5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tsiviilasi nr 2-22-12189
6.Algatada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 1. novembriks, esimene aruanne esitada 01. novembril 2023.
9.X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot., väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Business Law Firm OÜ arvelduskontole EE481010220061434016).
14.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x euro ulatuses, kokku summas x eurot.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
16.Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas, summas x eurot (sh 20% käibemaks x eurot) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. ASJAOLUD, USALDUSISIKU HINNANGUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, taotledes enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pärnu Maakohus 23.09.2022 võttis avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks Andrus Õnniku, kes oli andnud selleks kirjaliku nõusoleku.
2.Usaldusisik esitas 17.10.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku vara nimekirja kohaselt on tema ainsaks varaks sissetulekud: peretoetus 60 eurot, lapsele isa poolt makstav elatis 120 eurot ja alates oktoobrist 2022 saadav töötasu 800 eurot (bruto). 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-12189 Võlgnikul on 3235.210 II pensionisamba osakut, väärtusega 3008,49€, mida ei ole loetud vara väärtuse hulka, kuna II samba osakutele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Maksuameti andmetel on võlgniku brutotulu olnud järgmine: - 2017.a. sept-detsember kokku 1429,72 € kuu keskmine 357 € - 2018.a. kokku 10 952,94 € kuu keskmine 913 € - 2019.a. kokku 8367,24 € kuu keskmine 697 € - 2020.a. kokku 3910,90 € kuu keskmine 326 € - 2021.a. kokku 3496,97 € kuu keskmine 291 € - 2022.a. 9 kuud kokku 752,91 € kuu keskmine 84 € Sissetulekute hulgas on näidatud töötasud/haigushüvitised/töötutoetus Sissetuleku hulka ei ole loetud peretoetust a ́60 € ja lapse elatist Võlgnikul on igal aastal olnud 2-5 tööandjat, võlgnik ise on selgitanud, et on vahetanud sageli elu- ja töökohti, kuna on otsinud sobiva graafikuga ja tasuvamat tööd. Praegu on võlgnikul kehtiv tööleping xxx AS-iga, ta töötab alates septembrist xxx xxx-na. Leping on tähtajaga 14.06.2023, 4-kuulise katseajaga, brutotasuga 800€/kuus. Esimene palk laekus oktoobris 661 eurot. Võlgnik kasutab lapse isale kuuluvat sõiduautot Škoda Oktavia, registrimärk xxxxxx, 2004vl ning katab sellega seotud kulud (usaldusisiku märkus - sõidukile on alates 11.12.2020 seatud kohtutäiturite poolt 7 keelumärget). Võlgniku igakuised hädavajalikud kulud on korterikulud kuni 150 eurot, televiisor ja internet (STV) 27 eurot, autokindlustus 24 eurot, lapse trenn 29 eurot, kokku 230 eurot, lisanduvad kulud toidule, riietele, hügieenile. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi kokku vähemalt 49 533,66 eurot, millest 41 131,75 eurot moodustavad väike- ja tarbimislaenud ja 8401,9 eurot on muud kohustused (peamiselt kohtutäiturite tasud ja kulud). Usaldusisik selgitab, et kohtulahenditest ei ole tuvastatav, mis liiki kohustus (tarbimislaen/järelmaks vm) lahendi aluseks oli ja seetõttu võib märgitud jaotus osaliselt tegelikkusest erineda; seadusandlus ei reguleeri kiirlaenu mõistet (Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud tekstidest on loetav, et kiirlaenuks kutsutakse tagatiseta ja sihtotstarbeta tarbimislaenu). Samuti puudub ametlikult väikelaenu definitsioon, pole üheselt arusaadav, millise toote alla lähevad nt limiidilaenud, krediidikonto lepingud, krediidilimiidi lepingud jt taolised). Lepingutest/kohtulahenditest pole üldreeglina väljaloetav, kas tegemist on nn kiirlaenu või väikelaenu/tarbimislaenuga, siis ebaselguse puhul on käesoleva aruande p-s 3.1 kohustused loetud väikelaenude/tarbimislaenude hulka.
3.Usaldusisiku hinnangul X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda, võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava järgsete maksete tegemiseks; laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 25.10.2022 istungil isiklikult ära. Kohus võttis võlgnikult vande ja vande all selgitusi pangakonto väljavõttest nähtuvate asjaolude kohta. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-12189
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSE
5.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 49 533,66 euro ulatuses, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole peale töise sissetuleku mingisugust muud vara, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on alates 2022.a septembrist 800 eurot kuus (bruto). Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, mistõttu võlgniku 800 euro suurusele brutosissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgnikul on 3235.210 kohustusliku kogumispensioni (II samba) osakut, vara nimekirja koostamise aegse väärtusega kokku 3008,49 eurot, kuid ka sellele ei ole võimalik pöörata sissenõuet.
7.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
8.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja ka varasemate laenude maksete tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu juba alates 2019. aastast, kui tema laenude tagasimaksed ületasid sissetulekuid ning võlausaldajad lõpetasid võlgnevuste tõttu lepingud ja/või saabusid lepingute tähtajad.
9.Sisuliselt võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt sellisel juhul menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. X on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 31 lg-st 5 ja FiMS § 18 lg 2 punktist 2, kohus kuulutab X pankroti välja ja algatab tema kohusustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-12189
10.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
võib
pärast
pankroti
Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
11.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Täitemenetluse jätkamise taotlust ei ole kohtule esitatud. Võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused kohus usaldusisiku määramisel peatas. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad.
12.X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks ka X pankrotihalduriks. A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni.
13.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
14.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-12189 korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
16.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
17.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi, arvestusega 100 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Usaldusisik taotleb võlgnikul vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu ta tegutseb. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-12189
19.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast, mh puudusid võlgnikul kohustuste aluseks olevad dokumendid (lepingud, kohtulahendid). Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 100 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
20.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
21.Kohus leiab, et Xle usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine on põhjendatud. võimekus kulusid tasuda. Kuna Xl mingit vara ei ole, puudub pankrotimenetluses reaalne võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Pankrot kuulutati välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotles kohustustest vabastamist. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.