud), seinad ja põrandad. Esitatud videotest nähtub, et vesi voolas alla korteri laest. Olukorras, kus on tuvastatud, et lekkis üldkasutatav veetoru, mis asus korteri kohal, korter sai ülevalt tulnud veest tingitud kahjustusi ning puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi mõistlikku versiooni selle kohta, kust mujalt sai korteri lakke vesi tekkida, on põhjendatud asuda seisukohale, et korteris tekkinud veekahju on põhjuslikus seoses kaasomandis oleva toru lekkega. 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahju välja mõismata jätmise aluseks puudutatud isiku väited, et 2. oktoobri 2020 veeleke võis olla väike ja lokaalne ning 2. oktoobri 2020 veeleke ei pruukinud põhjustada kõiki L. Koidula tn 7 tekkinud kahjustusi. Puudutatud isik on ise 5. oktoobri 2020. a e-kirjas möönnud, et leke võis kesta pikemat aega. Tõenditest nähtub selgelt, et vesi ja niiskus jõudis korterisse maja pööningult. Pööning ning pööningul olnud veetorustik kuulub korteriomanike kaasaomandisse. Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2
p 1 alusel on kaasomandi esemete, sh veetorustike perioodiline kontroll ning puudutatud isik on rikkunud kohustust hoida kaasomandis olevad esemed ja tehnosüsteemid korras. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis veetorustiku ja pööningu seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Seda puudutatud isik ei ole teinud. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et kahju võis tekkida kuskilt mujalt või mingil muul põhjusel, mis ei kuulu kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi alla.
8.3.Ringkonnakohtu hinnangul on kahju suurus tõendatud. Puudutatud isiku väide, et kahjuna nõutud summa on oluliselt suurem korteri nr 27 omanikule tekitatud kahju, ei ole tõendatud. Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi konkreetset tööd, mis ei olnud veekahjustuste ulatust arvestades vajalik nende kõrvaldamiseks ja oli tehtud lihtsalt kindlustusvõtja korteri parendamiseks. Tunnistaja andis põhjalikke ütlusi selle kohta, miks mingeid töid tehti. Trendmaster OÜ hinnapakkumistes nimetatud tööd ei ole, arvestades fotodelt nähtuvaid korteri kahjustusi, ka ilmselgelt ebavajalikud. Trendmaster OÜ hinnapakkumiste ja tunnistaja E.A. antud ütlustega on tõendatud, milliseid töid veekahjustuste kõrvaldamiseks telliti ja tehti. Kuivõrd avaldaja esitas piisavalt tõendeid nii kahjustuste ulatuste kui ka nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta, pidi puudutatud isik konkreetselt esile tooma, millised hinnapakkumistes märgitud tööd olid ebavajalikud, ning oma väiteid põhistama ja tõendama. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt. Ainuüksi puudutatud isiku kahtluse põhjal ei saa teha järeldust, et mõni töö oli tehtud kindlustusvõtja korteri parendamiseks, mitte endise olukorra taastamiseks. Seda arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Trendmaster OÜ hinnapakkumistes märgitud ja tehtud tööd olid kahjustuste ulatust arvestades nende parandamiseks vajalikud ja nendega seotud kulud mõistlikud.
8.4.Ainuüksi asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid OÜ Trendmaster töötaja E.A. kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta ega korteris niiskuse mõõtmiseks kasutatud aparaadi parameetrite kohta, ei muuda tõendeid ebausaldusväärseks. Asjas esitatud tõendid nii fotod, videod, hinnapakkumised kui ka tunnistaja ütlused on omavahel kooskõlas. Ainuüksi puudutatud isiku paljasõnalised väited ei anna alust seega tõendite usaldusväärsuses kahelda. Sellises olukorras oleks pidanud puudutatud isik esitama omapoolseid tõendeid avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamiseks. Seda ta ei ole aga teinud.
8.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal ei olnud kohustust teavitada puudutatud isikut lisatööde tegemise vajadusest enne lisatööde tegemist või remonttööde käigust üldiselt. Avaldaja on õigesti märkinud, et kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema kahju menetlemisse kaasatud. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud.
8.6.Puudutatud isiku väide, et temal ei ole kohustust hüvitada uute materjalide ja detailide hinda, ei ole põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks, et hüvitada korteriomanikule tekkinud kahju, pidi kahjustused likvideerima kasutades uusi ehitusmaterjale.
Ringkonnakohtu hinnangul puudub VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks alus. Asjaolu, et korteriomaniku korter parenes seetõttu, et kahjustuste likvideerimisel kasutati uusi ehitusmaterjale, ei ole kasu, mida saaks VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral poleks kahju likvideerimine üldse võimalik (vt ka Riigikohtu 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 17 ning Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt., lk 671). Sellises olukorras oleks kasu mahaarvamine vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib, et saadud kasu ei ole ilmselt ka oluline, arvestades asjaolu, et puudutatud isik on ise välja toonud, et kahjustatud korter ehitati ümber 2016. a-l, mistõttu kahju tekkimise hetkeks 2020. a-l ei olnud see oluliselt amortiseerunud. See nähtub ka asjas esitatud fotodelt. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja 5. septembri 2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus 632 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 5 tunni 45 minuti ulatuses (puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine määruskaebusele). Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt on ajakulu ülepaisutatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Avaldaja esindaja on esitanud määruskaebemenetluses vastuse määruskaebusele, milles on korratud varasemas menetluses toodud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja läbi töötatud ja koostatud dokumentide mahtu arvestades põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega 3,5×110, s.o 385 eurot. See tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.