Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetlusosaliste seisukohad Exxx Pxxxx pärija Rõuge Vallavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Pärimismenetluses on välja selgitatud Exxx Pxxxx vara ja kohustused ning läbi viidud pärandvara inventuur. Pärandvarasse kuulub 4 sõidukit (Ford Mondeo, Mazda 323, Audi 100, Audi 80). Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 7900,10 eurot, millest 5752,05 eurot on eraisiku käendus (kohustuse omanik Kxxxxx Pxxxx. Avaldaja ei soovi nõuete rahuldamist enda vara arvelt ning taotles võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohus võttis avalduse 08.09.2022 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 10.10.2022 aruande. Ajutise halduri hinnangul kuulu pärandvarasse mingit vara. Ajutine haldur selgitas, et võlgnik on omanud AS-s Swedbank arvelduskontot, mille jääk 14.05.2021 oli/on 15.95 eurot. Kontol on broneering 12.48 eurot kaardi kuutasudest. Pärast broneeringut on arvelduskonto jääk 4 eurot. Arvestades arvelduskontol oleva rahajäägi kättesaamiseks tehtavaid toimingud ja neile kuluvat ajakulu, on 4 euro kättesaamine väärtusetu. Võlgnik on omanud Transpordiameti andmebaasis olevaid sõidukeid: 1) Audi 100, reg. märk xxxxxx väljalaskeaasta 1984, registrikanne peatatud 01.10.2014, registrist kustutatud 21.09.2021 seoses lammutamisega; 2) Audi 80, reg. märk xxxxxx, väljalaskeaasta 1990, registrikanne peatatud 01.10.2014, viimane kehtiv tehnoülevaatus 12.2008, liikluskindlustus puudub; 3) Mazda 323, reg. märk xxxxxx, väljalaskeaasta 1986, registrikanne peatatud 01.10.2014, tehnoülevaatuse kohta andmed puuduvad, liikluskindlustus puudub; 4) Ford Mondeo, reg. märk xxxxxx, väljalaskeaasta 1997, registrikanne peatatud 19.10.2020, registrist kustutatud 21.09.2021 seoses lammutamisega. Exxx Pxxxxx on olnud erinevaid sõidukeid, mis ilmselgelt on enne tema surma olnud sõidukõlbmatud. Audi 100, Audi 80 ning Mazda 323 registrikanded on peatatud 01.10.2014, sõidukeid on olnud kasutuses enne nimetatud tähtaegasid. Kuigi sõidukil Ford Mondeo on peatamise kanne alles 2020 aasta, ei ole sõidukil enam kui 10 aasta kohta olnud tehnoülevaatuse andmeid. Teadmata sõidukite lammutushetke väärust, ei ole võimalik ka hinnata tagasivõidetava vara väärtust ega tulemit. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised. − TF Bank ees summas 600 eurot. − Eesti Energia AS-i ees summas 1999 eurot. Kokku vähemalt 2599 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur oli seisukohal, et pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 14.10.2022.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Keegi ei tasunud deposiiti vajalikku summat. Kohtumääruse põhjendused

Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 2000 euro. Pärandvarasse ei kuulu kohustuste täitmiseks piisavalt vara. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Exxx Pxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 278 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2022. aastal 654 eurot (VV 09.12.2021 määrus nr 116), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 130,80 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3,25h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohtu hinnangul on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu riigi vahenditest. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 231 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 47 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 278 eurot. Ajutise halduri taotlusel mõistab kohus ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.