Määruse teatavaks tegemise 31.10.2022, Tallinna Kohtumaja, tsiviilkantselei aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-13187
Tsiviilasi, hind
Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Sõle tn 3 KÜ vastu kahju hüviamiseks, viivise saamiseks 6900,94 €.
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood: 11269248 esindajad Liivaia 12, 15039 Tallinn), Esindaja Külli Reinfeld, e-post xxx Puudutatud isik I: Tallinn, Sõle tn 3 korteriühistu (registrikood: 80063345), e-post xxx Esindaja: Suido Västra, e-post xxx
Puudutatud isik II: K L (isikukood: xxx), e-post xxx
Menetluse liik
Ärakuulamine 23.05.22, Tallinn, osalesid avaldaja esindaja K. Reinfeldt, puudutatud isiku I juhatuse liikmed E. R ja N. L, lepinguline esindaja S. Västra, puudutatud isik II K. L Ärakuulamine 26.09.22, Tallinn, osalesid avaldaja esindaja K. Reinfeldt, nõustaja I. T, puudutatud isiku I juhatuse liikmed J. G, E. R ja lepinguline esindaja S. Västra
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Sõle tn 3 KÜ vastu kahju hüvitamiseks 5835,26 €, viivise 498,42 € ja alates 24.08.2021 edaspidise viivise saamiseks kahju hüvitiselt kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätetatud määras.
2.Lõpetada menetlus Swedbank P&C Insurance AS avalduses Tallinn, Sõle tn 3 KÜ vastu kahju hüvitamiseks 93 € seoses loobumisega.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebust Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Avaldaja nõue, põhjendused
1.2018. aasta septembris toimus Harju maakonnas Tallinnas Sõle tn 3 korteris nr x (edaspidi vara) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli hoone kanalisatsioonipüstaku leke, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus veekahju. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OK xxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr xxx (Lisa 1). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 5 928,26 eurot.
2.Korteri nr x kahjustused on järgmised. Ülevaatusel 03.10.18 fikseeriti kahjud. Vannitoa sisseehitatud kapi detailid on pundunud ja hallituse laikudega, vannitoa põrandaplaadid on ukse juures lahti ja loksuvad (lisa 2.1). 15.10.2018 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ vannitoa kapi lammutuse ja seinte olukorra kontrolli eelkalkulatsiooni summas 289,58 eurot (lisa 4). Nimetatud summast arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 90,00 eurot. 30.11.2018 teavitas R OÜ, et korteris on seinad, lagi märjad ja põrandaplaadid täiesti lahti tulnud. Lisaks oli püstaku kanalisatsioonitoru katkine ning sealt tilkus heitvesi korterisse (lisa 5, 6). R OÜ edastas 30.11.2018 remondikalkulatsiooni summas 5448,48 eurot (lisa 7). 18.03.2019 edastas R OÜ lisakalkulatsiooni summas 187,20 eurot seoses täiendavalt selgunud lisatööde vajadusega (lisa 8). Ajutise elamispinna kuluna on hüvitatud 93,00 eurot (lisa 9). Kuivõrd niiskuskahjustusi saanud korter vajas suuremahulisi taastustöid, siis on ajutise eluaseme vajadus igati põhjendatud. Kokku on kahju 5928,26 € (lisad 10,11,12).
3.10.07.2020 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 5 928,26 eurot hiljemalt 24.07.2020 (Lisa 13). Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ning puudutatud isiku vastuskirjast nähtus, et kokkulepet kohtuväliselt ei saavutata, mistõttu teavitas avaldaja 04.08.2020 puudutatud isikut, et pöördub lahendi saavutamiseks kohtu poole (lisa 14).
4.Swedbank P&C Insurance AS maksis kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 5 928,26 eurot. Avaldaja taotleb selle hüvitamist Tallinn, Sõle tn 3 korteriühistult. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 498,42 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.08.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 5 928,26 eurot. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 5 928,26 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.08.2020 kuni 23.08.2021, so 384 päeva ning viivisesumma on 498,42 eurot (lisa 16).
5.Kahju tekkis kaasomandi mõttelisest osast. Korteriühistu kohustuseks on hoone kanalisatsioonipüstak korras hoida selliselt, et ei tekiks kahju korteriomanikele. Hoone kanalisatsioonipüstak ei olnud korras ning seda ei olnud hooldatud nõuetekohaselt. Seega ei ole korteriühistu täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt. Nimetatud
rikkumine on kahju tekkimisega otseses kausaalsuses. Ühistu oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi kaasomandi korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustasid teiste korteriomanike korteriomandeid. Kohustus hõlmab kanalisatsioonipüstaku hooldamist selliselt, et korteriomanikele ei tekitataks kahju. Korteriühistu kohustus oleks olnud tellida näiteks kanalisatsioonipüstaku kontrollimiseks vajalikud tööd või parandustööd enne kui sai kahjustada korteriomand.
6.Veeleke avastati 2018.a septembris. Esmase, s.o 03.10.2018 ülevaatuse käigus ei tuvastatud muid kahjustusi peale kapi (avalduse lisa 2). Ligi kaks kuud ei teinud puudutatud isik midagi selleks, et lekke koht tuvastada ja likvideerida. Lekkekoha tuvastas avaldaja koostööpartner 30.11.2018 ja selleks ajaks olid juba märgunud nii korteri seinad, lagi kui ka põrand ning põrandaplaadid olid lahti tulnud (avalduse lisa 5). Püstakutoru vahetus tehti alles 07.01.2019 (puudutatud isiku vastuse lisa 1), s.o enam kui kolm kuud pärast esmast veelekke avastamist. Korteri omanik ei ole vastutav pikaajalises veelekkes. Korteriühistu kohustuse rikkumine seisneb tegevusetuses hoida kaasomandi ese korras, lekkekoha tuvastamata jätmises. Selle tõttu suurenes korteris x kahju. Ka elamu sein oli märgunud. Oleks leke koheselt tuvastatud, siis poleks sellises mahus kahjustusi tekkinud. Püstakušahti ehitatud kapp ei ole kanalisatsioonipüstaku lekke ega ka veekahju tekkepõhjuseks. Kuna kahju tekkis kanalisatsioonipüstaku lekke tõttu, on puudutatud isik jätnud täitmata kaasomandi eseme korrashoiukohustuse ning nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega otseses seoses.
7.Puudutatud isik II sai korteriomanikuks 2006.a. ning omandamise ajal oli korteris sisseehitatud kapp juba olemas (04.10.2006 Eksperthinnang nr xxx fotod, lisa 2), kuid aastate jooksul kuni püstaku lekkeni ei olnud niiskusega mingeid probleeme. Kapi kahjustus tuvastati püstaku lekke ajal.
8.Avaldaja palub puudutatud isikult I (edaspidi ühistu) välja mõista kahju hüvitist 5928,26 €, viivist 498,42 €, viivist põhinõudelt 5 928,26 eurot alates 24.08.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras, menetluskulud koos sellelt nõutavate viivistega alates menetluskulu väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 26.09.22 ärakuulamisel loobus osaliselt nõudest 93 € ehk ajutise elamispinna kulude hüvitamise nõudest (prot, tl 34p, 00:21:13). Puudutatud isiku I - ühistu vastus
9.Ühistu palub jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda.
10.Ühistu leiab, et kahju sai tekkida kannatanu (puudutatud isik II) korteris seetõttu, et vannitoa seina oli tehtud ava (mis on kanalisatsioonitoru püstaku sein), mille tõttu üldse reovesi korterisse tungis. See ava oli tehtud omavoliliselt ja üksnes seetõttu tungis reovesi korterisse ja korter sai kahjustada. Vastasel korral oleks reovesi voolanud toru mööda alla ega oleks korterisse sattunud ja kahju poleks tekkinud. Kapp oli paigutatud vannituppa nii, et see oli paigaldatud šahti seina sisse tehtud avasse, mis oli tehtud omavoliliselt. Sõltumata sellest, kes ava tegi, pidi ta teadma, et šahti kiviseinte eesmärk on muuhulgas kaitsta kõiki kaasomanikke võimalike kahjulike mõjude eest, mida ei saa välistada ka juhul, kui kogu torustik šahtis on uhiuus, kuid keegi korteriomanikest näiteks oma korteris remondi tegemise käigus püstakut kahjustab. Sõle 3-x asuva vannitoa sein on korteriomanike kaasomandis, see sein on torupüstaku šahti sein ja selle eesmärgiks on ära hoida sellesse paigaldatud torupüstakust tingitud negatiivseid tagajärgi, sh leke, ühes korteris tekkinud tulekahju teistesse korteritesse leviku takistamine jne. Sellise augu tegemine ei olnud lubatav vastavalt Päästeameti 28.10.21
vastusele. Tuleohutuse tagamiseks tuleb see ava likvideerida Kanalisatsioonitoru on paigaldatud torušahti seinast vähemalt 20 cm kaugusele (torudele juurdepääsuks), st lekkivast torust heitvesi kiviseinaga kokku ei puutu, kuna ei ole sellise surve all. Avaldaja nõude rahuldamata jätmiseks on alus sõltumata sellest, kas on tõendatud, kes ühistu liikmete kaasomandis torupüstaku lõhkus, kas remonditööde käigus 2018.a. Sõle 3-x korteris, sest ava kannatanu korteri vannitoa/torušahti seinas oli tehtud omavoliliselt.
11.Ühistule ei olnud teada, et selline ava oli tehtud. Avaldaja väide, et lekke tõttu imbus vedelik vannitoa lakke, seintesse ja põrandasse ei ole kooskõlas füüsika seadustega ega ka tõendatud. Ilma avata šahti/vannitoa seinas ei oleks K. L kahju tekkinud, st ei oleks saanud kahjustada avasse paigaldatud kapp, sest ilma avata ei oleks olnud kappi, millele vedelik kaasomandis olevast kanalisatsioonitorust oleks saanud kahju tekitada. Seega on kahju eest vastutav omanik ise.
12.Ühistu ei ole kahju tekitanud, pole hoolsuskohustust rikkunud, ei ole kaasomandite valitsemise kohustust rikkunud.
13.Lisaks ei ole kahju suurus põhjendatud. Avaldaja kahjunõude kalkulatsioon on üle paisutanud. Kahju akti koostamise juures ei olnud ühistu esindajat, esindaja sai vaadata ruumid üle alles 2018.a. novembris (tõenäoliselt ajavahemikus 22.-27, lisa 1 kirjavahetus korteri omanikuga). Ühistu esindaja ei tuvastanud muid kahjustusi peale aktis kirjeldatu, st tegi sama järelduse, mis on fikseeritud aktis. Korteri omanik ei ole ühistu poole pöördunud, et ühistu talle kahju hüvitaks. Vastupidi, kirjavahetuses ühistuga ei tee ta ühistule mingeid etteheiteid ja avaldab heameelt selle üle, et torud püstakus vahetatakse. Igal juhul ei ole ühistul kohustust kanda kogu vannitoaremondi kulu. Korteriomanik ise elab aastaid välisriigis, korter oli üürile antud.
14.Tähtsust omab, kuidas tõlgendada ajavahemikku alates korteri vannitoa ülevaatusest 03.10.2018 kuni torupüstaku vahetuseni 7.-8. jaanuaril 2019. Seisuga 27.11.2018 ei olnud avaldaja valitud remondifirmal R OÜ võimalik vannitoa remondiga alustada, sest firma oli hõivatud teiste töödega. Ühistu on kohtule esitanud kirjavahetuse K. L 2018.a oktoober kuni 2019.a. jaanuar, millest selgub, et ühistu leidis torupüstaku vahetuseks sobiva hinnaga töövõtja 2018.a detsembris ja püstak vahetati ligikaudu ühe kuu pärast arvates sellest päevast, kui ühistu esindajad korterisse pääsesid.
15.Alusetu on elamispinna kulude hüvitamise nõue ühistu vastu, sest K. L korteris elas asjassepuutuval perioodil üürnik D V , kes on alla kirjutanud ka 03.10.2018 koostatud korteri vannitoa ülevaatuse aktile.
16.Alusetu on avaldaja nõue, et ühistu peaks hüvitama kogu vannitoa remondi maksumuse, sest avaldaja esitatud tõenditest (fotod) ei selgu, et toru lekkest olid kahjustatud sisuliselt kogu vannitoa lagi, seinad ja põrand. Ajavahemikus 03.10.2018 kuni 27.11.2018 oli korteri vannituba samas seisukorras, mis oli enne 03.10.2018 akti koostamist, st kapp eemaldati avast 2018 novembri lõpus. Ühistu esindaja kapi avast eemaldamise juures ega vannitoa ülevaatuse juures ei viibinud siis, kui seda tegi avaldaja ega siis, kui seda tegi R OÜ. Vannitoa lae, seinaega põrandaplaatide väljavahetamise vajadus torupüstaku lekke tõttu tõendatud ei ole ja sellest tulenevalt ka mitte kogu vannitoa sisustuse (uks, vann, käteräti kuivati, valamu jne) vahetus.
17.Ajavahemik ligukaudu 1 kuu arvates torupüstakus mõra/lekke leidmisest kuni kogu
torupüstaku vahetamiseni on mõistlik aeg, sest ühistu teeb remondikulusid ühistu liikmete
kogutud, st ühisest rahast ja soodsa pakkumise väljaselgitamine oli hädavajalik. Ühistu ei saa ära hoida korteriomanike omavolilisi/oskamatuid remonditöid korterites ja nendest tekkivaid kahjulikke tagajärgi, sealhulgas torupüstaku lõhkumine, millega kaasneb leke. Torupüstak, millest lekke tõttu sai kahjustada korteri vannitoa kapp, on valmistatud malmist ja seetõttu ilma oskamatu mõjutamiseta see (iseenesest) ei mõrane, ei purune, ei amortiseeru. Ühistu hinnangul on toru katku läinud võimalike torutööde käigus korteris x, seda on parandatud makrofleksiga.
18.Reaalselt võiks vastata kahju ulatusele L OÜ poolt koostatud eelkalkulatsioon summas 289,58 eurot.
19.Ühistu ei ole kordagi nõustunud avaldaja tagasinõudega. Avaldaja on esitanud kohtule kodukindlustuse tingimused, mille järgi on õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda, kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju tahtlikult või raskest hooletusest. Kindlustusvõtja sai aru/pidi aru saama, et torupüstaku šahti seina sellise ava tegemisega, mille kohta on avaldaja esitanud kohtule 2018 tehtud fotod, kindlustusvõtja kindlustusriski suurendas. Puudutatud isiku II K. L arvamus
20.Sisseehitatud seinakapp oli korterit ostes juba olemas, seega ehitati see korterisse enne 2006. aastat (teostatud hindamisakt). Väide, et kapi ehitusega rikuti torustikku või kanalisatsioonipüstakut, ei vasta tõele. Olukorras oli isegi hea, et see kapp oli sinna ehitatud, vastasel korral ei oleks kanalisatsioonipüstaku leke nii kähku avastatud. Infost, et kapp on niiskust saanud, sai ta teada 27. septembril 2018 ja 28. septembril 2018 kui tegi kahjutaotluse. Korteriühistu oli teadlik ja puudutatud isik II saatis ühistule pildi kapist. Nii kindlustusandja kui nende ehituspartner suhtlesid korteriühistuga. Korteriühistu tegevusetus jäi arusaamatuks. Saades info, et kanalisatsioonipüstak lekib, oleks pidanud selle vahetuse teostama viivitamatult, mitte otsima odavaimat pakkumist ning ootama. Puudutatud isik II avaldas korduvalt arvamust, et kanalisatsioonipüstaku ehitustöödega tuleks alustada. Ajaga kahju suurenes, sest kanalisatsioonipüstak lekkis edasi, seda ei parandatud ega suletud. Puudutatud isik II otsis firma, kes oleks saanud teostada tööd kiiremas korras. Korteriühistu ettepanek kanalisatsioonipüstaku parandusest või lappimisest ei olnud puudutatud isikule II aktsepteeritav ning seda ütles ta E R, et teha tuleb kanalisatsioonipüstaku vahetus. 6. jaanuar 2019 teatati, et alustatakse kanalisatsioonipüstaku vahetust. Iseenesest mõistetavalt oli hea meel, sest enne selle vahetust ei saanud kindlustusfirma partner vannitoa ehitustöödega alustada ja aega oli kulunud mitu kuud. Ajutise elamispinna kulu tekkis, kuna kindlustuse ehituspartner ei olnud ehitustöödega lubatud ajaks valmis. Kohtu põhjendused
21.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Kahjujuhtum, kahju tekkimine, nõude üleminek avaldajale
Vaidlustamata asjaolud
22.Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel oli sõlmitud ettevõttekindlustus (hagi lisa 1, sertifikaat OK xxx, I kd lk 6) ja kindlustusvõtja omavastutus on 90 €.
23.Puudutatud isik II on Sõle 3-x, Tallinn asuva korteriomandi nr xxx omanik (kinnistusraamatu väljavõte, I kd tl 92). Korter oli juhtumi ajal antud üürile.
24.Puudutatud isik I on moodustatud Sõle 3 asuva kaasomandi mõtteliste osade hooldamiseks.
25.2018. aasta septembris toimus Tallinnas Sõle tn 3 korteris nr x (vara) ehk eriomandi osas kahjujuhtum. Selle tõttu ei pea kohus täiendavalt hindama 01.10.18 avaldaja vastust, millega registreeriti kahju avaldus (I kd tl 209) ning E. R ja K. L kirjavahetust, milles E. R märgib, et 03.10.18 saatis kindlustusandja kahjusid korteris hindama ja et ühistu peaks täitma dokumendi.
26.Hoones oli kanalisatsioonipüstaku leke, mille tagajärjel sai puudutatud isiku II korteriomandi eriomandi siseviimistlus veekahju.
27.Avaldaja on hüvitanud puudutatud isikule II kui kannatanule kahjude kindlustushüvitisena 5928,26 eurot, millest 93 eurot oli majutuskulud.
28.Seega on asjas tõendatud, et puudutatud isikul II tekkis veelekke tõttu varaline kahju, milleks oli tema eriomandi osa kahjustus.
29.Kuna avaldaja ja kannatanu vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul puudutatud isikule II kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on avaldaja kannatanule kahju 5928,26 eurot, hüvitatud, seega on avaldajale üle läinud kannatanu nõue hüvitatud ulatuses kahju tekitaja vastu kooskõlas VÕS § 476 lg 1.
30.Nii on avaldajal õigus esitada kahjunõue isiku vastu, kes on kahju põhjustamise eest vastutav. Kohustuse rikkumine
31.Korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis.
32.Seega ei kuulu eriomandi eseme hulka hoone kanalisatsioonipüstak, millest leke tungis puudutatud isiku II korterisse ning püstak kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse.
33.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p-i 1 järgi on korteriühistu kohustusteks seega kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul püstaku korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine.
34.Kohtu hinnangul on põhjendatud, et kui korteriomandi eriosas tekkib veekahju, mis lähtub kaasomandi mõttelistest osadest ja milleks on kanalisatsioonipüstak, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva ühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe on käsitatav lepingulaadse suhetena. Seega saab kahju tekkimise korral võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise korral VÕS § 127 lg 1, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist.
35.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
36.Kuna kahju lähtus kaasomandi mõttelisest osast, siis oli Tallinn, Sõle tn 3 korteriühistu kohustuseks KrtS § 34 lg 2, 35 lg 2 p 1 järgi hoida hoone kanalisatsioonipüstak korras selliselt, et ei tekiks kahju korteriomanikule, tema eriomandile, seal asuvatele asjadele ja vajadusel see remontida. Järgnevalt vaatleb kohus, kas ühistu on rikkunud hoolsuskohustust.
37.Veekahju leidis aset 2018.a. septembris, selles menetlusosalised ei vaielnud. Avaldaja esitatud tehnilise ülevaatuse aktist (I kd tl 7-8) nähtub, et see on koostatud 03.10.18 avaldaja ja kindlustusvõtja (puudutatud isik II) esindaja poolt. Avalduses kohaselt teatas eelmine üürnik, et oli avastanud, et vannitoa kapis on veekahju, ülevaatuse ajaks oli korteris juba uus üürnik. Akti järgi olid pundunud kapi detailid, sellel oli hallitus. Muid kahjustusi ei olnud. Ühistu esindaja on E. R on kirjutanud alla 07.10.18 aktile. Ta on selles märkinud, et kahju tekkepõhjus on teadmata (I kd tl 208).
38.Ülevaatuse akti lisa kohaselt on vannitoal juba põranda pind kahjustunud 3,98 m2, seinad 17,65m2, lagi 3,98m2, põrandaplaadid on ukse juurest lahti, loksuvad, kuid seda, millal see kirjeldatu juhtus, ei tea. Lisatud on fotod elamu koridorist, kus sein on määrdunud, fotod määrdunud kapist ning laealustest plaatidest, millel on märgumise jäljed (fotod, I kd 11-12). Akti lisast ei nähtu, millal see on koostatud, kuna aktis 03.10.18 sellised kahjustusi (põrand, lagi, seinad) ei kajastu. Kahju käsitlustoimikust nähtub, et R OÜ on teavitanud kindlustusandjat 30.11.18 (I kd tl 15, 203), et kliendi seinad, lagi on märjad, põrandaplaadid on täiesti lahti tulnud. Ühistu lubas püstaku torude vahetamisega tegeleda kuu lõpus, ja keegi oli ühistust kliendiga ühendust võtnud ning seletanud, et torud on kontrollitud ja lekkeid pole. Kirjavahetusest kahjukäsitlejaga nähtub, et ühistu andmeil võib vesi korterisse tungida ülemiselt korruselt (tl 203p, I kd) ja 04.12.18 kirja kohaselt on R OÜ suhelnud ühistuga, kes lubas kiiremas korras asja korda ajada (I kd tl 211p). Ri OÜ e-kirjast 09.11.18 nähtuvalt saab töötaja kahjule ligi 15.11 (tl 215, I kd). Käsitlustoimikust nähtuvalt on K. L kahjukäsitlejale kirjutanud ca kuu aega varem ehk 12.10.12, et ühistu käis üleval korteris ja seal oli kõik korras.
39.Neid eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, kui kahju avastati 2018.a. septembris ja selle kohta tehti 03.10.18 akt, siis oli märg ja hallitanud vaid korteris nr x asuv kapp ning kahju ei olnud suurem, sest vannitoa seinad, laed ei olnud märjad ega põrandaplaadid lahti. Need viimased fikseeriti kuupäevata akti lisas ja et see pidi olema kohtu hinnangul selgunud alles 30.11.18 (vt eespool R OÜ kiri kahju käitlejale). Neid tõendeid hinnates leiab kohus, et R OÜ avastas ise ka kahju asukoha alles 15.11.18 ehk et ka kindlustusandjale endale ei olnud selge varem, kust sai alguse veekahju. Seda asjaolu, et kahju põhjus ei olnud täiesti selge veel sama aasta oktoobris, nähtub ka kindlustusandja kahjukäsitleja 30.10.18 e-kirjast K. Lle, kus käitleja kahtlustab veelekke põhjust ülemis(t)est korterist (I kd tl 217, II kd tl 20).
40.Avaldaja esitas kohtule ka R OÜ tehtud lisapildid (tl 16-19, I kd), kus on näha, et korteris oli kapp seinalt ära võetud, ja näha on seinas avaus, millest nähtub püstak, mille muhv on saanud kannatada, selle ümber on makrofleks (tl 16, I kd). Kapi tagasein on määrdunud (tl 17, I kd), lisaks on niiskuskahjustused WC poti ja ukse juures (tl 18p, i kd 9). Fotodelt nähtub, et püstak ise on oma šahtis suhteliselt seina vastas (tl 19, 69 I kd).
41.K. L vastusest nähtuvalt ei ole korteris varem veelekkeid olnud. Korter oli antud üürile, milles vaidlus puudus.
42.Eeltoodud tõendeid, aga ka K. L selgitusi hinnates, leiab kohus, et kuni 2018. septembrini ei viidanud miski sellele, et püstakutoru oleks olnud katki/mõranenud ja sellest oleks välja voolanud kanalisatsooni vedelik korteri nr x eriomandisse või rikkunud elamu/kaasomandi koridori seina. Nii ei saanud kohtu arvates ühistu sinnamaani kahtlustada, et torustik võib olla katki, mille tõttu pidanuks ühistu KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi täitma püstaku remondikohustust.
43.Ühistu esitas foto, mille saatis K. L 05.10.18 ja sellelt nähtub vaid kapi kahjustus (I tl 46p). Edasisest tema ja ühistu vahelisest sõnumivahetusest 22.11.18 nähtub, et ühistu soovib teha püstaku vahetust, kuid ei pääse K. L korterisse. K. L vastas ühistule, et üürnik võtab ühendust ja ühistu kinnitas 27.11.20, et saadi kokkuleppele. Kirjavahetuses selgitatakse püstaku vahetamisega seotud küsimusi nagu võimalikud tegijad, ajad ja et vahetatakse kogu püstik ja et tööd tehakse 7., 8. jaanuaril, kuid K. L pakutud firma tööde maksumus 4000 € on liiga kallis. Lisaks on vastus, et tööd on lõpetatud (tl 47 -51, I kd).
44.Ühistu esitas kohtule asjatundja arvamuse nr 21-512/2021 2021. aasta oktoobrist ja selle lisa 2022. aasta veebruarist (I kd k 80-84, 137-136, dtl 258jj). Arvamusest nähtuvalt on korteris nr x tehtud seina ava, kuhu oli paigaldatud kapp nii, et osaliselt ulatus see püstakutoru šahti. Seetõttu sai kanalisatsioonitorust tulnud kanalisatsioonivesi puutuda kokku kapiga ja selle taga oleva soojustusvillaga ning kappi kahjustada. Sellise ava tegemine seina ei ole lubatav, on vastuolus tuleohutusnõuetega. Arvamuse kohaselt peab olema nii, et torud paiknevad eraldi kinnises šahtis. Lisa kohaselt on elamus malmtorud, mis ei purune, kuid vigastused tekivad väände, löögi mõjul. Arvamuse kohaselt ei ole vaidlusalusel torul amortiseerumise jälgi.
45.Kohus kuulas M. P üle tunnistajana. M. P on vee- ja kanalisatsiooni insener ning hüdrotehnika insener, kes on märgitud alal töötanud alates 1979. aastast mõne aastase vahedega ca 30 aastat. Ta on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjad, tegeleb vee - ja kanalisatsiooni ning hüdrotehnika ekspertiisidega, teinud alates 2015.a. 50-60 ekspertiisi. Seega on tal
eriteadmised vastaval alal. Ta selgitas, et vaidlusaluses elamus on püstakutorud malmist, mille eluiga on pea sada aastat, kuid malmtoru on tundlik löökidele. Ärakuulamisel selgitas ta oma arvamust (vt eriti lisa 1 veebruar 2022, dtl 258 jj, ts I kd tl 133p jj). Selgituste järgi on fotodelt näha toru katkine põlv ja kolmik, kust püstak jooksis ülevalt alla; 45- kraadise nurga all läheb ühendus korterisse ja seal on ära murtud serva täidetud makrofleksiga (fotod 2, 3, skeem 1). Muhvi serv oli saanud viga, ilmselt siis, kui M. P arvamuse kohaselt vahetati üleval WC potti (arvamuse lisa foto 3, I kd tl 134, dtl 262). Ta selgitas, et kui tahetakse WC potti vahetada, tuleb see lahti saada ja kui seda ei tehta korralikult (tehase väga räpakalt), võib kogu süsteem hakata logisema ja kui toru liigselt väänata, juhtubki see, et serv läheb puruks ning võib igalt poolt puruks minna. Ta selgitas, et vigast toru ei ole võimalik enne avastada, kui siis, kui see läbi jookseb. Selgitas, et korteris puhastusluuki ei ole. Selles majas on üks luuk maja all keldris ja teine kuskil üleval korrusel, ilmselt pööningul. Ta selgitas, et malmtorus jookseb vesi alla ning läbi hõõrdumise ei muutu see hapraks, mistõttu püstakus ei saa aja jooksul midagi tekkida. Selgitas, et nägi maja püstakut seetõttu, et kuskil kõrgemal korrustel toimus parajasti ehitustöö.
46.Ühistu juhatuse liige E. R andis ärakuulamisel selgitusi, et K. L üürnikuga ei saanud ühendust paar kuud, et püstakut vahetada. Kui tema vaidlusaluses korteris koos teise juhatuse liikme N. L käis, oli korteris vaid kapi kahjustus, muid kahjustusi polnud, midagi ei tilkunud. Lepiti kokku omanikuga, et üürnik võtan kapi seinast lahti ja siis käidi N. L , kes on samuti santehnik, korteris uuesti ning siis nad nägid, et toru oli muhvi otsast mõranenud. N. L pani ava kinni, et see kannataks välja kuni toru vahetuseni. Selgituste järgi sai ta teada kahjust üldse omanikult K. Llt septembris ning korterisse pääses novembris. Seejärel läks aega kuni kapi eemaldamiseni. Püstaku vahetuseks telliti firma. Veel selgitas ta, et kord kuus kontrollib ühistu püstakut keldrikorruselt. Kui kõik on korras, siis ei fikseerita midagi. Selliseid juhtumeid ei ole enne olnud. Samasuguse seletuse andis ta ka kirjalikult (I kd tl 137, II kd 4), sealjuures märkis, et alles 28.11. pääseti vaidlusalusess korterisse koos N. Liga ja tol korral oli kapp seinas. 30.11 said nad teada, et kapp on ära võetud ning pääsesid uuesti korterisse ja N. L tuvastas, kus oli probleem. Samasisulise seletuse koos joonisega andis ka N. L (I kd tl 138, 140; II kd tl 9), kes märkis, et parandas ka probleemse koha ning teavitas ühistu esimeest, et püstak on vaja välja vahetada. Selline ajutine lahendus oli ja pidas vastu seni kuni sai püstak vahetatud. Tema arvamuse kohaselt võis püstaku vigastus tekkida mingites korterites WC poti vahetuse käigus või seetõttu, et korterisse x oli paigaldatud kappi valesti. Ühistu ei ole jätnud oma kohustusi täitmata, sest kirjavahetusest korteriomanikuga 28.11 nähtub, et ühistu tahab püstakut vahetada. Lisaks ei olnud selliseid korteris kahjusid nagu on avaldaja märkinud oma ülevaatuse akti lisas.
47.Hinnates eelviidatud ühistu esitatud tõendeid (M. P ütlused ja tema kirjalikud arvamuse, N. Li kirjalikud selgitused, E. R seletused, kirjalikud selgitused) kogumis, samuti vaidlustamata asjaolu ja K. L vastust, et kunagi ei ole varem korteris x tuvastatud mingeid märgumisi, kahjujuhtumeid, leiab kohus, et kuigi kahju lähtus kaasomandi osast ehk kanalisatsiooni püstaku torust, ei saanud see tekkida põhjusel, et ühistu oleks jätnud KrtS § 35 lg 2 p-i 1 järgi oma kohustuse püstakut kontrollida, remontida täitmata. Kohtu hinnangul kinnitavad M. P ütlused, arvamused seda, et malmtoru ei olnud amortiseerunud ning selle püsivusaeg on pea 100 aastat. Lisaks kinnitavad eelviidatud tõendid seda, et püstaku toru vigastus sai tekkida põhjusel, kui keegi vahetas hooletult oma korteris WC-potti, tegi mingit ehitustöid, mis põhjustasid muhvi purunemise, mida omakorda kinnitab asjaolu, et muhvi oli üritatud parandada makrofleksiga. E. R selgitus ja seletus ärakuulamisel kinnitab seda, et ühistu teostab püstaku kontrolli kord kuus ja seda keldrikorruse kaudu, ning teisiti ei olegi neid
võimalik M. P arvamuse järgi kontrollida. E. R seletus kinnitab ka seda, et varem pole kordgi olnud sellised kahjujuhtumeid ja kanalisatsioonivee läbijookse. E. R ja N. L kirjalikud seletused ja E. R seletused ärakuulamisel kinnitavad seda, et kohe pärast juhtumist teadasaamist, asus ühistu välja selgitama kahju põhjuseid ja soovis saada korterisse nr x, milleks võttis ühendust K. L sõnumite teel, ja milleks pidid nad kokkuleppe saavutama üürnikuga. Kui see novembris aset leidis, siis parandas ühistu N. L isikus ka vaidlusaluse koha ajutiste vahenditega ja ühistu tellis ka detsembris püstaku vahetuse tööd, mis tehti 2019.a. jaanuaris. Mingeid tõendeid, et detsembris oleks veeleke jätkunud, ei ole. Kahjukäsitlustoimikus olev e-kirjavahetus R OÜ ja avaldaja kahjukäsitleja vahel kinnitab seda, et alles 15.11 sai avaldaja koostööpartner R OÜ ka ise teada mis kahju põhjus oli, mitte varem.
48.Kuna püstakutoru, kui kaasomandi osa mõranes seetõttu, et keegi vahetas korteris WC- poti või tegi ehitustöid, siis ei saa rääkida ühistu poolt hoolsuskohustuse rikkumisest ehk remondi tegemata jätmisest või kontrolli tegemata jätmisest enne kui selgus, et tekkis kahju. Pärast kahjujuhtumi aset leidmist üritas nii avaldaja koostööpartner kui ühistu selgitada välja kahju põhjust (15.11 selgus) ja ühistu asus kohe ohtu tõrjuma sellega, et soovis pääseda korterisse, milleks võttis kontakti omanikuga ja selle üürnikuga, parandas ajutiste vahenditega lekkekoha, tellis parandustööd ja tegi ka need. On ilmne, et püstaku vahetus ei saa toimuda üleöö. Selle eelduseks oli vaja kõigepealt selgeks teha, kust vesi tuleb, pääseda ka kannatanu korterisse nr x, mida ei saadud kohe (üürnikuga oli vaja saada kontakti). Põhjuse sai teada avaldaja ise ka alles 15.11 ehk poolteist kuud pärast esmase akti 03.10.18 tegemist. Püstakute vahetamine ise eeldab, et ühistu saaks leida töötegija, kes tuvastaks, kuidas tööd teha, teha hinnapakkumine ja tööde tegemise ajast informeerida korteriomanikke, vajadusel teisi elanikke (üürnikke), et uude püstakusse ühendada ka korterites asuvad kanalisatsioonitorud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et ühistu on tõendanud, et ta pole rikkunud KrtS § 35 lg 2 p 1 tulenevat kohustust enne kahju tekkimist (tõendatud, et kontrolliti püstakut kord kuus) ja koheselt kahjust teadasaamisel asus ta selle järgselt remondikohustust täitma. Seega ei ole avaldaja väited, et ühistu rikkus oma kohustusi, põhjendatud ega õiged. Nii ei tõusetu küsimust korteriühistu vastutusest KrtS § 35 lg 2 p 1 tuleneva kohustuse rikkumise eest ning avaldaja ei saa nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 115 lg 1, 127 lg 1, 4 , § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi temalt kahju hüvitamist ega ka VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgi viivist. Kohus ei hinda seetõttu ka ühistu põhikirja (I kd tl 57jj).
49.Mis puudutab ühistu juhatuse liikme J. G seletusi, siis nendel ei ole tähtsust asja lahendamisel, kuna ta ei ole vaidlusaluses korteris nr x käinud ega teadnud midagi täpsemat püstaku vahetusest.
50.Kohus ei hinda seetõttu kahju ulatust ja vastavaid tõendeid ega asjaolu, kas kahju hüvitist saaks VÕS § 139, 140 alusel vähendada (avaldaja esitatud kalkulatsioonid, I kd tl 14, 20, 153154, 200-202, tööde garantiikirjad ja nende saatmise kirjad I kd tl 205- 206, 211, 214, II kd tl 21, tööde vastuvõtmise akt, Ikd tl 159, hüvitise maksmine maksekorraldused, I kd tl 23 -25, ühistu poolt esitatud kindlustusandja kiri hoopis korteri nr x kahjude kohta, I kd tl 55, 55p, ühistu esitatud Päästeameti kiri 28.10.21 nr 7.2-3.1/7889-2, I kd, tl 86, II kd tl 24, korteri Sõle 3-x, Tallinn turuväärtuse akt, I kd tl 9jj, 160jj, fotod korterist nr x/käsitlustoimikus/, I kd 183194,197-199, 207, 218-213, I. P e-kiri ühistule 13.10.21, II kd tl 26).
51.Ühistu väited, kas avaldaja hüvitas põhjendatult kahju ja millistel tingimustel ta kahju hüvitas, ei oma tähtsust, sest see on avaldaja ja kannatanu vaheline lepinguline suhe, mistõttu ei ole
vaja hinnata kindlustustingimusi (I kd tl 70jj). Samuti ei ole tähtsust sellel, kas korteris nr x leidis aset mingi kahjujuhtum, sest akti 25.02.22 järgi toimus see hoopis 25.02.22 (I kd tl 141142).
52.Eeltoodu alusel jääb avaldus kahju hüvitamiseks 5835,26 € (5928,26-93/loobutud osa/) rahuldamata koos sellelt nõutavate viivistega. Kohus ei hinda seetõttu ka viivisenõuet ning seda, millal avaldaja esitas ühistule tagasinõude (10.07.29, 04.08.20 tl 26-28 I kd) ning millise vastuse esitas ühistu avaldajale (24.07.29, I kd tl 29). Menetluse lõpetamine
53.Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel osaliselt menetluse kahju hüvitamise ehk ööbimiskulude nõudes 93 € seoses avaldusest loobumisega (tõend, I kd tl 22). Menetluskulude jaotus
54.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides
lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
55.Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud.
56.Avaldus jäi rahuldamata ja osaliselt loobus avaldaja avaldusest, sealjuures ei ole ühistu nõuet tunnustanud ega osaliselt kahju hüvitanud.
57.Seega jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause, § 168 lg 4 järgi menetlusosaliste menetluskulud nii avalduse rahuldamata jätmise kui menetluse lõpetamise osas avaldaja kanda.
58.Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2).
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.