2.Kuulutada välja E K ( pankrot 8.novembril 2022, kell 15.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada E Ki pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava ( Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, Tondi 51, Tallinn; tel 614 8222, e-post [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 7.detsember 2022 12.2020 kell 11.30 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 4a, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise
2-22-12926
tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 8.novembril 2023.
8.Jätta menetluskulud võlgniku E Ki kanda.
9.Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 948,30 eurot, millele lisandub käibemaks 189,66 eurot, kokku 1137,96 eurot.
10.Hüvitada usaldusisiku tasust 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot riigi vahenditest ning kanda see Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE662200221050114301 (AS Swedbank).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 543,96 eurot (sh käibemaks 90,66 eurot) mõista pankrotivara arvelt.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.01.09.2022 esitas E K Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Avalduse kohaselt võlgnikul puudub sissetulek, tal on üks alaealine ülalpeetav, tema igakuised elamiskulud on 963,00 eurot, sh kulutused eluasemele summas 250,00 eurot, kulutused toidule 400,00 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100,00 eurot, sidekulud 13,00 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 100,00 eurot, muud vältimatud kulud 100,00 eurot. Võlgnikul on avalduse kohaselt kohustusi kokku summas 21 886,82 eurot. Võlgnik ei ole abielus ning avaldatud kohustused ei ole solidaarkohustused. Võlgnik ei tegutse ettevõtjana.
3.Kohus võttis 21.09.2022 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristjan Aava, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik Kristjan Aava esitas 10.10.2022 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul vara ei ole ja võlgnikul on kohustused kokku summas 22 355,92 eurot. Võlgnikul puudub mis tahes vara, mille arvelt oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võttes arvesse võlgniku sissetuleku suurust, tema igakuiseid
2-22-12926
püsikulusid ning arvestades asjaolusid, et vara, mille realiseerimisest kohustuste mahtu vähendada puudub, leiab usaldusisik, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS § 18 lg 2 p-le 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud andmete kohaselt ületavad võlgniku kohustused tema vara. Maksejõuetuse põhjuste ja piisava sissetuleku puudumise kohta esitatud selgitused annavad kohtule aluse järeldada, et piisavat vara ja sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul ei ole. Muu vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kogusummas 22 355,92 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti.
7.Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kristjan Aava ja määrab, arvestades PankrS § 78 lg 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kristjan Aava on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
8.Vastavalt FiMS § 45 lg 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lgs 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku E Ki tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lg-tes 3-5 sätestatule ja on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
10.FiMS § 46 lg 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
11.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
2-22-12926
mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
12.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 948,30 eurot, millele lisandub käibemaks 189,66 eurot (arvestusega 7 tundi 15 minutit tunnihinnaga 130,80 eurot + käibemaks), kokku 1137,96 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 948,30 eurot, millele lisandub käibemaks 189,66 eurot, s.o kokku 1137,96 eurot.
13.PankrS § 150 lõigete 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022 aastal on kuupalga alammääraks 654 eurot. PankrS § 23 lõige 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lõike 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 7,5 tunni eest (pooltunde 15 x 33 eurot) 495 eurot. PankrS § 23 lõike 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et riigi vahenditest hüvitatakse usaldusisiku tasust 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud
2-22-12926
usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole. Ülejäänud osa usaldusisiku tasust tuleb välja mõista võlgnikult.