Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu hagi Jelena Koroli vastu korteriomandi võõrandamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja) Jelena Korol (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu kanda.
Määrata Jelena Koroli menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 420 eurot.
5.Mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult Jelena Koroli kasuks välja 420 euro suurused menetluskulud. Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu on kohustatud tasuma menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (hageja, korteriühistu) esitas 1. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi Jelena Koroli (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat täitma hageja 5. juuli 2021. a üldkoosoleku otsust ja kohustada teda võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Kohtla-Järve, XXX. Kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmise korral palus hageja määrata kohtuotsuse täitmise viisina korteriomandi võõrandamise sundenampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kohtla-Järvel, XXX majas asuva korteri nr 6 (korter) omanik.
5.juulil 2021. a korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega kohustati kostjat oma korter võõrandama. Kostja viibis üldkoosolekul ja osales kõnealuse küsimuse arutelus. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ja praeguseks on ta vaidlustamise õiguse ka kaotanud. Vaidlusalune otsus ei ole ka ühelgi alusel tühine. Võõrandamisotsuse põhjuseks oli asjaolu, et majaelanikke häirib kostja korterist hilisõhtuti kostuv lärm. Kostja korteris kogunevad lärmakad seltskonnad, kelle vahel tekivad sageli konfliktid. Trepikotta jäetakse prügi, seintele pritsitakse teadmata päritolu vedelikke. See on toimunud juba alates 2019. aastast. Hageja on kostjale korduvalt teatanud, et ta rikub oma käitumisega korteriühistu põhikirja p 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.11. Majaelanikud on pöördunud ka kostja poole, kuid see ei ole tulemusi andnud. Kostja ignoreerib naabrite pöördumisi ning sõimab ja solvab neid. Kostjal oli hageja ees ka kommunaalteenuste võlg ja hageja pidi selle sissenõudmiseks pöörduma kohtusse (tsiviilasi nr 2-20-128206). Kostja tasus võla alles kohtumenetluse ajal. Võla kättesaamiseks pidi hageja tegema kulutusi. Kostja on pahatahtlikult algatanud hageja vastu kohtuvaidluse (tsiviilasi nr 2-21-11281) ja hageja peab kandma sellega seotud menetluskulusid. Samuti esitab kostja pidevalt ametiasutustele kaebusi teiste isikute peale.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on korter tema alaline elukoht, kuid ta ei viibi oma elukohas eriti tihti. Korteris elab ka kostja 21-aastane poeg, kes on tagasihoidlik ja hea käitumisega. Kostja poeg oli ajavahemikus 3. juulist 2019 kuni 31. maini 2020 ajateenistuses ja viibis korteris harva. Praegu õpib ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kostjal on alates 2018. a mõne majaelanikuga, sh juhatuse liikmetega halvad suhted. Juhatuse liikmed solvavad kostjat, sh kirjavahetuses. Kostja on aktiivne elanik ja ta avaldab alati oma seisukohta, kui ta näeb, et kellegi õigusi rikutakse. Kuna kostja ei viibi tihti oma elukohas, siis ei saa ta sageli õigel ajal tutvuda korteriühistu teabega, mis on jäetud postkasti või teadetetahvlile. Kostja on palunud saata teated ja arved talle e-posti aadressile, kuid juhatus ei tee seda. Korteriühistu arved on tihti ka suurte vigadega. Valesti vormistatud arvete tõttu ei saanud kostja linnalt sotsiaaltoetust. Elamu sissepääsu juures hoitakse kojamehe räpaseid töövahendeid. Trepikoda on antisanitaarne ja haiseb. Maja gaasikraanid on tööriistadega blokeeritud. Selline olukord on alates 2018.
aastast, kui korteriühistu juhatuse liikmeteks said Gennady Korshunov ja Ksenia Botšarova. Kostja on neile probleemidele tähelepanu juhtinud, aga see ei ole tulemust antud. Kostja on pöördunud ka Gaasivõrk AS-i, Terviseameti ja Päästeameti poole. Kostja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et korteriomanikud ei pargiks autosid murule, samuti esitas kostja selle kohta Kohtla-Järve Linnavalitsusele kaebuse. Kostja on esitanud kaebuse ka PPA-le põhjusel, et juhatus ei heiska riigipühade ajal riigilippu. Samuti esitas kostja Põllumajandus- ja Toiduametile kaebuse G. Korshunovi peale, kuna G. Korshunov peksis oma koera. Kostja paigutas oma korterisse gaasi- ja suitsuandurid ning pani korterile raudukse. Pärast korterile raudukse paigaldamist, remontimist ja luku vahetust pesi kostja trepikoja seinu ja põrandat pesuvahendiga. Kostja tegi oma korteris remondi ja praegu lõpetab ta korteri renoveerimist. Kostja on koristanud korteris tolmuimejaga ehitusprügi. Kostja ja tema poeg elavad korteris rahulikult, nad ei tekita lärmi, ei kuula valjult muusikat ega tekita teistele majaelanikele muid ebamugavusi. Kostja korteris ei kogune lärmakad seltskonnad. Kostja ei viska prügi elamu trepikotta ega muudesse kohtadesse. Avaldused, milles kostjat süüdistatakse rahurikkumistes on kirjutanud isikud, kellega kostjal on halvad suhted. Need avaldused ei ole usaldusväärsed tõendid. Korteriomandi võõrandamise kohustus on kostja jaoks äärmuslik abinõu. Kostja ei riku korteriomaniku kohustusi. Kostjal ei ole korteriühistu ees ka võlga. Asjaolu, et korteriomanikul on halvad suhted teiste korteriomanikega, ei anna alust nõuda korteriomandi võõrandamist. Lisaks on 5. juuli 2021. a üldkoosoleku otsus tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Tühisel otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 6. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 720 euro suuruse menetluskulu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on majaelanike kirjalikud pretensioonid üldsõnalised ja ebamäärased ning nende alusel ei ole võimalik tuvastada, millal väidetavad rikkumised toimusid. Tõendatud ei ole, et kostja või tema pereliige oleks tekitanud trepikojas antisanitaarse olukorra või et nad oleksid pritsinud trepikoja seintele teadmata päritoluga vedelikke, või et öösiti karjutakse, sõimatakse, ropendatakse või kopsitakse Samuti ei ole tõendatud, et korterist lahkudes ja tagasi tulles lülitataks trepikoja sissekäigus gaas sisse ja välja. Teadmata on ka see, kes tegi kostja pojale märkuse. Lisaks ei anna ühekordne märkus alust nõuda korteri võõrandamist. Kostja esitatud fotodega on tõendatud, et kostja korteris ei ole antisanitaarset olukorda. Hageja juhatuse liikmete, majaelanike ja kostja vahelised halvad suhted ning arusaamatused ei anna alust nõuda korteriomandi võõrandamist. Kohus kohustas hagejat korduvalt selgelt esile tooma, millisel kuupäeval ja kuidas on kostja oma kohustusi rikkunud ja esitama selle kohta ka tõendid. Vaatamata sellele, et kohus selgitas hagejale tõendamiskoormuse jaotust, ei ole hageja oma tõendamiskoormust täitnud. Majaelanike kirjalikud seletused on liiga üldsõnalised ja neist ei nähtu, kes ja millal väidetavad rikkumised toime pani. Seepärast ei saa lugeda tuvastatuks, et kostja oleks korduvalt rikkunud KrtS § 32 lg-s 1 sätestatut. Korteriomandi võõrandamise nõue on äärmuslik abinõu ja selle kohaldamiseks peavad rikkumised olema veenvalt tõendatud. Praegu see nii ei ole. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis ei analüüsinud kohus otsuses vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse võimalikku tühisust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud hagi rahuldama, kuna on tõendatud, et hageja tekitab oma käitumisega naabritele tahtlikult probleeme ja koormab korteriühistut kõikvõimalike kaebuste ja nõuetega. Kostja pöördub pidevalt kaebustega erinevate asutuste poole ja see sunnib korteriühistut tegema kulusid. Suurem osa kostja pretensioone on olnud põhjendamatud ja need on jäetud rahuldamata. Kostja jäi korteriühistule võlgu ja ühistu pidi pöörduma kohtusse. Kostja ei maksnud arveid, kuna ta ei olnud rahul juhatuse tegevusega. Kostja tasus võla alles kohtumenetluse ajal, kuid hageja pidi kohtumenetluse tõttu kandma kulusid. Kostja on pöördunud hageja vastu kohtusse ka teiste nõuetega ja hageja on pidanud kandma täiendavaid menetluskulusid. Samuti kaebab kostja pidevalt erinevatesse asutustesse ja tülitseb teiste korteriomanikega. Kõik see annab aluse nõuda korteriomandi võõrandamist. Elanike kaebustega on piisavalt tõendatud, et kostja ei lase teistel majaelanikel rahulikult elada. Kohtule esitatud kostja korteri fotod ei tõenda, et korter on korras, kuna pole teada, millal need fotod tehti. Korter on alles hiljuti ära koristatud. Seda, et kõik korteriomanikud soovivad, et kostja oma korteri võõrandaks, näitab ka see, et kõik korteriomanikud hääletasid otsuse poolt. See otsus kehtib. Kui kohustada kostjat korterit võõrandama, siis ei jää ta oma eluasemest ilma. Kostja on ise öelnud, et ta ei ela alaliselt selles korteris. Kostjale kuulub ka teine kinnisasi ja ta saab seal elada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei vasta tõele. Korteriomandi võõrandamise nõude eeldused ei ole täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 6. juuni 2022. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 järgi neid vajalikuks oma otsuses korrata.
7.Asjaoludest nähtuvalt on vaidluse keskne õiguslik küsimus see, kas hageja saab nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist KrtS § 32 lg-te 1 ja 2 alusel. Viidatud paragrahvi esimese lõike kohaselt võivad korteriomanikud teiselt korteriomanikult nõuda, et see oma korteriomandi võõrandaks, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib niisuguse nõude esitada esiteks eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi korrashoiu- või teiste korteriomanike häirimisest hoidumise kohustuse (KrtS § 31 lg 1 p 1), teiste korteriomanike põhjustatud mõjude talumiskohustuse (KrtS § 31 lg 1 p 2) või kohustuse võimaldada kasutada teistel isikutel tema eriomandi eset selleks, et kaasomandit korras hoida (KrtS § 31 lg 1 p 3). Teiseks võib niisuguse nõude esitada juhul, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu ja kolmandaks siis, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
8.Eelviidatud loetelu on lahtine, seega võib võõrandamisnõue iseenesest olla põhjendatud ka muudel juhtudel, kui korteriomanike vahelises, seaduse alusel tekkinud kestvusvõlasuhtes ei saa teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad taluksid seda, et kõnealune isik oleks edaspidi nende
majas korteriomanik. Kuid niisugune põhjus peab olema äärmiselt ülekaalukas ja kaaluma üles potentsiaalse võõrandamiskohustusega isiku omandiõiguse väga intensiivse riive. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegu ei ole sellise ülekaaluka põhjuse esinemine tõendatud.
9.Apellatsioonkaebuses on hageja välja toonud, et võõrandamisnõue on põhjendatud eelkõige seetõttu, et kostja tekitab teistele korteriomanikele tahtlikult probleeme, koormab korteriühistut kaebuste ja nõuetega, pöördub kaebustega erinevate asutuste poole, algatab kohtuvaidlusi ja sunnib korteriühistut kandma menetluskulusid, ei ole rahul juhatuse tegevusega ja tülitseb teiste korteriomanikega. Ringkonnakohus on seisukohal, et need asjaolud ei anna alust nõuda korteriomandi võõrandamist. Kostja selgituste kohaselt on kaebuste põhjuseks olnud see, et kostja pole rahul trepikoja seisukorraga, sellega, et autosid pargitakse muru peal, samuti muude elukorralduslike küsimustega. Samuti on tema väidetel tülisid juhatusega põhjustanud see, et talle ei saadeta vaatamata tema palvel teateid e-postiga ja et talle esitatud arved on tema arvates olnud ebaselged ja vigadega. Neil põhjustel on poolte vahel olnud ka kohtuvaidlused. Ringkonnakohus selgitab, et igaühel, kellel on kahtlus, et tema õigusi rikutakse, on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Selle õiguse kasutamist ei saa korteriomanikule ette heita. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et korteriomaniku halvad suhted mõne teise korteriomaniku ja juhatuse liikmetega ei ole piisav põhjus, et nõuda korteriomandi võõrandamist.
10.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostjal on hageja ees olnud võlg, mida tuli sisse nõuda kohtu kaudu. Võõrandamisnõude esitamise eelduse võla tõttu näeb ette KrtS § 32 lg 2 p 2 ja selle kohaselt võib võõrandamist nõuda, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Hageja ei ole selgelt esile toonud, kui suur see võlg üldse oli. Asjaoludest nähtuvalt toimus võla üle kohtuvaidlus ja kostja selgitas, et tema arvates olid arved valesti koostatud. Hageja on ise kinnitanud, et kostja on võla tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud korteriomandi võõrandamise nõude esitamine põhjendatud ka võla tõttu.
11.Teiste korteriomanike häirimine (mh lärmiga) võib KrtS § 32 lg 2 p 3 järgi iseenesest olla võõrandamisnõude esitamist õigustav asjaolu. Kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et kostja või tema korterit kasutanud isikud on teisi majaelanike häirinud määral, mis õigustaks korteriomandi võõrandamisnõude maksmapanekut. Hageja esitatud seletuskirjadest ei ole võimalik aru saada, millal niisugused rikkumise aset leidsid. Samuti ei ole neist seletuskirjadest võimalik järeldada, et trepikotta oleks prügi või muid jäätmeid jätnud kostja. Hageja enda seletustest nähtub, et osasid elanikke häirib pigem see, et kostja nende peale kaebab.
12.Ringkonnakohus selgitab, et tähendust ei ole sellel, et kostja ei ole korteriomanike 5. juuli 2021. a üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Korteriomanik ei kaota otsust vaidlustamata jättes õigust tugineda tema vastu võõrandamisnõude esitamisel sellele, et võõrandamisnõude materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Samal põhjusel ei ole tähendust ka sellel, et kõik üldkoosolekul osalenud korteriomanikud olid ühel meelel, et kostja peaks oma korteri võõrandama. Kui võõrandamisnõude materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis ei saa korteriomanikud isegi ühehäälse otsusega võõrandamist nõuda.
13.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et kohtule esitatud kostja korteri fotod ei tõenda, et korter on korras, kuna pole teada, millal need fotod tehti ja et korter võib olla alles hiljuti ära koristatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja korter üldse oleks olnud sellises seisukorras, et sellest oleks teistele korteriomanikele tekkinud mingeid kahjulikke mõjutusi. Seda, kas ja kuidas kostja teisi korteriomanikke häirib, pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsiooniastmes olnud 420 euro suurune õigusabikulu (koos käibemaksuga). Kostja on füüsiline isik, seega ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
16.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Kostjat on menetluses esindanud TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja.
17.Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et see tunnitasu suurus on põhjendatud ja vajalik.
18.Kostjale on õigusteenust osutatud kokku 3,5 tunni ulatuses. Sellest 2,25 tundi on kulunud maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastamisele, 0,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele, 0,5 tundi kohtuistungil osalemisele ja 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohtu arvates on õigusabi maht olnud põhjendatud ja vajalik ning kostja õigusabikuluks apellatsiooniastmes tuleb seega määrata 3,5 × 120 = 420 eurot. See summa tuleb hagejalt kostja kasuks ka välja mõista.
19.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.