Kohtla-Järve linn, XXX KÜ hagi korteriomandi võõrandamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu, registrikood: xxxxxxxx, asukoht: XXX, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond
J.
K.
vastu
Hageja lepinguline esindaja: jurist Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxx Kostja: J. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-posti aadress: [email protected]
Asja läbivaatamine
04.05.2022 kohtuistungil; istungil osalesid hageja lepinguline esindaja Maksim Fedotov, kostja J. K. ja kostja lepinguline esindaja Roman Golovenko.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu kanda. 3.Välja mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult J. K. kasuks menetluskulu summas 720 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja kinnistu registriosa nr xxxxxxxx (korteriomandi) asukohaga XXX-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond omanik ja põhikirja p 3.1 kohaselt korteriühistu liige. 05.07.2021 toimus KÜ XXX korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli kostjale kuuluva korteri võõrandamine. Üldkoosolekul võeti häälteenamusega vastu otsus, mille kohaselt kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korter. Sellise otsuse põhjuseks oli kostja käitumine ja tema eluviis. Korteriühistu juhatusele saabuvad maja elanikelt pidevad kaebused kostja ja tema käitumise kohta majas. Naabritelt on korduvalt tulnud kaebusi korterist nr xx tuleva lärmi tõttu. Korteris mängib valjult muusika ja kostub müra ning see toimub hilisel ajal, so reeglina peale 22:00, mis omakorda tekitab teistele naabritele (maja elanikele) ebamugavust. Samuti kogunevad korterisse nr xx sageli lärmakad seltskonnad, kelle vahel tekivad sageli konfliktid. Trepiplatsile jäetakse sageli prügi ja muud inimtegevustest tekkivad asjad. Hageja on korduvalt teavitanud kostjat, et ta rikub oma käitumisega korteriühistu põhikirja punkte 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.11. Ka on majaelanikud otse pöördunud kostja poole kaebustega, kostja ja tema korteris elavate pereliikmete vastu, kuid see ei ole tulemusi andnud. Kostja ignoreerib naabrite pöördumisi ning kostja poole pöördumisel viimane sõimab ja solvab. Pärast kaebustega pöördumist on kostja veelgi enam hakanud tekitama naabritele ebamugavusi, st kostja hakkas veel valjemalt muusikat kuulama ja korteris lärmama. Hageja märkis, et kaebusi kostja ja temaga koos elavate isikute käitumise kohta hakkasid saabuma 2019.a algusest, kuid sel ajal olid elanike kaebused suulises vormis. Kirjalikke kaebusi esitasid elanikud (korteriomanikud) alates märtsist 2020. Varem oli kostjal hageja ees kommunaalteenuste võlgnevus ja hageja oli sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtusse (tsiviilasi nr 2-20-128206). Kostja keeldus kommunaalteenuse eest maksmast, kuna teda ei rahulda korteriühistu töö. Kostja tasus asja läbivaatamise käigus hageja ees oleva võlgnevuse. Samas oli hageja sunnitud kandma kulusid võlgnevuse väljamõistmisel. Seega on kostja oma käitumisega tekitanud hagejale kahju, mis väljendub selles, et algselt tekitas kostja tahtlikult võlgnevuse ja seejärel sundis hagejat kandma kohtukulusid. Kostja pöördus tsiviilasjas nr 2-21-11281 hagiga hageja vastu nõudega, et kohustada hagejat täitma oma kohustusi, mida hageja ka teeb. Kostja avaldab tsiviilasjas nr 2-21-11281 pidevalt uusi nõudeid, mis põhinevad tema pretensioonidel hageja vastu, mistõttu on hageja olnud sunnitud kandma uusi menetluskulusid. Nagu eelnevalt toodult otsustas hageja üldkoosolekul kohustada kostjat võõrandama oma korteri. Kostja ise viibis 05.07.2021 toimunud üldkoosolekul ja osales vaadeldava küsimuse arutelus, seda tõendab üldkoosoleku osalejate nimekiri, mis on protokolli lisaks. Seega tutvus kostja 05.07.2021 vastuvõetud üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu liikmeteks on 18 korteriomanikku. Ja üldkoosolekul osales 11 korteriühistu liiget, mis moodustab 61,1% korteriühistu liikmete üldarvust. Tuginevalt KrtS § 20 lg-le 2 ja korteriühistu põhikirja p-ile 7.7.1 oli üldkoosolek pädev otsust vastu võtma. Üldkoosolekul osalejatest hääletasid kinnisasja võõrandamise poolt 10 korteriühistu liiget (korteriomanikku) 11-st osalenud liikmest ja see tähendab, et vastavalt KrtS § 32 lg-le 3 oli otsus vastu
võetud korteriomanike häälteenamusega. KrtS § 33 lg 1 tulenevalt anti kostjale otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega (so kuni 31.10.2021, kolm kuud), kuid kostja otsust ei täitnud. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ja kostjal oli võimalik otsust vaidlustada kuni 05.09.2021. Hageja palus kohustada kostjat täitma korteriühistu 05.07.2021 üldkoosoleku otsust ja kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv kinnistu registriosa nr xxxxxxxx (korteriomand), asukohaga XXX-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, alates kohtlahendi jõustumisest. Kohtuotsuse vabatahtlikult täitmata jätmise korral palus hageja määrata kohtuotsuse täitmise viisina kohtutäituri poolt läbiviidav sundenampakkumine vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.25.02.2022 seisukohas märkis hageja, et kostja ei ole esitanud pretensioone, mis puudutab üldkoosoleku kokkukutsumist ning ei väida, et üldkoosolek oleks läbi viidud seatust või korteriühistu põhikirja rikkudes. Kostjat teavitati 05.07.2021 üldkoosolekul tehtud otsusest ja kostja viibis ise (sh vastava küsimuse arutluse juures) üldkoosolekul. Ka anti kostjale vabatahtlikult otsuse täitmiseks tähtaeg, kuid kostja otsust ei täitnud ja otsust vaidlustanud ei ole. Seega ei saa kostjal olla selles osas vastuväiteid. Kostja ei ole selgitanud, mis osas on otsus vastuolus heade kommetega. Hageja on hagis selgitanud, mis ajendas korteriühistu liikmeid tegema vastavat otsust ja miks korteriomanikud ei tahtnud enam, et kostja nende majas elaks ning selle põhjuseks oli korteriühistu juhatusele saabunud mitmed elanike kaebused kostja käitumise osas. Hageja on asjas esitanud elanike kaebused, millest nähtuvalt on nimetatud probleem majas tekkinud juba ammu. Pikema aja vältel ei ole probleemi saadud lahendada ning seetõttu otsustati algatada kostja vara sundvõõrandamise menetlus ning see on kujunenud olukorras ainus variant probleemi lahendamiseks. Kostja viitas sellele, et otsus on seotud halvast suhtumist korteriühistu liikmete G. K. ja K. B. poolt ja avaldused on koostatud eelnimetatud juhatuse liikmete poolt. Kostja ei ole eeltoodut millegagi kinnitanud. Kostja poolt esitatud dokumentidest tuleneb, et G. K. ja K. B. ei jälita kostjat, vastupidi, kostja ise jälitab eelmärgitud isikuid, mis puudutab kostja poolt erinevatesse (sh erinevatel põhjustel) instantsidesse kaebuste ja pretensioonide esitamist. Seejuures on kaebused/pretensioonid suunatud eelmärgitud isikute vastu. Hageja leidis, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna koosolekul osalesid 11 korteriühistu liiget 18st, mis moodustab 2/3 liikmetest. Selle poolt, et kostja võõrandaks oma korteri, hääletas 10 koosolekul osalenud korteriühistu liiget 11-st. Ainus, kes sellele vastu hääletas, oli kostja ise. Seega olid kõik üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmed (väljaarvatud kostja ise) vastuvõetud otsuse poolt. Hageja leidis, et hääletamise tulemused, kogumis üldkoosolekul osalusega, kajastavad kostja reaalset suhtumist korteriühistusse ja korteriühistu liikmete tahet ning nende huvi. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja leidis, et hagi on esitatud alusetult ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja kinnitas, et talle kuulub kinnistu registriosa nr xxxxxxxx (korteriomand) asukohaga XXX-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond ja korter on tema alaliseks elukohaks ning ta on korteriühistu liige alates augustist 2017. Kostja ei viibi elukohas väga tihti, kuna tegeleb volontääri liikumisega ning sellega kaasnevad erinevatel reisidel käimine. Kostja viibib tihti ka sugulaste juures Tallinnas võib käib prooviesinemistel ja osaleb koolitusprogrammides, mis toimuvad kostja elukoha lähedal. Korteris elab kostja koos oma 21-aastase pojaga Xga, kes on tagasihoidlik ja hea käitumisega noormees ja tal on head õppetulemused. Enam ei ela korteris kedagi. Ajavahemikus 03.07.2019 kuni 31.05.2020 viibis X Tartus ja Tallinnas ajateenistuses ning viibis korteris harva ning praegu õpib X YYYs xxx õppekaval 2. kursusel. Kostja märkis, et alates 2018 tekkisid tal halvad suhted mõne elanikuga, eriti korteriühistu juhatuse liikmetega. Korteriühistu juhatuse liige K. B. solvab kostjat tihti ebatsensuursete sõnadega ja korteriühistu juhatuse liige G. K. solvas kostjat nendevahelises kirjavahetuses. Olles juhatuse liikmena kirjutas ta kostjale: „Hetkel pole
Teie keegi ja Teil mitte ühtegi nime ei ole.“ Kostja on aktiivne linnaelanik ja ta ei saa vaikida, kui rikutakse või ei järgita kostja või ühiskonna õigusi ja huve, milline positsioon ei meeldi elamu elanikele ja juhatusele. Kuna kostja ei viibi tihti oma elukohas, siis ei saa ta (ka õigeaegselt) tutvuda korteriühistu teabega, mis on jäetud postkasti või teabetahvlile. Kostja palus üldkoosolekutega seotud teabe ja arvete edastamist e-posti aadressile, millel ei ole olnud aga tulemust, sest hageja juhatus eirab kostja pöördumisi ning kostjale ei edastata teavet, arveid kostja e-posti aadressile. Sellega rikub korteriühistu juhatus kostja õigust teabele. Nt: kostja ei olnud 05.07.2021 üldkoosolekule jälle kokku kutsutud ning sai sellest üldkoosolekust teada juhuslikult. Kostja on sunnitud pidevalt küsima juhatuselt ja korteriühistu raamatupidajalt arvete esitamist enda e-posti aadressile. Mõnikord saab kostja korteriühistu arved suure hilinemisega, nt jooksva kuu viimasel või eelviimasel kuupäeval. Kostja postkasti pandud arved on mõnikord katkised ja räpased. Kostja postkastis ei ole osasid arveid. Korteriühistu arved on tehtud suurte vigadega, nt valesti on märgitud korteriühistu nimi või pangakonto number, on pandud arusaamatud sõnad ning valed numbrid jt. Kostja nõudis korteriühistu juhatuselt mitmekordselt korteriühistu arvetes kajastuvate tasude suuruste tõendamist ja põhjendamist ning arvete parandamist, kuid juhatus ei reageerinud kostja avaldustele. Korteriühistu poolt valesti vormistatud arvete tõttu ei saanud kostja Kohtla-Järve linnalt sotsiaaltoetust. Iga kord, kui kostja tuli linnavalitsusse valesti vormistatud arvetega, keelduti talle korteriühistu arve hüvitamisest ja sotsiaaltoetuse määramisest. Põhjusel, et hageja rikub pahatahtlikult kostja huve ja õigusi, sh õigust teabele, oli kostja isegi sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega hageja vastu. Elamu XXX esimesel sissepääsul välisukse ja postkastide vahel hoitakse pidevalt töövahendeid, mille abil puhastab koristaja/kojamees maja -ja konteinerite ümbritsevaid alasid ning konteinereid. Räpaseid ja haisvaid rehasid, labidaid, koppasid, kaste ja kotte hoitakse pidevalt trepikojas, mistõttu on sissepääsus alati halb lõhn. Elamu XXX esimeses sissekäigus on ohtlikud antisanitaarsed tingimused alates 2018. aastast (kui korteriühistu juhatuse liikmeteks said G. K. ja K. B.). G. K. oli ka korteriühistu kojamees. Enne oli kõik puhas, sest tööriistad olid keldris. Kostja edastas mitmel korral avaldusi korteriühistu juhatusele ja erinevatele ametiasutustele probleemi lahendamiseks, kuid tulemuseta. Näiteks, 05.01.2020 esitas kostja avalduse korteriühistu esimehele G. K.le, milles kostja palus eemaldada vanad lauad ja mittevajalikud asjad XXX esimeselt sissepääsult. 08.04.2020 esitas kostja avalduse Gaasivõrk AS-le, milles teatas, et korteriühistu esimees hoiab aiatööriistu ja vanu laudu gaasivõrkude asukohas. 15.07.2020 esitas kostja avalduse Terviseametile, milles teatas, et korteriühistu juhatus tekitas maja elanikele ohtlikud antisanitaarsed tingimused elamu trepikojas. 09.09.2021 esitas kostja avalduse Päästeametile, milles teatas, et maja XXX esimesel sissepääsul, välisukse lähedal asuvad töövahendid, karbid, lauatükid, kanistrid, toolid, tellised ning majas on sageli põlenud plastiku lõhn. Käesoleva ajani ei ole olukord muutunud. 14.01.2022 tegi kostja uued pildid elamu XXX esimesel sissepääsul. Tehtud piltidel on gaasitoru ja gaasikraan majas XXX. Gaasikraani taga on tööriist. Kostja on korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse poole nõuetega mitte parkida enda sõidukit murule, kuid tulemuseta. Elamu XXX murule on pargitud tavaliselt kaks sõidukit, so Opel (registreerimismärk XXXXXX) – omanik on G. K. (korter nr xx) ja Honda (registreerimismärk XXXXXX) – omanik on J. A. (korter nr xx). Kostja esitas 20.11.2019 kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsusele selle kohta, et majaelanikud pargivad enda sõidukid linnamurule. 13.07.2020 esitas kostja avalduse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korrakaitseametnikule, milles teatas korduvalt, et eelviidatud sõidukite omanikud pargivad oma sõidukeid linnamurule maja XXX hoovis. Sellega kujutakse ohtu jalakäijatele ja teistele autojuhtidele. 25.02.2020 esitas kostja kaebuse PPA-le põhjusel, et korteriühistu juhatus ei heiska riigilippu riigipühadel. 26.02.2020 pöördus kostja Põllumajandus- ja Toiduameti ametnike poole kaebusega G. K. peale sel põhjusel, et G. K. jalutades koeraga peksis teda jalgadega ja lõi käega. Kostja on vastutustundlik ja hoolikas inimene, kes ei kannata antisanitaarset olukorda ja ei saa sellistes tingimustes elada. Kostja korterisse on paigaldatud gaasi- ja suitsuandurid ja korteri sisenemiseks on paigaldatud rauduks. Pärast korterile raudukse paigaldamist, remontimist ja luku vahetust pesi kostja puhtaks trepikoja seinad ja põranda ning selleks kasutas ta üldpesu vedeliku Ajaks, mis oli ostetud kauplusest Selver. Kostja tegi oma korteris remondi ja hetkel on lõpetamisel korteri renoveerimine.
Korteris koristab kostja ehitusprügi tolmuimejaga Scheppach. Tolmuimejat kasutatakse ehitusobjektide puhastamise jaoks. Elamu XXX on miljööväärtuslik ala. Kostja korteri puitaknad on taastatud vastavalt nõuetele, s.o Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa Linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule. Kõik teised XXX majaelanikud vahetasid aknad plastikakende vastu. Kostja esitas ka enda korteri pildid, millest nähtub, et kostja ei ela antisanitaarsetes tingimustes. Kostja ja tema poeg elavad korteris rahulikult, nad ei tekita lärmi ega kuula valjult muusikat ning ei tekita teistele majaelanikele muid ebamugavusi. Kostja korteris ei kogune lärmakad seltskonnad. Kostja ei jäta/viska prügi elamu trepikotta ega muudesse kohtadesse. Sõltumata halbadest suhetest mõne elanikuga, ei luba kostja endale teiste isikute sõimamist ja solvamist. Kostja leidis, et hagiavaldus on tõendamata ja hagis toodud asjaolud on väljamõeldised. Kostja rõhutab, hageja on esitanud järgmisi ebaõigeid väiteid: „Korteriühistu juhatusele saabuvad maja elanikelt pidevad kaebused kostja ja tema käitumise kohta majas“, „Naabritelt on korduvalt tulnud kaebusi korterist nr xx tuleva lärmamisega seotult. Korteris mängib valjult muusika, kostub müra. Kõik see toimub hilisel ajal. Reeglina peale 22:00. Mis tekitab teistele naabritele, maja elanikele ebamugavust“, „Samuti kogunevad korterisse nr xx sageli lärmakad seltskonnad. Nende vahel tekivad sageli konfliktid. Trepiplatsile jäetakse sageli prügi ja muud inimtegevustest tekkivad asjad“, „Kostja ignoreerib kõiki naabrite pöördumisi. Kusjuures tema juurde pöördumisel kostja sõimab ja solvab“, „Lisaks sellele on kostja hakanud peale seda, kui tema juurde pöörduti kaebustega, veelgi rohkem looma naabritele ebamugavusi. Hakkas veelgi valjemalt kuulama muusikat ja korteris lärmama“. Kostja märkis et 29.03.2020 avaldus (hagiavalduse lisa 6) ja 12.02.2021 avaldus on kirjutatud juhatuse liikme G. K. poolt. 10.03.2020 avaldus on kirjutatud J. S. poolt, kes on kooselus G. K.ga. Avaldused on kirjutatud isikute poolt, kellega on kostjal halvad isiklikud suhted ning seetõttu ei ole avaldused usaldusväärsed tõendid. Käesolevas vaidluses puuduvad need erakorralised asjaolud, mis KrtS § 32 alusel võimaldavad kostja suhtes äärmusliku abinõu ehk korteriomandi võõrandamisele sundimise nõude rahuldamist. Kostja ei riku korteriomaniku kohustusi. Kostjal puudub võlgnevus korteriühistu ees. Kostjal ei ole asotsiaalset eluviisi. Kostja ei riku avalikku korda ega teiste liikmete rahu. Asjaolu, et korteriomanikul (kostjal) on halvad isiklikud suhted teiste elamu korteriomanikega, ei ole eelduseks KrtS § 32 kohaldamiseks. Kostja oli seisukohal, et KrtS § 32 lg-s 2 esitatud eeldused ei ole täidetud. Kostja oli seisukohal, et Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu 05.07.2021 üldkoosoleku otsus on tühine ja puuduvad muud õiguslikud alused võõrandamisotsuse vastuvõtmiseks. Viidatud üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega. Korteriomanike enamus ei pea lahendama oma isiklikke suhteid teiste isikute seaduslike õiguste ja huvide piiramise/rikkumise teel. Kuna KohtlaJärve linn, XXX korteriühistu 05.07.2021 üldkoosoleku otsus on tühine, siis kostja ei pea seda täitma. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest
avaldustest.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik on p 1 kohaselt korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused, p 3 häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Hageja sooritusnõue korteriomandi võõrandamiseks saaks kuuluda rahuldamisele koosmõjus KrtS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab ning kui korteriomanik pole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, võib korteriühistu pöörduda hagiga kohtu poole. KrtS § 33 lg 1 viimasest lausest tulenevalt lähtub kohus asja lahendamisel võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Hagiavalduse rahuldamise eeldusteks on: 1) kostja on võõrandatava korteri omanik; 2) korteriühistu on esitanud korteriomanikule sundvõõrandamise nõude ja kostja on nõude kätte saanud ning kostja ei ole nõuet, so korterit vabatahtlikult 3 kuu jooksul nõude kättesaamisest täitnud; 3) sundvõõrandamise nõude eeldused on tõendatud.
7.Kohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et kostja on kinnisasja (korteriomandi) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga XXX-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, omanik (kinnistusraamatu väljavõte, I kd, tlk 9-10; I kd tlk 149). XXX elamus on moodustatud äriregistri andmetel Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (äriregistri väljavõte, I kd, tlk 8) ja kostja on KrtS § 1 lg-st 4 ja hageja 11.06.2018 põhikirja p-ist 3.1 (I kd, tlk 11) tulenevalt korteriühistu liige. Hageja üldkoosoleku 05.07.2021 otsusega võeti vastus otsus järgmises sõnastuses: „Kohustada korteri nr xx ja korteriühistu liiget J. K.t võõrandama talle kuuluv korteriomand aadressil XXX-xx. Vastavalt KrtS § 33 anda korteriomanikule 3 kuud aega selleks, et vabatahtlikult täita korteriomanike otsust. Üldkoosoleku otsusele lisatud osalejate nimekirja kohaselt osales koosolekul ka kostja ise (05.07.2021 KÜ üldkoosoleku otsus venekeelne I kd, tlk 19, osalejate nimekiri I kd tlk 10, 05.07.2021 KÜ üldkoosoleku otsus eestikeelne I kd, tl 21). Kostja 05.07.2021 üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd kostja osales isiklikult 05.07.2021 toimunud korteriühistu koosolekul, siis sai kostja korteri võõrandamise otsusest ja nõudest (korteri vabatahtlik võõrandamine 3 kuu jooksul) teada 05.07.2021. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole pärast üldkoosoleku toimumist vabatahtlikult kolme kuu jooksul korterit võõrandanud (I kd, tlk 137). Kolmekuuline tähtaeg saabus 05.10.2021. Kohus leiab, et sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused on täidetud osas, mille kohaselt on kostja võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on otsusest lähtuvalt esitanud kostjale võõrandamise nõude ning kostja on otsuse tegemise päeval, so 05.07.2021 selle kätte (teadlikuks) saanud, kuid nõuet pole
kostja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud. Kostja selgitused kohtuistungil selle kohta, et ta ei saanud üldkoosolekul toimunust aru, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus jätab need tähelepanuta. Samas leiab kohus, et eelnevate eelduste esinemine ei ole piisav hagiavalduse rahuldamiseks.
8.Võõrandamisnõude aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt KrtS § 33 teisest lausest kontrollib kohus järgnevalt võõrandamisnõude aluseks olevaid asjaolusid/eeldusi. Kohus märgib, et võimalikud võõrandamisnõude alused peavad olema tekkinud enne 05.07.2021 võõrandamisotsuse tegemist korteriühistu poolt. See, et kostja ei ole 05.07.2021 üldkoosoleku otsust vaidlustanud, ei tähenda, et kostja ei saaks hagile vastuväiteid enam esitada ja otsuse vaidlustamata jätmisega kaasnevalt ei saa hagimenetluses hageja väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks, seetõttu tuleb asjas tuvastada võõrandamisnõude eelduste täitmine. Hageja on hagis tuginenud järgmistele korteriomandi võõrandamisnõude aluseks olevatele asjaoludele ehk hagi alusele: üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise põhjuseks oli kostja käitumine ja tema eluviis. Korteriühistu juhatusele saabuvad maja elanikelt pidevalt kaebused kostja käitumise kohta. Naabritelt on tulnud korduvalt kaebusi korterist nr xx tuleva lärmi tõttu. Korteris mängib valjult muusika ja kostub müra ning see toimub hilisel ajal, so reeglina pärast kella 22:00, mis tekitab teistele naabritele (majaelanikele) ebamugavust. Samuti kogunevad korterisse nr xx lärmakad seltskonnad, kelle vahel tekivad sageli konfliktid. Trepiplatsile jäetakse sageli prügi ja muud inimtegevustest tekkivad asjad. Hageja kinnitas, et ta on kostjat korduvalt teavitanud, et ta rikub oma käitumisega korteriühistu põhikirja punkte 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.11. Hageja märkis, et ka majaelanikud on otse pöördunud kaebustega kostja poole ja tema pereliikmete vastu, kuid tulemuseta. Kostja ignoreerivat naabrite pöördumisi ja pöördumiste korral kostja sõimab ja solvab. Pärast pöördumisi on kostja veelgi enam tekitanud naabritele ebamugavusi, mis väljendub selles, et kostja hakkas veelgi valjemalt kuulama muusikat ja korteris lärmama. Hageja selgitas, et kaebusi kostja ja temaga koos elavate isikute käitumise kohta hakkasid saabuma 2019 algusest, kuid sel ajal olid kaebused suulised ning kirjalikud kaebused esitati majaelanikud alates märtsist 2020 (I kd, tlk 5; I kd, tlk 128). Hageja üldkoosoleku 05.07.2021 otsuses on kirjas, et „E. K. ja tema poeg karjuvad korduvalt ja koputavad öösiti akendele. Aknast loobiti klaaspudeleid, sissepääsust kallati tundmatut keemilist vedelikku ja koerte väljaheiteid loobiti trepikotta. Öösel panevad valju muusika käima, solvavad naabreid roppude sõnadega. Ta lõi oma naabrile vihmavarjuga pähe templisse ja kutsuti politsei“ (05.07.2021 KÜ üldkoosoleku otsus venekeelne I kd, tlk 19, 05.07.2021 KÜ üldkoosoleku otsus eestikeelne I kd, tl 21). Korteri võõrandamise nõude aluseks olevate asjaolude kohta on hageja esitanud järgnevad tõendid: -29.03.2020 korterite nr 5, 8, 9, 3 elanike pretensioon KÜ esimehele. „Palume kehtestada sissekäigus rahu korteris nr xx elava J. K.ga. Elu muutub võimatuks. J. K. loob sissekäigus ja oma korteris antisanitaarse olukorra. Öösiti korteris sõimatakse, karjutakse, kopsitakse. See toimub pidevalt. Sissekäigus pritsib seintele teadmata päritolu vedelikke. Lehkab jubedalt ja silmad kipitavad. Samuti korterist lahkudes lülitab sissekäigus välja gaasi, koju tulles aga lülitab selle sisse. Elanike palvetele ja veenmistele ei reageeri, vastab ropu sõimuga. Seda nii tema, kui korteris elav inimene. Peavad kodus koera, koera ekskremendid on laiali pillutud mööda sissekäiku. Meil sissekäigus aga on enamus elanikke pensionärid, samuti elavad sissekäigus ka lapsed. Ja kõike seda peame sisse hingama. Mis aga puudutab gaasi, võib ta tekitada plahvatuse. Lülitab gaasi sisse ja välja ettehoiatuseta. Palume teid rakendada meetmeid ja teha kord majja“. - 12.02.2021 korterite nr 3, 5, 8, 9, 13 elanike pretensioon. „Palume Teid reageerida meie avaldusele ja rakendada meetmeid korteri nr xx elaniku J. K. suhtes. J. K. kuskil ei tööta, korteri eest võlad.
Teatame, et päevast päeva kuuldub korterist peale kella 22.00 karjumist, ebatsensuurset sõimu. Seejärel lülitatakse sisse muusika. Kord vaiksemalt, kord valjemalt. 07.02.2021 Xle (korter nr xx) tehtud märkusele vastas viimane, et kõik me oleme haiged ja peame end ravima „lollimajas“ ja et kõikide teie avaldustega näitab politsei teile oma riista. Mistõttu tema juurde ei tulda ja teda politseisse ei kutsuta. Et hakkan oma korteris käituma nii, kuidas tahan ja minge te kõik.... Pöördume veelkord teie poole, aidake meid palun. Meile loodud tingimustes ei ole võimalik elada. Päeval ta magab, öösiti aga peab ulaelu muusika, sõimuga, lärmamisega“. -10.03.2020 korterite nr 3, 5, 8, 9 elanike pretensioon. „Tungivalt palume teid selgust teha korteri nr xx elanikuga J. K.ga ja korteris elava inimesega. Öösiti kostub pidevalt korterist vali muusika. J. K. korterisse ilmudes algavad nendel skandaalid. Midagi loobitakse, pekstakse, karjutakse. Korteris on antisanitaarne olukord, seal elavad kuskil ei tööta. Elanike märkustele reageerivad ebaadekvaatselt. Meil sissekäigus elavad koolis, lasteaias käivad lapsed. Eakad inimesed peavad puhkama. Nemad aga rikuvad nii täiskasvanute kui laste rahu. Trepikoja koridoris korraldasid korralageduse. Ukse juures oleva prügi pühivad trepile. Korteri eest on võlad. Palume Teid lõpetada see J. K. ja tema elaniku korraldatud korralagedus“. (venekeelsed korterielanike 29.03.2020, 12.02.2021, 10.03.2021 pretensioonid I kd tlk 22-27; eestikeelsed tõlked I kd, tlk 28). Kostja palus hagi rahuldamata jätmist, kuna korteri võõrandamise nõude eeldused ei ole täidetud ja tõendatud. Kostja selgitas, et ta elab koos pojaga korteris rahulikult, nad ei tekita lärmi ja ei kuula valjult muusikat ning ei tekita teistele majaelanikele muid ebamugavusi. Kostja kinnitas, et korteris ei kogune lärmakad seltskonnad ja kostja ei jäta ega viska prügi elamu trepikotta ja muudesse kohtadesse. Kostja ei riku korteriomaniku kohustusi, avalikku korda ega teiste korteriomanike rahu. Sõltumata halbadest suhetest mõne elanikuga ei luba kostja endale teiste isikute sõimamist ja solvamist. Hagis toodud kostja väiteid pidas hageja väljamõeldisteks ja ebaõigeteks. 29.03.2020 avaldus (hagi lisa 6) ja 12.02.2021 avaldus on kirjutatud juhatuse liikme G. K. poolt. 10.03.2020 avaldus on kirjutatud J. S. poolt, kes on kooselus eelmärgitud isikuga. Eelnimetatud isikute ja kostja vahel on halvad suhted ning seetõttu ei ole avaldused, kui tõendid usaldusväärsed. See, et kostjal on halvad suhted korteriühistu juhatuse liikmete ja teiste elamu korteriomanikega, ei ole korteri võõrandamise eelduseks (I kd, tlk 151-153).
9.Kohus selgitab, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb üheselt ja selgelt tuvastada vajalike eelduste olemasolu ja tõendatus. Kohtu hinnangul ei selgu 29.03.2020 kirjalikust pretensioonist, millistel kuupäevadel väidetavad rikkumised toimusid. Kirjaliku seletusega ei ole tõendatud asjaolu, et just kostja ja/või tema pereliige, tekitas trepikoja sissekäigus ja oma korteris antisanitaarse olukorra või et pritsisid trepikojas seintele teadmata päritoluga vedelikke, öösiti karjutakse, sõimatakse, ropendatakse või kopsitakse, korterist lahkudes ja tagasi tulles lülitakse trepikoja sissekäigus gaas sisse ja välja. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal oli viimati 2019 koer ja koeraga käidi väljas, seejuures on mõnikord trepikoja välisuks terve päev lahti ja võõrad koerad ja kassid tulevad sissekäiku (I kd, tlk 60 pöördel). Seega leiab kohus, et 29.03.2020 seletuses olev etteheide, et kostja oleks koera väljaheiteid trepikoja sissekäiku laiali pillutanud, on tõendamata. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei ole oma korteris tekitanud antisanitaarset olukorda. Kostja poolt esitatud fotod (II kd tlk 31, 33-34, 36, 39-41, tlk 43-44 ja tlk 46) kinnitavad seda, et kostja elab puhtas korteris ning selles osas on hageja väited alusetud ja põhjendamatud. Ka 12.02.2021 üldpinnalisest kirjalikust seletusest ei selgu millistel kuupäevadel on väidetavad rikkumised täpsemalt toimunud ja kes on need konkreetselt toime pannud ning millised on need isikud, kes rikkumisi otseselt nägid. Kohus osundab, et seletusega ei ole tõendatud, et just kostja ja/või tema
poeg etteheidetult öösel karjuks, lärmaks ja sõimaks ning kuulaks valjult muusikat, sh millal, ei ole teada. Samuti on teadmata, kes Xle märkuse tegi ja millisel põhjusel, mh ühekordne väljaütlemine ei ole põhjuseks ega aluseks korteri võõrandamiseks. 10.03.2020 pretensiooni osas võib korduvalt osundada, et üldsõnaliselt ja täpsemalt väidetavate rikkumiste ajalist kriteeriumi teadmata ei saa lugeda tõendatuks, et korteris toimuks öösiti valjult muusika kuulamine, skandaalitsemine, peksmine ja karjumine. Kostja korteris esinevat antisanitaarset olukorda ja kostja või tema pereliikme poolt korraldatud korralagedust (trepile prügi pühkimine) ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Hageja enda poolt hagiavalduses toodud seletused ei ole asjas tõendiks, mistõttu ei loe kohus tõendatuks ka asjaolusid, mille kohaselt oleksid korterisse kogunenud seltskonnad, kes väidetavalt teadmata ajal lärmasid ja tekitasid konflikte. Kostja on asjas mistahes rikkumisi eitanud. Hageja ei ole väidetavate intsidentide ehk rikkumiste osas täiendavaid tõendeid esitanud ega pidanud vajalikuks neid muul viisil tõsikindlalt fikseerida. 29.03.2020 ja 12.02.2021 pretensioonide koostaja ei ole asjas teada, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks ebausaldusväärsete tõenditega, kostja seesugused väited asjas kinnitust leidnud ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja juhatuse liikmete, majaelanike ja kostja vahelised halvad suhted ja arusaamatused ei ole aluseks korteri võõrandamise nõude rahuldamiseks. Kohus on 06.12.2021 puuduste määruses kohustanud hagejat hagiavalduses episoodiliselt esile tooma, millal (st millisel kuupäeval) ja millistel asjaoludel kostjapoolsed rikkumised toimusid ning hagejal tuli esitada konkreetsete rikkumiste kohta tõendid (I kd, tlk 121 pöördel). 04.05.2022 kohtuistungil on kohus hagejale selgitanud KrtS § 32 eeldusi ja tõendamiskoormust (II kd, tlk 57). Kohus märgib kokkuvõtvalt, et majaelanike kirjalikud seletused (29.03.2020, 12.02.2021, 10.03.2021) on niivõrd üldsõnalised ja nendest ei nähtu, millal ja täpsemalt kelle poolt väidetavad rikkumised toime pandi, mistõttu ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et kostja oleks korduvalt rikkunud KrtS § 32 lg-s 1 sätestatut. Sõltumata tõendamiskoormuse osas tähelepanu juhtimisest ja selgituse andmisest, ei ole hageja tõendamiskoormust antud asjas täitnud. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis on korteri võõrandamine äärmuslik abinõu ja selle rakendamine peab olema veenvate tõenditega tõendatud. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et eeldused korteri võõrandamiseks ei ole täidetud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus jätab tähelepanuta hageja väited ja tõendid, mis puudutavad kostjal enne 05.07.2021 korteriühistu üldkoosoleku tegemist esinenud kommunaalteenuste võlgnevust (tsiviilasjas nr 2-20128206 Viru Maakohtu 09.04.2021 kohtumäärus, I kd, tlk 29-36 ja 17.05.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-128206 I kd, tlk 37-42), kuivõrd kostja kinnitusel tasus kostja juba asja läbivaatamise käigus hageja ees oleva võlgnevuse (I kd, tlk 5). Seejuures ei kuulu eelviidatu käsitlusele ka seetõttu, et 05.07.2021 üldkoosoleku otsuses ei ole viidatud rikkumisele tuginetud ning tegemist ei ole hagi aluseks oleva asjaoluga.
11.Kuivõrd hagi jääb rahuldamata eeltoodud põhjustel, ei käsitle kohus kostja vastuväiteid üldkoosoleku otsuse tühisuse osas, kuna eeltoodu ei oma vaidluse sisulisel lahendamisel tähtsust. Samuti ei analüüsi kohus muid kostja ja hageja vastuväiteid ning seisukohti, mis ei ole tõendamis esemest tulenevalt asjakohased. Kohus ei arvesta asjas järgmisi kostja tõendeid: 17.06.2016 Ahtme Gümnaasiumi tunnistus I kd, tlk 157, 17.06.2016 Ahtme Gümnaasiumi tänukiri I kd, tlk 158, 12.06.2018 Kohtla-Järve linna Ahtme Gümnaasiumi tänukiri I kd tlk 159, 21.06.2019 Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi tänukiri I kd, tlk 160, 15.05.2020 Eesti Kaitsevägi ajateenistuse tunnistus I kd, tlk 161, 15.10.2020 YYY õppimistõend I kd, tlk 162, 05.09.2021 YYY õppimistõend I kd, tlk 163); vene- ja eestikeelsed e-kirjavahetused arvetega jm seonduvalt I kd tlk 164-186, kommunaalteenuste arved I kd tlk 187, 199, 27.01.2022 hageja üldandmete väljavõte äriregistrist I kd tlk 200-204, veneja eestikeelne e-kirjavahetus kostja ja G. K. vahel I kd tlk 205-206, k. K. 05.01.2020 e-kiri G. K.le II kd tlk 1, foto II kd tlk 2, 08.04.2020 K. K. ja AS Gaasivõrk e-kirjavahetus II kd tlk 3-4, 15.07.2020 J. K. e-kiri ja avaldus Terviseametile II kd tlk 5-6, fotod II kd tlk 7-8, J. K. 09.09.2021 e-kiri
Päästeametile II kd tlk 9, fotod II kd tlk 10-13, J. K. 07.10.2019 e-kiri KÜ-le, 05.10.2019 KÜ e-kiri J. K.le arvete osas II kd tlk 14-15, 20.11.2019 J. K. e-kiri Ü. L.le II kd 16, foto II kd tlk 17, J. K. tõlge avaldusest Kohtla-Järve Linnavalitsuse korrakaitseametnikule T. K.le sõidukite parkimise osas II kd tlk 18-20, fotod II kd tlk 21-22, PPA 19.03.2020 kiri riigilipu heiskamisest II kd tlk 23, J. K. 26.02.2020 e-kiri koera löömise kohta II kd tlk 24, fotod II kd tlk 25-29, 19.01.2022 akende renoveerimise ja soojustamise tööde akt II kd tlk 30, foto II kd tlk 32, foto II kd tlk 35, foto II kd tlk 37-38, foto II kd tlk 42, foto II kd tkk 45, 14.04.2022 Viru Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-11281 II kd tlk 64-73. Kohus ei arvesta asja lahendamisel ka järgmisi hageja tõendeid: 16.07.2020 J. K. avaldus teabe andmise ja dokumentidega tutvumise kohustamiseks I kd, tlk 43-47, arvete kättesaamisega seonduvad jm vene- ja eestikeelsed e-kirjavahetused, avaldused ning I kd, tlk 59-81, tlk 97-98, kommunaalteenuste arved I kd tlk 82-96, JeweLex Advokaadibüroo arved I kd tlk 99-101, tlk 104, tlk 106, arvete spetsifikatsioonid I kd tlk 108 ja tlk 109 ning16.07.2021 ja 13.07.2021 kviitungid I kd tlk 105 ja tlk 107, J. K. maksekorraldus nr 82 I kd tlk 102, 25.08.2021 J. K. vastus tsiviilasjas nr 2-2111281 I kd tlk 103, J. K.6 27.10.2021 tsiviilasjas nr 2-21-11281 kiri I kd tlk 111-112. Eeltoodud tõendid ei ole tõendamisesemest tulenevalt asjakohased ja vastavad tõendid ei muuda asja lahendamisel lõpptulemust.
12.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd kohus jättis eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. 04.05.2022 menetluskulude avaldusest (II kd, tl 76 ja tlk 76 pöördel) nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinnaks 120 eurot (sh käibemaks). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 4 x 120= 480 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamine (35 min) ja 04.05.2022 kohtuistungil esindamine (1 h 15 min); menetluskulude nimekirja koostamine (10 min) 2 x 120=240 eurot. Kostja kinnitas, et menetluskulude nimekirjas kantud kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga ja ta ei ole käibemaksukohuslane ning tekkinud kuludelt ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 720 eurot (sh käibemaks, 480+240=720 eurot). Hageja ei ole kostja menetluskuludele, sh kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik. Kostja menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.