Doosan Bobcat EMEA s.r.o. hagi BOBCATEESTI OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks, ärinime muutmiseks ja domeeninime üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
BOBCATEESTI OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/vastustaja Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (Tšehhi registrikood 26489201), lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver Kostja/apellant BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 05.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.02.2022 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Ülejäänud osas muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Kohustada kostjat BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379) lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL registreeringud nr 009888298 ja 000029371, rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja
2-20-18993 kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning eemaldama tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukilt registrimärgiga 845 MSH, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL registeeringud nr 009888298 ja 000029371, ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg 010200103 ja 000029397, kasutamisest ilma kaubamärgiomaniku loata, välja arvatud kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lg 1 p c) ja lg 2 kohaselt. 3) Kohustada kostjat BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379) andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. 4) Keelata kostjal BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379) kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustada kostjat BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379) muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ning esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale. 5) Menetluskulud maakohtus jätta 87% ulatuses BOBCATEESTI OÜ ja 13% ulatuses Doosan Bobcat EMEA s.r.o. kanda. 6) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 7) Apellatsiooniastme menetluskulud jätta 95% ulatuses BOBCATEESTI OÜ ja 5% ulatuses Doosan Bobcat EMEA s.r.o. kanda. 8) Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 14 000 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale lõpplahendi jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub kohustada kostjat lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL reg nr 009888298 ja 000029371 rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh
2-20-18993 kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning eemaldama tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukitelt, koduleheküljelt, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt, sh Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL reg nr 009888298 ja 000029371 ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg 010200103 ja 000029397 kasutamisest kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lõike 1 punkti c) ja lõike 2 kohaselt.
2.Samuti palus hageja kohustada kostjat andma registripidaja kaudu Eesti Interneti SA-le järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Samuti palus hageja keelata kostjal kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustada kostjat muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ja esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale.
3.Hageja Doosan Bobcat EMEA s.r.o. on tuntud BOBCAT ehitusmasinate ja -seadmete eksklusiivne esindaja Euroopa Liidus, Tšehhi Vabariigi äriühing. BOBCAT ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlikuks ainuesindajaks Eestis on 1996. a asutatud Bobcat Balti OÜ, kellele kuulub domeen bobcat.ee.
4.Kostja on Eesti äriühing, mis kasutab kaubamärgiomaniku või tema Euroopa Liidu esinduse nõusolekuta BOBCAT kaubamärki oma ärinimes. 2019. majandusaasta aruande kohaselt tegeleb kostja kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomise ja rentimisega. Kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee. Kostja ainuosanik AS on registreerinud või omandanud domeeninimed bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee. Äriühing Klindex OÜ, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on AS, on registreerinud domeeninimed bobcatirent.ee, bobcat-rent.ee ja bobcatrent.eu.
5.Kostja kasutuses on kaubik Citroen Jumper (reg/nr-ga XXXXXX), mis on tähistatud BOBCAT sõnalise (stiliseeritud) ja BOBCAT kujutusliku kaubamärgiga. Sõiduki vastutavaks kasutajaks on kostja. Kostja on oma tegevuskohas Allika tee 2, Peetri külas Harju maakonnas paigaldanud hoone fassaadile tähise, milles on kasutatud BOBCAT kujutismärki, samuti BOBCAT kaubamärgi stiliseeringuga tähise BobcatEesti. Pilti hoonest kasutab kostja Google Maps-is ettevõtte reklaamimisel ja asukoha tutvustamisel. Google veebiotsingus on näha BOBCAT kaubamärgi kasutus ning tähise „BobcatEesti“ kasutus, mis suunab koduleheküljele www.bobcateesti.ee. Google piltidesse on kostja lisanud oma kasutajakonto alla fotod, millel kujutatakse domineerivalt BOBCAT seadmeid ja varuosasid. Piltidelt on näha kostja sõidukit, fassaadi tähistust ja kontori sisemust, kus mööbel on BOBCAT korporatiivvärvides ning letil BOBCAT kujutismärk ja stiliseeritud sõnamärk.
6.Kostja koduleheküljel www.bobcateesti.ee kuvatakse suurelt BOBCATEESTI OÜ tähis, esitletakse domineerivalt BOBCAT masinaid, esitatakse hooldus- ja remonditööde hinnakiri, kontaktandmed ning alamlehe BOBCAT RENT kaudu suunatakse kasutajad kostjaga seotud ettevõtte Klindex OÜ koduleheküljele www.klindex.ee, millel omakorda reklaamitakse BOBCAT laadurite renti, Bobcat kompaktlaadurite hooldust ja remonti, varuosi Bobcat kompaktlaaduritele ja kasutatud Bobcat kompaktlaadurite müüki. Samast hinnakirjast nähtub, et Klindex OÜ tegeleb ka muude seadmete rendiga.
2-20-18993
7.Kostja osales Tallinna Kalmistud riigihankes „Laaduri soetamine“, pakkudes nö paralleelimporditud BOBCAT uut laadurit koos garantii-, hooldus- ja remonditöödega. Korraldaja tunnistas 14.07.2020 kostja võitjaks, kuid Bobcat Balti OÜ vaidlustas hanke põhjusel, et kostja ei saa pakkuda hankes nõutud tootja aktsepteeritud või volitatud garantii-, hooldus- ja remonditööde teenuseid. Kostja tugines Saksa edasimüüja kinnitusele, et kostja on tema partneriks, kuid VAKO tühistas 12.08.2020 otsusega nr 154-20/223028 hanke. Hageja esitas VAKO menetluses kinnituse, et kostjal puudub ametlike garantii-, hooldus- ja remonditööde tegemise õigus Eestis ja see õigus on üksnes ametlikul esindajal Bobcat Balti OÜ.
8.Vahetult pärast VAKO otsust registreeris AS 28.08.2020 domeeninimed bobcatbalti.ee ja bobcat-balti.ee, mis langevad täielikult kokku Bobcat Balti OÜ ärinimega. Domeenide registreerimise põhjust ja motiivi teab vaid registreerija. Hageja eeldab, et see on kantud soovist lisaks BOBCAT kaubamärgi ärakasutamisele kahjustada Bobcat Balti OÜ-d. Hageja saatis kostjale 20.10.2020 kirja lõpetada BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumine, kuid kostja ei ole nõustunud enamikes küsimustes kaubamärgi kasutust lõpetama.
9.BOBCAT kaubamärki kasutatakse ehitusmasinate ja seadmete tähistamisel (tootmisel), samuti nende müümisel, hooldamisel, remontimisel ja rentimisel. Kaubamärgid on kaitstud mh Euroopa Liidu kaubamärkidena, mis kehtivad Eestis. BOBCAT kaubamärkide omanikuks on USA ettevõte Clark Equipment Company, kellele kuulub sõnaline kaubamärk BOBCAT (sõna), EL registreerimise nr 009888298, mh klassis 37 remondi- ja renditeenuste suhtes, sõnaline kaubamärk BOBCAT, EL registreerimise nr 000029371, mh klassis 7 ja 12 ehitusmasinate ja sõidukite suhtes (Eesti 16.02.1994 vanemus registreerimise nr 18660 alusel), kujutislik kaubamärk BOBCAT EL registreerimise nr 010200103, mh klassis 37 remondi- ja renditeenuste suhtes ja kujutislik kaubamärk BOBCAT EL registreerimise nr 000029397, mh klassis 7 ja 12 ehitusmasinate ja sõidukite suhtes.
10.Hageja palub keelata kostjal BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumise ning kohustada kostjat sellest tulevikus hoiduma, samuti kohustada teda muutma oma äriühingu ärinime ja üle andma domeenime bobcateesti.ee hagejale.
11.Kostjal ei ole luba BOBCAT kaubamärkide kasutamiseks. Selles ulatuses, milles kostjal võiks olla õigus kasutada BOBCAT kaubamärki viitamaks enda pakutud kaupadele ja teenustele, ei ole kostja tegevus BOBCAT kaubamärkide kasutusel vastavuses vastavate äritavadega ning tekitab eksliku ettekujutuse, et kostjal on ametliku esinduse staatus.
12.Hageja tugineb kaubamärgiomaniku ainuõigusele, mille kohaselt on omanikul õigus keelata oma kaubamärgiga identse ja/või sarnase tähise kasutamine identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. Euroopa Kaubamärgi määruse art 9 lõike 2 punkti a kohaselt on ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui see on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud. Kostja rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi Euroopa kaubamärgi määruse art 9 lõike 2 punkti a, kuna kasutab BOBCAT kaubamärkidega identseid tähiseid (BOBCAT logo, BOBCAT sõnamärk ja stiliseeritud Bobcat sõnamärk) domineerivalt oma koduleheküljel, Google konto fotodes ja sõidukil. Selline kasutus jätab avalikkusele mulje, et kostja on ametlik BOBCAT esinduse või volitatud hooldus-, remondi- ja rendiettevõte.
2-20-18993
13.Hageja viitas ka sama määruse art 9 lõike 2 punktile b ja lõikele 3, samuti äriseadustiku (ÄS) § 12 lõikele 3. Kostja rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi Euroopa kaubamärgi määruse art 9 lõike 2 punkti b kohaselt selles ulatuses, kuidas ta kasutab BOBCAT kaubamärkidega sarnast tähist BOBCATEESTI ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hoolduse-, remondija renditeenuste tähistamisel. Tähise BOBCATEESTI kasutusviisid hõlmavad selle kasutamist domeeninimes, kodulehekülje aadressis, kodulehel, hoone fassaadil, kontori sisustuses, sõidukil vm sarnastes olukordades, millest hagejal ei pruugi olla terviklikku ülevaadet.
14.Kostja domeeninime ja tema kodulehel sisalduvat, kolmandate isikute kodulehtede (Google) kaudu kostja poolt avalikkusele suunatud ja sõidukitele ning muudele esemetele kantud BOBCAT kaubamärgi kasutust saab käsitleda reklaamina, mida reklaamiseaduse (ReklS) § 4 lõike 1 alusel saab pidada eksitavaks, kuna jätab kostjast eksliku mulje kui ametlikust BOBCAT esindusest või remondi- või rendiettevõttest. Eksitava teabe avaldamise keelab ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 3 lõige 1 ja lõike 2 punkt 1.
15.Hageja viitas Euroopa kaubamärgimääruse art 130 lõikele 1, art-le 129 ning kaubamärgiseaduse (KaMS) § 57 lõike 1 punktile 1, ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1055. Hageja nõudeks on lõpetada BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumine, s.t lõpetada BOBCAT kaubamärkide (BOBCAT logo, Bobcat stiliseeritud kaubamärk ja/või domineeriv BOBCAT sõnaline kaubamärk) kasutus, sh tähise BOBCATEESTI kasutamine ärinimes, domeeninimes, kodulehekülje aadressina ja ehitusmasinate hoolduse-, remondi- ja renditeenuste reklaamis.
16.Kaubamärgiomaniku piirangud tulenevad Euroopa kaubamärgi määruse art-st 14. Kostja ei reklaami paralleelimporditud tooteid, vaid kasutab oma teenuste tähistamiseks BOBCAT kaubamärki. Kostja ei kasuta enda kaubamärki ega muud tähist oma teenuste eristamiseks. Lisaks BOBCAT kaubamärkidele kasutab kostja BOBCAT kaubamärki sisaldavat tähist BOBCATEESTI, mis on selgelt seostatav BOBCAT kaubamärgiga ning samuti jätab eksliku ettekujutuse ametliku esinduse või koostööpartneri staatusest. Ennekõike ei järgi selline BOBCAT kaubamärkide kasutus ausat tööstus- ja kaubandustava.
17.BOBCATEESTI on sarnane BOBCAT sõnalise kaubamärgiga, kuna sisaldab täielikult sõnalist BOBCAT kaubamärki. Lisandunud sõna EESTI ei ole piisav, et tähiseid eristada. BOBCATEESTI sõnalise ja/või stiliseeritud tähise kasutus toimub ehitusmasinate ja varuosade müügi-, hoolduse-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, mille osas on BOBCAT sõnaline kaubamärk kaitstud klassis 37 teenuste osas või mille osas esineb sarnasus masinate ja varuosade puhul.
18.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama BOBCAT kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustada kostjat eemaldama sõnad BOBCAT, BOBCATEESTI ja Bobcat kujutismärki sisaldavad tähised Allika tee 2 hoone fassaadilt ja interjöörist, mootorsõidukitelt, koduleheküljelt, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaamimaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt, sh Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumisest.
kaubamärgiõigusi, kuna on sarnane registreeritud BOBCAT kaubamärgiga määral, mille puhul
2-20-18993 on tõenäoline kaubamärgi ja domeeninime tähise ära vahetamine. Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punkti 5.3.6.2 kohaselt tuleb domeeninime üleandmisel edastada Eesti Interneti SA-le vastuvõtva registreerija allkirjastatud taotlus. Domeenireeglite punkti 5.3.6.3 kohaselt peab taotlusele olema lisatud üleandva registreerija nõuetele vastav allkirjastatud nõusolek domeeninimest loobumise kohta. Domeenireeglite punkti 4.1.5.6 kohaselt asendab registreerija tahteavaldust Domeenivaidluste Komisjoni, kohtu või vahekohtu jõustunud lahend.
20.Kui omanik on domeeninime registreerinud, rikkudes sellega kaubamärgiomaniku õigusi, on kaubamärgiomanikul õigus nõuda tippdomeeni .ee üleandmist talle. Kaubamärgiomanikul on ainuõigus tema kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, millise nõude saab esitada KaMS § 57 lõike 1 punkti 1 ja VÕS § 1055 lõike 1 alusel. Hageja nõude rahuldamiseks piisab üldjuhul domeeninime registreerimisest. Menetluslikult ei saa kohus domeeninime tühistada, seda saab teha registreerija, aga kohtul on võimalik kohustada kostjat esitama registreerijale taotlus domeeninimest loobumiseks. Hageja viitas täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikele 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõikele 1. Hageja palus kohtul kohustada kostjat esitama Eesti Interneti SA-le tahteavaldus domeenist bobcateesti.ee loobumiseks hageja kasuks ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
21.Hageja viitas Euroopa kaubamärgimääruse art 9 lõike 3 punktile d, ÄS § 12 lõikele 3 ja VÕS § 1045 lõike 1 punktile 7. Kostja ärinimi võib olla eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn Bobcat-gruppi. See võib tähendada ühtlasi vastuolu ÄS § 12 lõikega 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti võib see tähendada ebaausat konkurentsi eksitava teabe avaldamise näol.
22.Kohus saab kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Tegemist on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lõike 1 järgse täitedokumendiga, mille alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (ÄS § 139 lõike 1 punkt 1). Põhikirja muutmine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lõike 1 punkt 1). ÄS § 175 lõige 2 sätestab, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hageja leiab, et mõistlikuks ajaks on kolm nädalat. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama sõna BOBCAT kasutamine ärinimes ja muutma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisaldaks sõna BOBCAT. Hageja palus kohustada kostjat esitama kolme nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumises põhikirja muutmise avalduse äriregistri pidajale.
23.Teatavatel juhtudel on kolmandatel isikutel õigus oma teenuste tutvustamisel viidata õiguskaitset omavale kaubamärgile, kuid see peab toimuma ausaid kaubandustavasid järgides. Hageja peab mõistlikuks kaubamärgi kasutuseks seda, kuidas BOBCAT kaubamärki kasutavad teised ehitusmasinate ja -seadmete rendiettevõtted, näiteks CRAMO, REMIRENT või STORENT. Nad osutavad oma kaubamärgiga tähistatud renditeenust ja BOBCAT kaubamärki kasutatakse vaid renditavate seadmete tutvustamisel.
24.Enamus nõuetest on kostja poolt täitmata, sh Bobcat + kuju kaubamärgi kasutamine erinevatel reklaammaterjalidel ning ennekõike BOBCATEESTI tähise kasutus.
2-20-18993
25.Arvestades kostja ja temaga seotud isikute tegevust arvukate BOBCAT kaubamärki sisaldavate domeenide registreerimisel, ei oleks välistatud, et mõni järgnev isik registreerib BOBCAT kaubamärki sisaldavad domeeninimed pärast kustutamist uuesti. Seega on domeenide üleandmine kõige efektiivsem viis, kuidas ära hoida BOBCAT kaubamärgi ärakasutamist domeeninimedes. Kostjaga seotud äriühing omab domeeni klindex.ee ja kodulehekülge www.klindex.ee. Nende kaudu saab kostja tegutseda BOBCAT kaubamärki ära kasutamata.
26.Kostja tuginemine KaMS § 16 lõikele 2 ei ole pädev, sest hagi ei ole esitatud Eesti siseriiklike kaubamärkide alusel, vaid Euroopa Liidu registreeritud kaubamärkide alusel. EL kaubamärgi määrus näeb kaubamärgiomaniku nõustumisest tulenevat piirangut kaubamärgiõiguste rikkumiste puhuks ette ainult juhul, kui nö rikkuv tähis on registreeritud EL või siseriikliku kaubamärgina (määruse art 16). Sarnane säte sisaldub ka määruse art-s 61, mis näeb ette kasutamise nõustumusest tuleneva nõude esitamise piirangu hilisema registreeritud kaubamärgi tühistamise suhtes. Kostja ei ole ühegi registreeritud BOBCAT kaubamärgi omanikuks ning seega sellises olukorras EL kaubamärgi alusel esitatav nõue ei aegu.
27.Sarnaselt ei näe .ee domeeni reglement ette aegumise kohaldamist ja see on kooskõlas WIPO UDRP reeglitega. Isegi kui Eesti siseriiklik kaubamärgiõiguse säte kohalduks, on kostja antud juhul selgelt pahauskne. Kostja on BOBCAT kaubamärki sisaldava ärinime ja domeeninime võtnud kasutusele eesmärgiga lõigata kasu vastavas valdkonnas tuntud BOBCAT kaubamärgist ning luua tarbijates ekslik ettekujutus temaga seotud ettevõtete ametliku esinduse staatusest. Hageja ega kaubamärgiomanik ei ole kunagi nõustunud kostja ärinime ega domeeninime registreerimise ja kasutamisega.
28.Aega, millal kaubamärgiomanik või ainulitsentsisaaja kostja tegevusest teadlikuks said, ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid Doosan Bobcat EMEA s.r.o. esitas esmakordselt kirjaliku nõude seoses kostja ärinime ja domeeniga 20.10.2020. Kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee pärast kirja ja õigusrikkumise lõpetamise nõude saamist, mis kinnitab tema pahausksust. Kui kostja viidatud kümne aasta pikkune tähtaeg kohalduks, ei omaks see tähtsust, sest hagi esitamise hetkeks ei olnud möödunud kümme aastat kostja ärinime registrisse kandmisest. 02.09.2013 kiri puudutas nõuet ärinime muutmiseks. Isegi kui kohalduks KaMS § 16 lõige 2, oleks selle rakendamiseks vaja 2 tingimust: 1) teadlikkust hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest; ja 2) nõustumist selle kasutamisega 5 varasema järjestikuse aasta jooksul. Ajalist piirangut ei kohaldata, kui „muu hilisem õigus omandati pahauskselt“ (viidatud sätte teine lause).
29.Hageja on algatanud menetlused erinevates domeenivaidluseid lahendavates organites ning seni tehtud otsuste kohaselt on kõikidel juhtudel hageja nõuded rahuldatud.
30.Kostja väide, et kohaldada tuleb kaubamärgiõigust, mitte Euroopa kaubamärgimäärust ei ole kohane, sest antud küsimus on ammendavalt reguleeritud kaubamärgimääruses. Kostja ei saa valida endale sobilikumat õigusnormi. Kaubamärgimääruse kohaselt kohaldavad kohtud Euroopa kaubamärgi puhul kaubamärgimääruse sätteid (art 129 lõige 1) ja vaid määrusega reguleerimata küsimustes kohaldub siseriiklik õigus (art 129 lõige 2).
31.Kui hilisemat ärinime (ja ennekõike domeeninime) käsitleda hilisema õigusena, ei saaks nende suhtes nõustumise piirangut ehk aegumist üldse kohaldada. Üldtunnustatud õiguslik seisukoht on, et domeeninime registreering ei ole õigus. Eesti .ee domeeni reglement ei näe ette
2-20-18993 aegumise kohaldamist ja see on kooskõlas WIPO rakendatavate UDRP reeglitega. Küsimust domeeni registreerimise ja domeenivaidlustuse esitamise vahel ei võeta arvesse (WIPO punkt 4.171), sest ei saa eeldada, et kaubamärgiomanikud pidevalt kontrollivad registreeritud domeenimesid. Ärinime muutmise nõudeõigus allub üldisele hagi aegumise regulatsioonile. Juhul, kui aegumine ärinime osast tuleneb siiski kaubamärgiõigusest, kohaldub Euroopa kaubamärgimäärus, mitte Eesti KaMS.
32.Kaubamärgimääruse art-d 16 ja 61 käsitlevad nõustumist üksnes „hilisema registreeritud kaubamärgi suhtes“. Mõiste „hilisem kaubamärk“ ei saa tähendada muud, kui registreeritud kaubamärki. Ilma registreerimiseta on vastav mõiste kaubamärgimääruses ja Eesti KaMS-s „tähis“. Seega „nõustumise“ kohaldamise esmaseks eelduseks on, et rikkuv tähis on samuti registreeritud kaubamärgina. See on põhjendatud asjaoluga, et varasema kaubamärgi omanikul on võimalus kontrollida hiljem registreeritud kaubamärke ja neid vaidlustada. Hilisema kaubamärgi registreerimiseta ei ole „nõustumisel“ põhinev kaubamärgiomaniku ainuõiguse piirang võimalik kaubamärgimääruse ega Eesti seaduse alusel.
33.Arvestades, et kostja on pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõuded (BOBCAT kujutismärgi, sõnamärgi eemaldamine mootorsõidukilt ja BOBCAT kujutismärgi eemaldamine tegevuskoha hoonelt) täitnud, täpsustas hageja hagi nõudeid viisil, et need ei hõlma enam rikkumise lõpetamise nõuet asjaolude suhtes, mille osas kostja on hageja nõuded täitnud. Kostja vastuväited
34.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
35.Ebaselged on hageja esindaja volitused. TsMS § 221 lõike 2 ja § 339 lõike 1 rikkumine kulutas märkimisväärselt kostja ressursse, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel.
36.Hageja nõuded on ebaselgelt formuleeritud.
37.Kostja on enne hagi saamist vabatahtlikult rahuldanud mitmed hageja nõuded. Hagi esitati 24.12.2020. 15.12.2020 teatas kostja, et eemaldab nädala jooksul kaubikult kujutis- ja sõnamärgi BOBCAT ning võttis ühendust hoonele reklaami paigaldanud isikuga, et eemaldada kujutismärk. Kiire töögraafiku tõttu lubati probleem lahendada 05.-06.01.2021. Seega lubas kostja nõuded täita enne hagi esitamist. 06.01.2021 teatas kostja, et on tähised eemaldanud hoonelt ja sõidukilt.
38.Nõue eemaldada kaubamärk ärinimest ja domeeninimest on aegunud KaMS § 16 lõike 2 alusel. Kostja kanti äriregistrisse 06.01.2011. Domeen www.bobcateesti.ee on registreeritud 08.11.2013. Seega on kostja kasutanud ärinime katkematult enam kui kümme aastat ja domeeni üle seitsme aasta. Hageja oli asjaolust teadlik, kuna saatis 02.09.2013 kirja. Järgmine kiri saadeti alles 20.10.2020. Hagejal ei ole KaMS § 16 lõike 2 alusel enam õigust esitada nõudeid ärinime ja domeeni osas.
39.Ei ole eluliselt usutav, et hageja sai alles hiljuti teada domeenist www.bobcateesti.ee. Hageja teeb tihedat koostööd Bobcat Balti OÜ-ga, kes hoiab juba pikka aega hagejat kostja tegevusega kursis.
40.KaMS-s sätestatud juhtudel laieneb Eesti seadus ka Euroopa kaubamärkidele, vt KaMS § 11 lõike 1 punkt 6 ja § 16 lõige 2.
2-20-18993
41.Äriühingul on õigus jätkata kaubamärgiga identse domeeni kasutamist. Kui ärinime kasutamise keelamist ei ole hagejal õigust nõuda, ei ole domeeni üleandmise nõue põhjendatud. Kui hageja leiab, et domeen kahjustab tema kaubamärki, oleks kohaseks nõudeks domeeni kustutamine. Tšehhi äriühingul ei saa olla mõistlikku põhjust, miks ta domeeni enda nimele soovib ja selline tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsi osutamise püüdena, mistõttu tuleb nõue jätta läbi vaatamata.
42.Euroopa Liidu kaubamärgi kui varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Seega kohaldub KaMS § 16 lõike 2 läbi sama seaduse § 11 lõike 1 punkt 6 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi osas.
43.Tähise BOBCAT kasutamine domeeninimes on tavapraktikas kogu maailmas. Kaubamärgimääruse preambula kohaselt ei peaks kaubamärgiomanikul olema õigust takistada kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. See põhimõte on üle võetud KaMS § 16 lõike 1 punktis 4. Kostja viitas VÕS § 25 lõikele 2 ja leidis, et majandus- või kutsetegevuses tuleb järgida tavasid, mida isikud, kes vastaval alal tegutsevad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad.
44.KaMS § 16 lõike 2 ja Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lõike 1 vahel on erinevus viimane reguleerib üksnes varasema Euroopa kaubamärgi omaniku nõustumust hilisema Euroopa kaubamärgi kasutamisega. „Muu hilisema õiguse“ kasutamist Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lõige 1 ei reguleeri. Määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab kohus siseriikliku õiguse sätteid (art 129 lõige 2).
45.Kostja ärinimi on varasem õigus. Domeeninime registreering on õigus, mille saab domeeni registreerija. Domeeni reglement ei ole õigusakt, vaid ühe juriidilise isiku (Eesti Interneti SA) kohaldatav reeglistik. Selles aegumise regulatsiooni puudumine ei välista seaduses ettenähtu kohaldatavust.
46.Kostja tegeleb BOBCAT masinatega neid müües ja hooldades. Kostja ei tooda masinaid ega tähista seejärel tähisega BOBCATEESTI, vaid ta müüb ja hooldab originaalseid Bobcatmasinaid, mida hageja toodab. Kaubamärgi funktsiooniks on eelkõige eristada erinevate tootjate toodetud kaupu. Kostja ei viita oma domeeni üheski osas sellele, et tegemist oleks tootja volitatud esindusega. Kostja ärinimi ja domeen viitavad sellele, et kostja tegeleb BOBCAT masinatega Eestis.
47.Hageja esimene nõue ei ole täidetav, sest igakordselt tuleks hinnata, mis on kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus. Kohtutäitur ei saa hakata ise hindama, mis selliseks tegevuseks on. Kostjale ei kuulu ja tema kasutuses ei ole ühtegi sõidukit, millel oleksid tähised BOBCATEESTI ja / või Bobcateesti OÜ. Kostja kasutuses on sõiduk, millel on kleebis www.bobcateesti.ee, kuid hagejal tuleks sõiduk konkreetselt määratleda. Kodulehel on kasutatud ainult ärinime, milleks kostjal on õigus, kuni tegemist on tema kehtiva ärinimega. Kui selles osas peaks muutus tulema, ei ole põhjust ärinime kodulehel kuvada. Tähist BOBCATEESTI ega www.bobcateesti.ee kodulehel eraldi ei kuvata. Nõue on ka arusaamatu, kuna hageja nõuab samas www.bobcateesti.ee domeeni üleandmist. Reklaammaterjali ja
2-20-18993 dokumentatsiooni puudutava nõude osas peaks hageja esmalt tõendama ja konkretiseerima, millisest materjalist jutt käib. Sotsiaalmeediat puudutavat nõuet ei ole võimalik selliselt üldiselt ja ebakonkreetselt rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal mingid sotsiaalmeedia kontod oleks. Edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumise nõue on arusaamatu ja laialivalguv ega ole formaalselt täidetav. Hageja ei ole esile toonud, millisest õiguslikust alusest tulenevalt on kostja kohustatud hagetava tahteavalduse tegemiseks.
48.Tähised Bobcat ja BOBCATEESTI ei ole identsed. Kaubamärki kasutatakse tavaliselt koos kujutisega. Tähis BOBCATEESTI ei ole tarbija jaoks sarnane tähisega BOBCAT ja ilmselt keegi ei arva, et kostja toodab BOBCAT masinaid. Kuna kostja tegeleb originaalsete BOBCAT toodetega, ei saa ta ära kasutada kaubamärgi mainet. Kaubamärgiomanik saab kolmandate isikute vastu nõuete esitamisel tugineda vaid sellele, et tema kui kaubamärgiomaniku õigusi on rikutud. Maakohtu otsus ja põhjendused
49.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL registreeringud nr 009888298 ja 000029371, rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustas eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee mootorsõidukilt reg/nr-ga 845 MSH, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL registeeringud nr 009888298 ja 000029371, ning „Bobcat kujutismärk“, EL registreeringud nr 010200103 ja 000029397 kasutamisest kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lõike 1 p c) ja lõike 2 kohaselt. Samuti kohustas maakohus kostjat BOBCAT EESTI OÜ (registrikood 12037379) andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“ ning asendas kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Maakohus keelas kostjal kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustas teda muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et nimi ei sisalda sõna BOBCAT ning esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale. Menetluskulud jättis maakohus 95% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
50.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Clark Equipment Company on mitme Euroopa Liidu sõnalise ja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT omanik; 2) hageja on Tšehhi Vabariigi äriühing, kes omab kaubamärgi kasutamiseks ainulitsentsi; 3) BOBCAT kaubamärgiga tähistatud ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlikuks ainuesindajaks Eestis on Bobcat Balti OÜ; 4) kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomise ja rentimisega; 5) kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee; 6) kostja kasutuses on kaubik Citroen Jumper reg/nr-ga XXXXXX, millelt kostja on eemaldanud sõnaja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT, kuid millel on tähis Bobcateesti.ee; 7) kostja tegevuskoha aadress on Harju maakonnas Peetri külas Allika tee 2, kus hoone väliselt fassaadilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi BOBCAT ja millel on kasutatud tähist BobcatEesti.
2-20-18993
51.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ning peab seetõttu lõpetama tähise Bobcat kasutamise, sh andma hagejale üle domeeni bobcateesti.ee ning muutma oma ärinime.
52.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on rikkunud kaubamärgiomaniku õigusi. Menetluse käigus on hageja esindaja tõendanud täielikult esindusõiguse olemasolu ning hageja on lepingulise esindaja toimingud hagiavalduse esitamiseks selgelt heaks kiitnud. Kohus menetleb hageja nõudeid 15.11.2021 täpsustatud sõnastuses.
53.Kogutud tõenditest nähtub, et Clark Equipment Company on alates 11.12.2020 registreeritud sõnalise kaubamärgi BOBCAT omanik (t I kd lk 53-54). Kaubamärk on registreeritud klassides 4, 28 ja 37. Mh on kaubamärk klassis 37 registreeritud masinate rentimise ja remontimise teenusele. Kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud 12.04.2011. Samale omanikule kuulub ka teine sõnaline kaubamärk BOBCAT (t I kd lk 55-57) klassides 7, 8 ja 12. Kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud 15.03.1996. Samale omanikule kuuluvad samades klassides 4, 28 ja 37, samuti 7, 8 ja 12 kujutislikud kaubamärgid ilvese pea kujutisega (t I kd lk 58-63). Hagejale on kaubamärgiomanik andnud eksklusiivse litsentsiõiguse eelviidatud kaubamärkide suhtes (t I kd lk 64). Kaubamärgiomanik on kinnitanud litsentsisaaja õigust alustada Eestis kohtumenetlust kostja vastu (t I kd lk 74). Kostja esitatud tõenditest (t I kd lk 174-175) nähtub, et kaubamärgi nr 000029371 omanik ei ole alates 2007. a muutunud ning hageja sai litsentsisaajaks 2019. a. Seega on hagejal õigus esitada käesolevas asjas kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest tulenev nõue kostja vastu.
54.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 2017/1001 14.06.2017 on reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärkidele antavad õigused (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärgimäärus). Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punkti a järgi on Euroopa Liidu kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on kaitstud. Sama art lõike 2 punkti b järgi on kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.
55.Äriregistri väljavõttest (t I kd lk 13) nähtub, et kostja kasutab ärinime BOBCATEESTI OÜ. Kostja on selle nime all äriregistrisse kantud 06.01.2011. Kostja tegevusalaks on registrikande järgi kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük. 2019. a majandusaasta aruandest (t I kd lk 14-18) nähtub, et kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomisega ja rentimisega. Kostja on 08.11.2013 registreerinud domeeni bobcateesti.ee (t I kd lk 19). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja tegeleb mitte ainult seadmete müügiteenuse, vaid ka rentimise teenuse osutamisega.
56.Kostja tegevuskohas oleva hoone fassaadile on koos kujutisliku kaubamärgiga kantud tähis BOBCAT EESTI (t I kd lk 23). Google Maps keskkonnas (t I kd lk 24-25) teeb kostja end avalikkusele leitavaks tähise BOBCAT EESTI OÜ ja kujutisliku kaubamärgi abil. Otsingukeskkonnas Google.com on kostja kättesaadav tähise BOBCATEESTI alusel (t I kd lk 26-30). Veebist on nähtavad fotod kostja ruumide sisemusest, kus on samuti kasutatud sõnalist
2-20-18993 ja kujutislikku kaubamärki BOBCAT. Kostja kodulehelt (t I kd lk 31-34) nähtub, et kostja pakub müügiks erinevaid BOBCAT kaubamärki kandvaid masinaid, aga ka pakub neile remondi ja hoolduse teenuseid. Hageja esitas kohtule kohtutäituri fakti tuvastamise akti (t I kd lk 35-40), millega on fikseeritud kostja kodulehel avaldatu.
57.Eeltoodust tuleneb, et kostja kasutab registreeritud kaubamärgiga võrreldes sisuliselt identset tähist. Tähisele BOBCAT on kostja lisanud vaid geograafilise viitena oma asukohale sõna EESTI, mis kohtu hinnangul tervikuna tähist kaubamärgist eristuvaks ei muuda. Kostja kasutab hageja kaubamärgiga osaliselt identset tähist samade teenuste ehk masinate remondi ja hoolduse tähistamiseks. Seega on tegemist Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktis a märgitud olukorraga. Kuna vaidlusalused kaubamärgid ei ole registreeritud mitte üksnes toodete tähistamiseks, vaid ka teenuste tähistamiseks, on asjakohatud kostja vastuväited, et ta rikuks kaubamärgiomaniku õigusi vaid siis, kui ise masinaid toodaks ja neid vaidlusaluse kaubamärgiga tähistaks. Õige on, et kostja kasutab vaidlusaluseid kaubamärke enda teenuste tähistamiseks.
58.Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.08.2020 otsusest (t I kd lk 41-45) nähtub, et VAKO rahuldas OÜ Bobcat Balti vaidlustuse. Otsuse kohaselt oli kostja pakkumine varasemalt tunnistatud edukaks. OÜ Bobcat Balti vaidlustas hanke põhjusel, et kaubamärgiomanik ei olnud kostjale andnud õigust oma tooteid hooldada. Otsusest nähtub, et kostja soovis end hankes esitleda kui ametlikku tootja esindajat toodete müümisel ja remontimisel, kuigi selliseid õigusi tal ei olnud. Kaubamärgi litsentsiomanik kinnitas kostjal ametliku esindusõiguse puudumist (t I kd lk 46).
59.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kostja pahausksus vaidlusaluste kaubamärkide kasutamisel. Kostja ei ole kaubamärke kasutanud mitte pelgalt toodete müümisel ja müüdavate toodete reklaamimiseks, vaid enda teenuste tähistamiseks, soovides seeläbi saavutada alusetut konkurentsieelist. Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi kasutamine ei vasta ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kui see toimub viisil, mis võimaldab arvata, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisuhe, kuna see kahjustab kaubamärki mh seeläbi, et kasutatakse ebaõiglaselt ära selle eristatavust või mainet (Euroopa Kohtu otsus C-228/03). Kohus leiab, et isegi juhul, kui tähise EESTI lisamist kaubamärgile saaks pidada olukorraks, kus kostja kasutatav tähis BOBCATEESTI ei ole enam kaitstud kaubamärgiga identne, on tegemist Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktis b märgitud olukorraga. Kostja kasutatav tähis on igal juhul kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, teenused on identsed ning tähiste segiajamine üldsuse poolt on selgelt tõenäoline. Tõenäoliseks saab ka lugeda tähise seostamist vaidlusaluste kaubamärkidega. Sisuliselt kasutabki kostja kaubamärkidega identset tähist selleks, et luua seost enda osutatud teenuse ja registreeritud kaubamärkide vahel.
60.Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 14 lõike 1 punkt c sätestab, et Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus kaubamärki selle omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks eelkõige juhul, kui selle kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul. Art 14 lõige 2 näeb ette, et eeltoodud lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.
61.Kohus leiab, et kostja ei ole kasutanud kaubamärke üksnes toodetele või varuosadele viitamisel, vaid selgelt enda teenuste reklaamimiseks. Hageja esitas kohtule teiste seadmeid rentivate ettevõtete kodulehtede väljavõtted (t I kd lk 115-119), milles vaidlusalust kaubamärki on näha vaid masinatest endist tehtud fotodest. Kostja tooteid sellisel viisil ei reklaami, vaid
2-20-18993 kasutab vaidlusaluseid tähiseid selgelt enda teenuste ja tegevuse reklaamimiseks ning tutvustamiseks.
62.Kohus ei saa nõustuda kostjaga, et kuna maailmas on registreeritud palju domeeninimesid, mis sisaldavad tähist BOBCAT, on tavapärane domeeninimede registreerimine kaubamärgiomaniku loata. Kostja ei ole ühegi enda viidatud domeeninime puhul tõendanud, et need oleksid registreeritud kaubamärgiomaniku loata. Teisalt nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja ja temaga seotud isikud on kaubamärgiomaniku loata pahatahtlikult registreerinud tähist BOBCAT sisaldavaid domeeninimesid. Hageja esitas kohtule mitu domeenivaidluste komisjoni otsust (t I kd lk 133-142), mille järgi oli kostja seadusliku esindaja AS ja temaga seotud ettevõtte Klindex OÜ registreerinud domeenid bobcatirenti.ee, bobcatrent.ee, bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee. Domeenid anti vaidlustuste rahuldamise tulemusena üle hagejale või kaubamärgi ametlikule esindajale OÜ-le Bobcat Balti. Tšehhi vahekohtu 19.01.2021 otsusest (koos tõlkega t I kd lk 143-147) nähtub, et kostja seadusliku esindajaga seotud ettevõte Klindex OÜ oli registreerinud domeeni bobcatrent.eu, mis vaidlustuse tulemusena anti üle hagejale. Eeltoodust nähtub ühtlasi, et ainuüksi sõna BOBCAT sisaldavate domeeninimede arvust ei saa järeldada, et kaubamärki sisaldava domeeni registreerimine on selline äritegevuses tavapärane tegevus, mis kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda ei saa.
63.Kostja tugineb peamiselt sellele, et hageja domeeni- ja ärinime puudutav nõue on aegunud, kuid kohus nende väidetega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et kuna tema nõude aluseks on Euroopa Liidu kaubamärgid, ei saa kostja tugineda siseriikliku KaMS-i sätetele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 16 järgi ei ole rikkumismenetluses Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul teatud juhtudel õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu või riigisisese kaubamärgi kasutamist. Kostjale ei kuulu ühtegi Euroopa Liidu ega riigisisest kaubamärki, mistõttu ei kohaldu tema suhtes art 16.
64.Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 61 lõige 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on 5 järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. Ka nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki.
65.Kohaldatava õiguse osas näeb Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 129 lõige 1 ette, et Euroopa Liidu kaubamärgi kohtud kohaldavad antud määruse sätteid. Art 129 lõike 2 järgi kohaldab vaid määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes asjaomane kohus siseriikliku õiguse sätteid. Ekslik on kostja arusaam, et kuna Euroopa Liidu kaubamärgimäärus reguleerib varasema õiguse küsimust teisiti kui siseriiklik õigus, on tal õigus tugineda KaMS §-le 16. See, milliste muude õiguste olemasolu välistab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise, on ammendavalt reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärgimääruses.
66.KaMS § 1 lõige 1 sätestab, et seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning selles seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Alusetu on kostja järeldus, et siseriikliku õiguse kohaldamise võimalus tuleneb KaMS § 11 lõike 1 punktist 6, mille järgi saab
2-20-18993 varasemaks kaubamärgiks lugeda varem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärki. Antud säte ei reguleeri õiguse kohaldamist ning on käesolevas vaidluses asjakohatu, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki, varasemat ega hilisemat.
67.Kohus nõustub hagejaga, et isegi juhul kui KaMS § 16 kohalduks, ei saaks kostja sellele tugineda. Säte reguleerib kaubamärgiomaniku ainuõiguse piiranguid ning tegemist ei ole nõuete aegumist reguleerivate normidega. Sätte lõige 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt.
68.Esmalt saab hilisema õiguse olemasolule tugineda vaid siis, kui tegemist on subjektiivse õigusega, millele seadus tagab õiguskaitse. Kohus nõustub hagejaga, et domeeninime registreering ei ole kaubamärgiõiguse või ärinime õigusega võrreldav õigus. Tegemist on Interneti kasutamise meetodiga, mille registreerimisel ei teostata mistahes kontrolli ning mis allub üksnes teenuse pakkuja regulatsioonile. Sisuliselt on tegemist tehnilise meetmega, mis võimaldab isikul ennast või oma teenuseid ja kaupu reklaamida. Seega ei saa kaubamärgiomaniku nõudele vastu vaieldes tugineda varasema õigusena domeeninime registreerimisele.
69.Seda, et hageja või kaubamärgiomanik olid teadlikud kostja ärinime registreerimisest ning nõustusid selgelt selle kasutamisega, ei ole kostja tõendanud. Olukorras, kus kostja müüb kaubamärgiga kasutatud tooteid ja varuosi ning osutab masinate suhtes teenust, pidi ta ärinime registreerimisel olema teadlik kaubamärgi olemasolust. Teadlikkus kaubamärgi olemasolust, samuti käesolevas vaidluses tõendatud kostja tegevus, kus kostja on soovinud saada ärilist kasu kaubamärkide kasutamisest, tähendavad, et kostja registreeris enda ärinime pahatahtlikult. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt registreeris ta samade teenuste osutamiseks nagu on kaitstud kaubamärk, kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise lihtsalt juhuslikult ja heauskselt.
70.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.09.2013 saatis Doosan Benelux SA kostjale kirja (t I kd lk 105-106, tõlge lk 176), milles ta viitas registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgile nr 000029371 ja leidis, et kostja kasutab kaubamärki selle omaniku loata oma sõidukitel, ärinimes ja teenuse osutamisel. Kirjas viidati, et tarbijad võivad eksitavalt pidada kostjat kaubamärgiomaniku ametlikuks esindajaks. Kostjalt paluti ärinime muutmist ja edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumist. Kuigi kirja saatja ei ole hageja ning kuigi kirja saatmise ajal oli kaubamärgiomanik sama isik, kes tänagi, ei saa sellest kirjast teha järeldust, et omanik mistahes viisil nõustus kaubamärgi kasutamisega kostja ärinimes. Vastupidi, kirjas on väljendatud selgelt, et kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ja mistahes muu tahteavalduse tegemist omaniku või tema esindaja poolt ei ole kostja tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et kostja nõuet ei täitnud, vaid registreeris selle asemel pahauskselt kaubamärki sisaldava domeeninime, ei tähenda kaubamärgiomaniku nõustumist kostja tegevusega.
71.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja on tõendanud kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist ja hageja nõue kohustada kostjat rikkumine lõpetama, on iseenesest põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 130 lõige 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi kohus leiab, et kostja on rikkunud Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal
2-20-18993 Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust kinni peetakse. KaMS § 57 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.
72.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja esimene nõue, mis sisaldab mitmeid konkreetseid kohustamisnõudeid, ei saa esitatud kujul tervikuna rahuldamisele kuuluda. Rahuldamisele kuulub hageja üldine nõue kohustada kostjat lõpetama kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sest kostja on neid õigusi rikkunud ning teda tuleb kohustada sellise tegevuse täielikuks lõpetamiseks. Samuti kuulub rahuldamisele nõue kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI hoone fassaadilt ning Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL reg/nr 009888298 ja 000029371, ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg/nr 010200103 ja 000029397 kasutamisest kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lõike 1 punkti c) ja lõike 2 kohaselt.
73.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõudel eemaldas kostja hoone fassaadilt vaid kujutisliku kaubamärgi (t I kd lk 103), kuid ei eemaldanud tähist BobcatEesti. Seda, et kostja oleks lõpetanud kaubamärgi kasutamise Google kontol ja Google Maps rakenduses, ei ole kostja väitnud. Hageja on samas rikkumiste toimepaneku tõendanud, mistõttu tuleb kostjat kohustada rikkumised lõpetama.
74.Nõue kohustada kostjat eemaldama tähised BOBCATEESTI ja / või Bobcateesti OÜ ja / või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukitelt ei kuulu esitatud kujul rahuldamisele, sest hageja ei tõendanud, et kostja kasutuses oleks mitmeid sõidukeid, mis oleksid vastavate tähistega tähistatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kasutuses on kaubik reg/nr-ga XXXXXX (t I kd lk 22). Sellelt sõidukilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi ning sõnalise kaubamärgi BOBCAT (t I kd lk 96 pöördel, lk 20-21, 128-130), kuid sõidukil on endiselt tähis bobcateesti.ee. Nõuet saab rahuldada vaid selle sõiduki osas, mille puhul on rikkumise toimepanek tõendatud. Kostjat tuleb kohustada eemaldama tähis BOBCATEESTI või Bobcateesti OÜ või bobcateesti.ee mootorsõidukilt reg/nr-ga 845 MSH.
75.Nõue kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune tähis dokumentatsioonilt, reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel materjalidel ja sotsiaalmeedia kontodel kostja tähist kasutab.
76.Rahuldamisele kuulub nõue kohustada kostjat andma registripidaja kaudu Eesti Interneti SA-le järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“. Asendamisele kuulub kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja registreeris domeeninime pahauskselt ja kaubamärgiomaniku õigusi rikkudes. Ainuüksi domeeninime registreerimine ei anna talle õigust olla jätkuvalt domeeni omanik. Domeeni üleandmiseks kohustamise nõue on kooskõlas Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punktidega 5.3.6.2, 5.3.6.3, 4.1.2.1, 4.1.5.6, 5.3.5 ja
5.3.6.Kostja kohustus teha vastava sisuga tahteavaldus tuleneb käesolevas lahendis viidatud Euroopa Liidu kaubamärgimääruse sätetest ning KaMS §-st 57, sest tegemist on toiminguga, mida tuleb teha kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks.
2-20-18993
77.ÄS § 12 lõige 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lõiget 11. Kostja kasutab ärinimes Eestis kaitstavat kaubamärki selle omaniku loata. Sellises olukorras tuleneb ÄS § 12 lõikest 3 ja KaMS §-st 57 kostja kohustus teha tahteavaldus, millega ta muudab ärinime ning lõpetab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise. Alusetu on kostja arusaam, et tahteavalduse tegemiseks oleks teda saanud kohustada vaid leping hagejaga. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja Euroopa Liidu kaubamärgimäärusest tulenevast nõudest lõpetada kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Kostja on kasutanud kaubamärki ärinimes samade teenuste suhtes, mille suhtes on kaubamärk registreeritud. Kostja on kasutanud kaubamärki ärilistel eesmärkidel ja pahauskselt selleks, et ära kasutada enda ärihuvides kaubamärgi mainet. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaubamärgi litsentsiomanik saatis kostjale kaubamärgi kasutamist puudutava nõude 20.10.2020 (koos tõlkega t I kd lk 47-48). Kostjal paluti muuta ärinime ja lõpetada kaubamärgi kasutamine. Kostja nõudega sisuliselt ei nõustunud (t I kd lk 49-51). Kuna kostja ei ole nõude rahuldamisega vabatahtlikult nõustunud, tuleb teda kohustada tegema vastav tahteavaldus. Kostjat tuleb keelata kasutada ärinimes sõna BOBCAT ja teda tuleb kohustada muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ja esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale.
78.Hageja nõuded kuuluvad kohtu hinnangul rahuldamisele 95% ulatuses, kuna rahuldamata jäi vaid osa esimesest nõudest. Seetõttu tuleb TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 95% samuti kostja kanda.
79.Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suuruse 150 eurot mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks. Kogumis loeb kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 32,2 h ulatuses. Koos riigilõivuga 650 eurot, asja läbivaatamise kuludega 243 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 4830 eurot, on hageja menetluskulud põhjendatud summas 5723 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista sellest 95% ehk 4597.43 eurot.
Apellatsioonkaebus
80.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti välja menetluskulud.
81.Maakohus jättis tähelepanuta kostja õigusliku käsituse selle kohta, et kaubamärgiomaniku õigused piirata teistel isikutel kaubamärgi kasutamist ei ole piiramatud ja kohaldamata KaMS § 16 lõike 2. Otsuse resolutsiooni punkt 2 on osaliselt ebaselge ega ole täidetav. Hagi täielikult rahuldamata jätmisel tuleb uuesti jaotada menetluskulud. Menetluskulude jaotus ja määratud hüvitise suurus on ebaõige ka juhul, kui maakohtu lahend jääks sisuliselt muutmata.
82.Ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu, ettevõtte või juriidilise isiku samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole ärinime ülesandeks kaupade või teenuste eristamine, vaid äriühingu samasuse kindlakstegemine. Kasutamisega kaupade ja teenuste puhul on tegemist, kui isik kannab
2-20-18993 kaupadele, mida ta turustab, oma ärinime kujutava tähise või kui ta kasutab tähist viisil, et loob seose tähise ja tema turustatavate kaupade või osutatavate teenuste vahel. Kostja ise ei tooda, vaid müüb ja hooldab originaalseid BOBCAT masinaid, mistõttu ei saa sõna BOBCAT (kokku kirjutatuna teise sõnaga) kasutamine kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda.
83.Kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete (tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist) täitmist (Riigikohtu otsuse nr 2-16-6665 punkt 14 ja selles viidatud Euroopa Kohtu praktika). Kostja ei kahjusta hageja kaubamärgi peamist ülesannet. Kostja müüb, hooldab ja remondib hageja poolt toodetud ja hageja kaubamärgiga tähistatud originaaltooteid. Kostja ei eksita tarbijaid kauba päritolu suhtes. Selline seisukoht ei ole vastuolus Euroopa Liidu kaubamärgimäärusega. Praeguses asjas on täitmata määruse art 9 lõike 2 eeldused. Tähis BOBCATEESTI ei ole tarbija jaoks sarnane Bobcatiga ja keegi ei arva, et kostja toodab Bobcat masinaid. Tegemist ei ole identsete tähistega. Sarnasuse all tuleb mõelda, et need oleksid tarbija jaoks kergesti segamini aetavad.
84.Asjaolu, et kaubamärgiomaniku õigus ei ulatu teise isiku ärinimeni, tuleneb ka kohtupraktikast. Riigikohus selgitas lahendi nr 2-16-6665 punktis 16.1, et omaniku ainuõigusi ei ole rikutud, kui kaubamärgiga identset tähist kasutatakse üksnes kaupade või teenuste omaduste kirjeldamiseks, kui sellise kasutamise puhul on välistatud kaubamärgi tajumine päritolutähisena. Tähise Bobcat kasutamine osana kostja ärinimest ei tähista ega märgista kaupa ja ei saa tekkida olukorda, kus tarbija võiks sattuda eksitusse masinate päritolu suhtes. Lahendi punktis 15.2 selgitas Riigikohus, et ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid.
85.Varasemalt hagejat ei häirinud 06.01.2011 registreeritud ärinimi ega 08.11.2013 registreeritud domeen.
86.Kaubamärgiomaniku õigus ei ulatu teise isiku domeeninimeni. Riigikohus ütles lahendi nr 2-16-6665 punktis 15.2, et domeeninime ülesandeks ei ole kaupade või teenuste eristamine. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse preambuli punkti 21 kohaselt ei peaks omanikul olema õigust takistada Euroopa Liidu kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. Seega ei saa keelata kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgiomanik või mida müüdi tema nõusolekul ja selline kasutamine tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Kostja kasutab tähist Bobcat omaniku kaupade ja teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks ja seda tehakse üle maailma laialdaselt. Ei ole usutav, et kõigil oleks tähise kasutamiseks hageja luba.
87.Praeguses vaidluses kohaldub KaMS § 16 lõige 2, kuna antud olukorda ei reguleeri Euroopa Liidu kaubamärgimäärus. Kostjale kuulub muu õigus, mida määrus ei reguleeri, kuid reguleerib KaMS tulenevalt selle § 1 lõikest 1. KaMS § 16 lõikest 2 tulenevalt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ja on nõustunud selle kasutamisega viie järjestikuse aasta jooksul. Hagi on initseeritud kostja konkurendist hageja koostööpartneri Bobcat Eesti OÜ poolt ja ei ole eluliselt usutav, et koostööpartner ei teavitanud hagejat kostja ärinimest. Et ta seda tegi, nähtub 02.09.2013 kirjast. Kuna kostja käitus õiguspäraselt, pidi maakohus sätte viimases lauses
2-20-18993 sisalduvat piirangut ärinime osas kohaldama. Sama kohaldub ka domeeninime kohta, sest Riigikohus on lahendis nr 3-2-14-06 (punktis 49) selgitanud mh, et domeeninimi võib olla intellektuaalse omandi objektiks.
88.Otsuse resolutsiooni punkt 2 on ebaselge ja üldsõnaline ning tekitab uusi vaidlusi. Kostja ei soovi hagejaga vaielda. Resolutsioonist on arusaadav kohustus eemaldada konkreetsed tähised hoone fassaadilt, mootorsõidukilt, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest. Samas ei ole üldsõnalisuse tõttu täidetav kohustus lõpetada kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus ja hoiduda edaspidi sellisest tegevusest.
89.Kostja ei nõustu menetluskulude jaotamisega ega kindlaksmääramisega. Kuna hageja esitas 3 nõuet ja nendest rahuldati 2, võis olla õigustatud 86,6% kostja kanda jätmine. Seega kuludest 13,4% tulnuks jätta hageja kanda. Maakohus ei arvestanud kostja kulusid üldse. Ka määras maakohus hageja põhjendatud ja vajaliku kulu rahaliselt kindlaks ülemäärases suuruses (vähemalt 3 h ulatuses).
90.Maakohus määras ebaõigesti hagihinnaks 15 000 eurot, kuigi õige on 14 000 eurot (4 x 3500) eurot. Vastustaja seisukoht
91.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
palub jätta selle rahuldamata ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
92.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punktid 2, 21). Menetluskulude jaotuse osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata. Tühistamata ja muutmata osas ringkonnakohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud ning nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kostja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida kohus on enamuses vaidlustatud otsuses asjakohase põhjalikkusega käsitanud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud.
93.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 650 lõike 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme ei rikkunud.
94.Praeguse vaidluse lahendamisel on eelkõige oluline, et poolte vahel puudub vaidlus mh selles, et USA äriühing Clark Equipment Company on registreerinud Euroopa Liidu
2-20-18993 kaubamärkidena (EL kaubamärkidena) nii sõnalise BOBCAT kui kujutisliku kaubamärgi (ilvese pea) (vastavalt nr 009888298, 000029371, 010200103, 00029397) klassis 37 (liikuvate, tööstuslike seadmete remont, ekskavaatorid ja ehitusmasinad; masinate remont; väikekopplaadurite üürimine, liigendatud esilaadurid, koppekskavaatorid, pinnaselõikurid, ekskavaatorid) ning klassides 7 ja 12 (ehitusmasinad ja sõidukid); kostja kasutab kaubamärgiomaniku nõusolekuta sõna BOBCAT (koos geograafilise liitega EESTI) (BOBCATEESTI, Bobcateesti) enda ärinimes, sõidukil, hoonel ja selle sisemuses, domeeninimes www.bobcateesti.ee, koduleheküljel, Google kontol, Google Maps kaardirakendusel; kostja on kasutanud kuni jaanuarini 2021 BOBCAT kujutislikku kaubamärki (ilvese pea kujutis) hoonel ja sõidukil; kostja tegevusalaks äriühinguna on kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük, hooldus ja rentimine ning neile varuosade maaletoomine ja müük, samuti remontimine; mh müüb, remondib, hooldab ja rendib kostja BOBCATi kaubamärgi all toodetavaid masinaid; kostja ei ole Eestis ametlikuks kaubamärgiomaniku esindajaks, kelleks on Bobcat Balti OÜ; ärinime registreeris kostja 06.01.2011, domeeninime 08.11.2013.
95.Hageja litsentsisaajana esitas kaubamärgiomaniku ainuõiguste kaitse hagi Euroopa kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3, art 129 ja art 130 lõike 1 alusel, samuti KaMS § 57 lõike 1 punkti 1, ÄS § 12 lõike 3 ja VÕS § 1055 lõike 1 alusel.
96.Esmalt selgitab kolleegium, et nõustub kostjaga selles, et praeguses vaidluses saab kohaldada siseriikliku õigusena KaMS § 16 lõiget 2 osas, milles see reguleerib muu hilisema õiguse kasutamist. Selles osas muudab kolleegium maakohtu põhjendusi. Puudub vaidlus, et kostja ei ole oma kaubamärki registreerinud. Samas Euroopa kaubamärgimäärus ei reguleeri muu hilisema õiguse kasutamist (reguleerib hilisema kaubamärgi õiguste kasutamist vastavalt art 16, 61). Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitset reguleerib Euroopa Liidu kaubamärgimäärus ja vastavalt selle art 129 lõigetele 1 ja 2 kohalduvad määrusega reguleerimata küsimustes asjaomased siseriikliku õiguse sätted. Eesti siseriikliku õiguse KaMS § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus mh selles sätestatud juhtudel Euroopa kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436, 16.12.2015, kaubamärke käsitlevate liikmeriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi direktiiv) preambuli punkti (3) kohaselt toimib liikmesriikides pakutav kaubamärgikaitse paralleelselt kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil Euroopa Liidu kaubamärkide kaudu, mis on oma olemuselt ühtsed ja kogu liidus kehtivad intellektuaalomandiõigused. Asjaolu, et direktiiv ega Euroopa kaubamärgimäärus ei reguleeri muu hilisema õiguse kasutamist ja et direktiiv näeb ette liikmesriigile õiguse sätestada regulatsioon muu varasema õiguse omaja suhtes (art 9 lõikes 2), ei anna alust asuda seisukohale, et KaMS § 16 lõige 2 praeguses vaidluses ei kohaldu. Direktiiv ei keela muu hilisema õiguse kasutamise reguleerimist siseriiklikult.
97.Küll aga on kolleegium seisukohal, et siseriikliku õiguse sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi ja Euroopa kaubamärgimääruse eesmärkide ja mõttega ning lähtudes põhimõttest, et hilisem muu õigus (kaubamärgiõigusega sarnane õigus) ei saa anda selle omandajale suuremat õiguskindlust kui hilisem kaubamärk (kui sama isik oleks hilisemalt registreerinud kaubamärgi). Direktiivi preambuli punkti (29) kohaselt arvestas Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi vastuvõtmisel mh, et õiguskindluse huvides on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda oma kaubamärgist hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega esitada vastuväiteid oma kaubamärgist hilisema kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult talunud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, v.a juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt. Alates 01.04.2019 sätestab KaMS § 16 lõige 2, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata mh muu
2-20-18993 hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast muust õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Sama sätte teise lause kohaselt piirangut ei kohaldata, kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Koosmõjus direktiiviga tuleb sätet kohaldada selliselt, et tõendamist peab leidma, et kaubamärgiomanik teadlikult talus hilisemat muud õigust viie järjestikuse aasta jooksul. Millised tagajärjed seaduse sellisel kohaldamisel on praegusele vaidlusele, toob kolleegium esile allpool.
98.Maakohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et domeeni- ja ärinime puudutavad nõuded ei ole aegunud; kaubamärgid on registreeritud lisaks masinatele ja toodetele ka teenustele (rentimine, remontimine), mida oma äritegevuses osutab kostja, kasutades nende reklaamimiseks registreeritud kaubamärkidega nii identset (ilvese pea kujutis) kui äravahetamiseni sarnast (sõnalist BOBCAT) tähist omaniku loata; üldsuse poolt kostja kasutatava tähise segiajamine registreeritud kaubamärgiga on tõenäoline; geograafilise viite lisamine sõnalisele kaubamärgile ei muuda kostja tähist tervikuna kaubamärgist eristuvaks; kostja kasutab tähist samade teenuste tähistamiseks kui on kaubamärgi registreering; kostja kasutab kaubamärke pahauskselt; hageja nõue kohustada kostjat lõpetama kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine kuulub rahuldamisele Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 130 lõike 1 ja KaMS § 57 lõike 1 punkti 1 alusel; asjaolu, et maailmas on registreeritud palju tähist BOBCAT sisalduvaid domeeninimesid, ei tähenda, et tegemist oleks äritegevuses tavapärase tegevusega, mis kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda ei saa; varasema õigusena ei saa tugineda domeeninime registreerimisele; kostja registreeris domeeninime pahauskselt peale seda, kui sai 02.09.2013 kirjast teada, et kaubamärgiomanik ei nõustu kostja ärinimes kaubamärgi kasutamisega; kaubamärgiomanik ei ole nõustunud ärinime kasutamisega; domeeninime üleandmise nõue on kooskõlas Eesti tippdomeeni .ee reeglite punktidega 5.3.6.2, 5.3.6.3, 4.1.2.1, 4.1.5.6., 5.3.5 ja 5.3.6; kostja kohustus teha Eesti Interneti SA-le konkreetne tahteavaldus tuleneb Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 130 lõikest 1 ja KaMS §-st 57; kostja kohustusele lõpetada ärinimes kaitstava kaubamärgiga sarnase tähise kasutamine kohalduvad ÄS § 12 lõige 3 ja Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 130 lõige 1, KaMS §-st 57.
100.Ringkonnakohus nõustub eelmises punktis esiletoodud maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab, et kuna on tuvastatud, et kostja on rikkunud registreeritud varasemat kaubamärgiõigust, ning tõendamata on rikkumise lõpetamine, on VÕS § 1055 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 järgne rikkumise lõpetamise ja sellest tulevikus hoidumise nõue põhjendatud.
101.Iseenesest õige ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga on apellandi väide, et ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks KaMS § 14 lõike 1 järgi, mis annaks aluse tähise kasutamist KaMS § 57 lõike 1 punkti 1 alusel keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu, ettevõtte või juriidilise isiku samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-14, punkt 19). Samuti, et ka kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist ja eriti selle peamise ülesande ehk tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist (Riigikohtu lahend nr 2-16-6665, punkt 14, ja selles viidatud Euroopa Kohtu praktika). Samas ei ole praeguses asjas asjakohane viide KaMS §-le 14, sest antud juhul ei kohaldu siseriiklik kaubamärgiõigus. Kohaldub Euroopa Liidu kaubamärgimäärus, mille preambuli
2-20-18993 punkti (13) kohaselt, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seoses sellist nime kandva äriühingu ja kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel, võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga ning ELi kaubamärgi rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks. Sama määruse art 9 lõike 2 punktide a) ja b) ning lõike 3 punkti d) kohaselt võib kaubamärgiomanik keelata tähise kasutamise mh äriühingu nimena või selle osana, kui tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille puhul on kaubamärk registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline ning segiajamine hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Praeguses vaidluses ei piisa rikkumise eitamiseks sellest, et kostja ei pane enda toodetud masinatele peale kaitstud kaubamärke, kuna hageja on tõendanud, et kostja poolt loata kaubamärkide kasutamisega (sh ärinimes ja domeeninimes) reklaamib kostja enda teenuseid, millised on identsed kaubamärgiga kaitstud teenustega, luues üldsuses ebaõige ettekujutuse, et tegemist on kaubamärgiomaniku ametliku esindajaga Eestis. Asjaolu, et hagi on esitatud kaubamärgi ametliku esindaja majanduslikes huvides, tähtsust ei oma, sest selle positsiooniga kaasneb lisaks õigustele ka kohustused, nt pakkuda tootja ametlikku garantiiremonditeenust (t I kd lk 46)), millist õigust ega kohustust kostjal ei ole.
102.Maakohtus leidis veenvalt tõendamist, et kostja ei taga oma ärinimes sõnalise kaubamärgi kasutamisega mitte üksnes äriühingu samasuse kindlakstegemist, vaid tähistab sellega lisaks kaubamärgiomaniku kaupade päritolule ka enda teenuseid, mis on identsed teenustega, mille puhul on kaubamärk registreeritud. Ettevõtja tegutseb tegevusalal, mille suhtes on kaubamärk kaitstud ja seetõttu on tõenäoline, et tarbija seostab kostja ärinime all osutatavaid teenuseid kaubamärgiomanikuga ja / või tema volitatud esindaja(te)ga, mis aga on selgelt eksitav ja kahjustab kaubamärgiomanike õigusi ja huve. Õigus nõuda ärinime kasutamise keelamist ja põhikirja muutmist tuleneb lisaks Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art-le 130 ka VÕS § 1055 lõikest 1 ja lõike 3 punktist 1.
Seonduvalt ärinime vaidlusega nõustub ringkonnakohus maakohtu alternatiivse käsitusega selle kohta, et kostja ei tõendanud, et hageja suhtes oleks alust kohaldada KaMS § 16 lõikes 2 sätestatud ajalist piirangut. Eelpool asus kolleegium koosmõjus direktiiviga seisukohale, et siseriiklikku sätet tuleb kohaldada selliselt, et tõendamist peab leidma, et kaubamärgiomanik teadlikult talus hilisemat muud õigust viie järjestikuse aasta jooksul. Kolleegium nõustub kostjaga, et eluliselt usutav on, et 02.09.2013 kirjast (t I kd lk 105-106, tõlge lk 176) nähtuv tolleaegse litsentsiaadi teadmine ärinimest on omistatav kaubamärgiomanikule. Samas nähtub kirjast selgelt, et kaubamärgi kasutamist ei talutud, vaid kohustati ärinime muutma selliselt, et sellest oleks eemaldatud kõik kaitstud kaubamärgid. Asjaolu, et kostja kirjale ei vastanud ja kaubamärgi loata kasutamist ei lõpetanud ning et samas kaubamärgiomanik ei pöördunud koheselt hagiga kohtusse, ei saa tõlgendada kui kaubamärgi kasutamise edasist teadlikku (vaikivat) talumist. TsÜS § 68 lõike 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Praeguses asjas puuduvad elulised asjaolud, mis annaksid aluse ühe nendest tuvastamiseks. 20.10.2020 kirjaga (t I kd lk 47, tõlge lk 48) on tõendatud, et uus litsentsiaat kinnitas, et ka tema ei talu ärinimes ega domeeninimes ega muul viisil kaitstud kaubamärkide loata kasutamist kostja äritegevuses.
2-20-18993
103.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu seisukoht, et domeeninime registreering ei ole kaubamärgiõiguse või ärinime õigusega võrreldav õigus, ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Selles osas muudab kolleegium maakohtu põhjendusi vaidlustatud otsuse punktis 119. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleks muuta senist kohtupraktikat, mis on asunud seisukohale, et registreeritud kaubamärgi omanikul on õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, s.t, et tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-06, punkt 50; 2-16-6665, punkt 14). Sama lahendi punktis 49 selgitas Riigikohus, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid; viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge; seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonilt kaubamärgiga, kuna hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teave, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni; selliselt on domeeninimel varaline väärtus ja see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks.
104.Eeltoodule vaatamata rahuldas maakohus ka domeeninimega seonduvad nõuded õigesti. Maakohus tuvastas, et domeeninimi www.bobcateesti.ee sisaldab kaitstud ELi kaubamärgiga sarnast tähist ja kostja ei kasuta seda mitte ainult originaaltoodete, vaid äritegevuses enda teenuste ja tegevuse reklaamimiseks. Euroopa Kohtu otsuse nr C-2/00 (punkt 17) kohaselt ei ole kaubamärgiomaniku õigusi rikutud, kui kaubamärgiga identset tähist kasutatakse üksnes kaupade või teenuste omaduste kirjeldamises, kui sellise kasutamise puhul on välistatud kaubamärgi tajumine päritolutähisena. Praeguses asjas see välistatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et kaubamärgiomanik oleks olnud domeeninimest teadlik enne 2020. aastat (riigihanke vaidlustuskomisjoni otsus t I kd lk 41-45; hageja kirjad 29.07.2020, 20.10.2020 (t I kd lk 46-48)). Kolleegium märgib, et kaubamärgiomanik ei ole kohustatud regulaarselt kontrollima üle maailma registreeritud domeene. Ka tuleb nõustuda maakohtuga, et asjaolu, et kostja registreeris domeeni koheselt peale seda, kui sai teada, et kaubamärgiomanik ei aktsepteeri tema poolt kaubamärgi kasutamist ärinimes, annab usutava aluse seisukohale, et kostja oli domeeninime registreerides ehk KaMS § 16 kohast muud hilisemat õigust omandades pahausklik, mistõttu ka seetõttu tema suhtes nimetatud sätte lõikes 2 sätestatud viie aastat pikkune piirang ei kohalduks.
105.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega maakohtu otsuse resolutsiooni ebapiisava selguse kohta. Resolutsioonist nähtuvalt on selge, millistest tegevustest peab kostja hoiduma – kaitstud kaubamärkide ilma omaniku loata kasutamisest, välja arvatud ulatuses, mis on Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 14 lõike 1 punktis c) ja lõikes 2, s.t et identifitseerida kaubamärgiomaniku kaupu, mida ta müüb, remondib, hooldab ja rendib, samuti teenuseid, mida ta omaniku kaupadele osutab juhul, kui ta järgib kaubamärgi kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava. Direktiivi preambuli punkti (27) kohaselt ei tohiks kaubamärgist tulenevad õigused anda selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ja seega kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga ning omanikul ei tohiks olla õigust takistada kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist eesmärgiga identifitseerida omaniku kaupu või teenuseid või neile osutada. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt maakohus seda sätet ei rikkunud, kuna otsuse resolutsioonist nähtuvalt on kostjal õigus kaubamärke edasi kasutada Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 14 lõike 1 punkti c) ja lõike 2 kohaselt. Muude masinate hulgas BOBCAT-i masinate müümiseks, rentimiseks, remontimiseks ja tarbijatele vastavas ulatuses kaupade / teenuste identifitseerimiseks ei ole kaubamärgiomanik kohustatud lubama kostjal kasutada sõnalist kaubamärki oma äri- ega domeeninimes, mis muudab need nimed tarbijate jaoks tõenäoliselt segiajavalt sarnaseks ametliku kaubamärgiomaniku esindaja samasisulise äritegevusega ja võib seeläbi kaubamärgiomanikule kahju tekitavalt mõjuda. Maakohus tõi asjakohaselt esile Euroopa Kohtu
2-20-18993 praktika, mille kohaselt ei vasta kaubamärgi kasutamine ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kui see toimub viisil, mis võimaldab arvata, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisuhe, kuna see kahjustab kaubamärki mh seeläbi, et kasutatakse ebaõiglaselt ära selle eristatavust või mainet (Euroopa Kohtu otsus C-228/03).
106.Ringkonnakohus nõustub apellandi vastuväidetega maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluse piire. Kolleegium on seisukohal, et antud juhul on maakohus rikkunud kaalutluse piire. Maakohus jaotas kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel selliselt, et jättis hageja kuludest 95% kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus põhjendas jaotust sellega, et rahuldamata jäi vaid osa hageja esimesest nõudest. Kolleegium on seisukohal, et sellise üldsõnalise põhjenduse alusel ei saa veenduda maakohtu seisukoha kujunemise põhjendatuses. Lisaks ei ole maakohus üldse põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks jätta hagi osalise rahuldamata jätmise korral kostja kulud täielikult tema enda kanda, kuigi osaliselt on need tekkinud põhjendamatu hagi esitamise ja menetlemise tõttu. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtul õigus sekkuda maakohtu menetluskulude jaotusesse ja jaotada kulud uuesti järgmise põhjendusega.
107.Maakohus jättis rahuldamata osa hageja kaubamärgiõiguste rikkumise lõpetamise nõudest (tähiste eemaldamise osas teadmata mootorsõidukitelt, dokumentatsioonilt, reklaammaterjalilt, sotsiaalmeedia kontodelt) ja rahuldas nõude ülejäänud osas (tähise eemaldamiseks hoonelt, konkreetselt mootorsõidukilt, koduleheküljelt, Google kontolt, Google Maps kaardirakenduselt). Samuti rahuldas maakohus nõude õiguste tulevikus rikkumisest hoidumiseks, kostja kohustamiseks anda tahteavaldus domeeninime üleandmiseks ja ärinime kasutamise keelamiseks ning kohustas kostjat muutma põhikirja ärinime osas. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et kujutismärgi osas (selle eemaldamiseks hoonelt ja sõidukilt) esitas hageja hagiavalduse ennatlikult ja pidi selles osas nõude kostja poolt rahuldamise tõttu oma esimest nõuet menetluse kestel kitsendama. Arvestades esitatud, rahuldatud ja rahuldamata nõuete mahtu ja sisu kogu vaidluses nõustub kolleegium kostjaga, et õiglane on hinnata hagi rahuldamata osaks 13%. Kuna selles ulatuses jääb hagi rahuldamata, on õiglane ja põhjendatud jätta kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja hageja kuludest 87% kostja kanda.
108.Tühistatud menetluskulude jaotuse tõttu muutub ebaõigeks ka maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitis (TsMS § 656 lõige 4). Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikke kulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Maakohtul tuleb uue jaotuse alusel määrata peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist rahaliselt kindlaks mõlemale poolele hüvitamisele kuuluvad kulud ja teostada TsMS § 445 lõike 1 teises lauses ettenähtud tasaarvestus. Põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramisel saab maakohus võtta arvesse ka kostja poolt kaebuse punktis 4 esitatud vastuväiteid hageja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Esindusõiguse tõendamisega seonduvate toimingute kulu ei ole alust eraldi muudest kuludest jagada, kuna tegemist ei ole kuluga, mis oleks kvalifitseeritav TsMS § 169 alusel.
109.Eelpool asus kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas. Arvestades kogu vaidluse ja sh kaebuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kaebuse rahuldamise ulatuseks 5%. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kuludest TsMS § 163 lõike 1 alusel 5% hageja ja 95% kostja kanda.
2-20-18993
110.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab ka hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Tsiviilasja hinna määramine
111.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus nimetas vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas ebaõige tsiviilasja hinna. Maakohtu menetlusdokumentidest ei nähtu, kuidas kohus määras hinnaks kokku 15 000 eurot, kuid hagiavalduse punktist 6 nähtub, et edasi on kandunud hageja aritmeetiline ebatäpsus. Nimelt on hageja hagihinna mõttes õigesti määratlenud, et esitas 4 mittevaralist nõuet kokku hinnaga 4 x 3500 eurot (TsMS § 132 lõige 1), kuid nimetas hagihinnaks 14 000 euro asemel 15 000 eurot. Ringkonnakohus parandab vea ja määrab TsMS § 136 lõike 4 alusel hagihinnaks maakohtus 14 000 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.