25. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-5571
Tsiviilasi / hagi ese
AS-i LHV Pank hagiavaldus OÜ Santaloore ja M P vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
20 830,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS LHV Pank (registrikood 10539549, aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja I E
Kostjad
OÜ Santaloore (registrikood 14280983, aadress Tähe tn 116, 50107 Tartu) Seaduslik esindaja juhatuse liige M P M P (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 25.09.2022.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks 5 (viis) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti.
3.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) ja M Plt (P, isikukood xxx) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks 17 814 (seitseteist tuhat kaheksasada neliteist) eurot ja 6 (kuus) senti.
Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) ja M Plt (P, isikukood xxx) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks viivis 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas põhinõude 16 497 (kuusteist tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot ja 61 (kuuskümmend üks) senti tasumata osalt alates 09.04.2021.a (üheksandast aprillist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) mitte rohkem kui 15 759 (viisteist tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) senti ning M Plt (P, isikukood xxx) mitte rohkem kui 7185 (seitse tuhat ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 94 (üheksakümmend neli) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ Santaloore (registrikood 14280983) ja M P (isikukood xxx) kanda.
6.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) ja M Plt (P, isikukood xxx) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks menetluskulud riigilõiv 900 (üheksasada) eurot.
7.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Santaloore (registrikood 14280983) ja M Plt (P, isikukood xxx) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks viivis menetluskulude 900 (üheksasada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS LHV Pank (hageja) esitas 09.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Santaloore ja M P (kostjad) vastu (dtl-d 1-6). Kohus võttis hagi 20.04.2021 menetlusse (dtl 61). Kostjad vastasid hagile 04.05.2021 (dtl-d 65, 83-86). Kohtuistung toimus 22.09.2022 (dtl-d 126-131).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja OÜ Santaloore sõlmisid 01.02.2018 deebetkaardi lepingu. OÜ Santaloore on jätnud tasumata deebetkaardi kuutasu 2 eurot kuus alates oktoober 2020 kuni 15.01.2021, kokku 5,67 eurot. Hageja nõuab OÜ-lt Santaloore tasu maksmist. Hageja ja kostja OÜ Santaloore sõlmisid 09.03.2018 laenulepingu nr XXX-xxx, mida hiljem muudeti 13.04.2020 lepingu nr KL-xxx muudatusega nr 1. Hageja andis OÜ-le Santaloore laenu 25 000 eurot intressimääraga 0% aastas kuni 14.09.2018 ja pärast seda intressimääraga Euribor+10% aastas. Pooled leppisid kokku laenusumma tagastamises osamaksetega ning tagastamise tähtpäevas 15.03.2023. Pooled leppisid 13.04.2020 kokku maksepuhkuses ajavahemikus 15.04.2020 kuni 15.09.2020 ning laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni 15.09.2023. Kostja OÜ Santaloore jättis tasumata 15.10.2020, 15.11.2020, 15.12.2020 ja 15.01.2021 graafikujärgsed laenu- ja intressimaksed. Hageja andis OÜ-le Santaloore 31.12.2020 avalduses täiendava tähtaja võla tasumiseks ning lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 15.01.2021, kui võlga ei tasuta. Kostja OÜ Santaloore võlga ei tasunud ning leping lõppes erakorralisel ülesütlemisega 15.01.2021. Hagejal tekkis õigus nõuda kogu laenusumma tagastamist. Hageja saatis kostjatele nõuded lepingu täitmiseks. Hageja ja kostja M P sõlmisid 09.03.20218 käenduslepingu nr KL-xxx ja 13.04.2020 käenduslepingu muudatuse 1, mille alusel vastutab M P OÜ Santaloore kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 09.03.2018 laenulepingust nr XXX-xxx, ja 13.04.2020 lepingu nr KL-xxx muudatusest nr 1. Pooled leppisid kokku käendaja vastutuse rahalises piirmääras 25 000 eurot. Hageja nõuab kostjatelt laenusumma 16 497,61 eurot tagastamist, intressi 538,81 eurot tasumist, sissenõutavaks muutunud viivise 737,64 eurot tasumist, sissenõudmiskulude 40 eurot tasumist ning protsendina põhinõudelt 16 497,61 eurot viivise tasumist alates 09.04.2021 (dtl-d 25).
3.Kostjad ei vaidle hagile vastu ning põhjendavad makseraskusi järgmiste asjaoludega. Sõiduõppe valdkonnas toimusid 2020.a sügisel järsud muudatused, mis põhjustasid OÜ-le Santaloore maksraskused. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse piirangute tõttu keelati 2 (6)
sõiduõpe. Kostja M P tervis halvenes alates 2020.a teisest poolest ning kostja on töövõime kaotanud. Kostja M Pl on alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja on keeldunud kokkuleppest ajatada maksegraafikuga põhinõude summa (dtl-d 84-86). Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, et hageja ja kostja OÜ Santaloore sõlmisid 01.02.2018 deebetkaardi lepingu. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 7-8). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et OÜ Santaloore on jätnud tasumata deebetkaardi kuutasu 2 eurot kuus alates oktoober 2020 kuni 15.01.2021, kokku 5,67 eurot. Kostja OÜ Santaloore ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist ja sellest tuleneva tasunõude täitmata jätmist. Kuivõrd pooled asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hagejal on õigus nõuda OÜ-lt Santaloore võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi tasu 5,67 eurot maksmist. Kohus rahuldab hagiavalduse 5,67 euro tasumise nõudes ning mõistab OÜ-lt Santaloore hageja kasuks välja 5,67 eurot.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoludega, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ Santaloore 09.03.2018 laenulepingu nr XXX-xxx, mida hiljem muudeti 13.04.2020 lepingu nr XXXxxx muudatusega nr 1. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 9-22) ning muutmine on tõendatud muutmise lepingudokumendiga (dtl-d 23-34). Laenulepingu kohaselt andis hageja OÜ-le Santaloore laenu 25 000 eurot ning OÜ Santaloore kohustus tasuma intressi määraga 0% aastas kuni 14.09.2018 ja pärast seda määraga Euribor+10% aastas. Lepingutingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl 10). Pooled leppisid kokku laenusumma tagastamises osamaksetega ning tagastamise tähtpäevas 15.03.2023 (dtl 11). Pooled leppisid 13.04.2020 kokku maksepuhkuses ajavahemikus 15.04.2020 kuni 15.09.2020 ning laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni 15.09.2023 (dtl 24). Kostjad ei ole esitanud vastuväited laenulepingu sõlmimisele ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud hageja ja kostja OÜ Santaloore vahel VÕS § 401 lg 1 mõistes krediidilepingu sõlmimise, mille kohaselt oli OÜ-l Santaloore kohustus tagastada hagejale laenusumma ning tasuda intressi maksegraafikus märgitud summades ja tähtaegadel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on OÜ-le Santaloore laenusumma 25 000 eurot üle andnud. Asjaolu ei vaja seetõttu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt lõpetas OÜ Santaloore alates 2020.a oktoobrist graafikujärgsete maksete tegemise. Hageja on avaldanud, et OÜ Santaloore on jätnud tasumata 15.10.2020 laenusumma 395,86 eurot ja intressi 137,48 eurot osamakse, 15.11.2020 laenusumma 394,69 eurot ja intressi 138,65 eurot osamakse, 15.12.2020 laenusumma 402,45 eurot ja intressi 130,89 eurot osamakse ja 15.01.2021 laenusumma 401,55 eurot ja intressi 131,79 eurot osamakse. Kostjad ei ole laenusumma ja intressi osamaksete tasumata jätmise väitele vastuväiteid esitanud ega tõendanud hageja avaldatust erinevaid asjaolusid. Kostjad ei ole tõendanud 15.10.2020, 15.11.2020, 15.12.2020 ja 15.01.2021 graafikujärgsete laenu- ja intressimaksete tegemist. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et 15.01.2020 seisuga oli OÜ Santaloore jätnud tagastamata neli laenu tagastamise osamakset kokku 1594,55 eurot ning neli intressi osamakset kokku 538,81 eurot. 15.01.2020 seisuga ei olnud saabunud laenusumma osamaksete kokku 14 903,06 eurot tagastamise tähtpäev (dtl-d 33-34).
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 18.01.2021. Kohus tuvastas eelnevalt laenulepingu ülesütlemise materiaalse eelduse esinemise, milleks oli 15.10.2020, 15.11.2020, 15.12.2020 laenusumma osamaksete ja intressi osamaksete tasumise kohustuse rikkumine, mis annab VÕS § 399 lg 1 punktide 1 ja 2 ning laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.2 (dtl 19) alusel laenuandjale õiguse lepingu ülesütlemiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et saatis OÜ-le Santaloore 31.12.2020 avalduse, milles annab OÜle Santaloore võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 14.01.2021 ning kohustuse täitmata jätmisel ütleb lepingu erakorraliselt alates 15.01.2021 üles. Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et hageja on krediidilepingu üles öelnud. Hageja on tõendanud avalduse saatmist 31.12.2020 elektronkirjaga, mis on saadetud aadressile xxx (dtl-d 42-43). Hageja on saatnud teavituse lepingu avalduse saatmise kohta 31.12.2020 elektronkirjaga aadressile xxx (dtl-d 44-45). Pooled on 3 (6)
märkinud e-postiaadressi xxx OÜ Santaloore kontaktaadressiks krediidilepingusse (dtl 10). Lepingu üldtingimuste punkti 13.2 (dtl 46) järgi tuleb lugeda ülesütlemisavaldus kostja OÜ Santaloore poolt kättesaaduks alates 31.12.2020. Eeltoodut arvestades on krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning leping lõppes erakorraliselt 15.01.2021.
8.VÕS § 399 lg 1 järgi tekkis hagejal lepingu ülesütlemisega õigus nõuda laenusumma 14 903,06 eurot tagastamist.
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja M P sõlmisid 09.03.20218 käenduslepingu nr KL-xxx ja 13.04.2020 käenduslepingu muudatuse 1. Kohus leiab, et lepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimine on tõendatud lepingudokumentidega (dtl-d 35-37, 38-39). Lepingu punkt 1.1 on sõnastatud järgmiselt: „1.1. Lepinguga kohustub Käendaja Panga ees vastutama Panga ja xxx OÜ (registrikood xxx, edaspidi nimetatud ka kui Võlgnik) vahel 09. märts 2018. a sõlmitud ja 13. aprill 2020.a muudetud laenulepingu nr XXX-xxx, laenu summas 16 497,61 EUR (kuusteist tuhat nelisada üheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend üks eurosenti), tagastamise tähtajaga 15. september 2023. a, intressimääraga kuue kuu euribor (kuid mitte vähem, kui 0%) + 10% aastas (kümme protsenti aastas) (edaspidi nimetatud Tagatav leping) nõuetekohase täitmise eest“ (dtl 39). Lepingu punkt 1.2 on sõnastatud järgmiselt: „1.2. Käendaja vastutab Panga ees Tagatava lepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt Võlgnikuga. Käendaja vastutab Võlgniku poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Võlgnikult võla sisse- nõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimum- summaks on 25 000 EUR (kakskümmend viis tuhat eurot)“ (dtl 36, p 1.2). Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja M P sõlmitud käenduslepingust tuleneb kostja kohustus vastutada OÜ Santaloore kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 09.03.2018 laenulepingust nr XXX-xxx, ja 13.04.2020 lepingu nr XXX-xxx muudatusega nr 1. Seejuures vastutab kostja M P nii laenu tagastamise, intressi, viivise kui ka sissenõudmiskulude tasumise eest.
10.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja OÜ Santaloore rikub 15.10.2020 laenusumma 395,86 eurot ja intressi 137,48 eurot osamakse, 15.11.2020 laenusumma 394,69 eurot ja intressi 138,65 eurot osamakse, 15.12.2020 laenusumma 402,45 eurot ja intressi 130,89 eurot osamakse ja 15.01.2021 laenusumma 401,55 eurot ja intressi 131,79 eurot osamakse tasumise kohustust ning 15.01.2021 sissenõutavaks muutunud laenusumma 14 903,06 eurot tagastamise kohustust. Hagejal on õigus nõuda OÜ-lt Santaloore laenusumma tagastamist ja intressi tasumist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagejal õigus nõuda käenduslepingu alusel kostja M Plt laenusumma tagastamist ja intressi tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse laenusumma 16 497,61 eurot tagastamise ja intressi 538,81 eurot tasumise nõuetes ning mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
11.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise 737,64 eurot tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et hageja ja OÜ Santaloore leppisid kokku viivisemääras 0,05% päevas. Kohus leiab, et viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimine on tõendatud krediidilepingu lepingudokumendiga, mille teiselt leheküljelt nähtub viivisekokkuleppe sõlmimine (dtl 11). Kohtu hinnangul on hageja ja OÜ Santaloore vaheline krediidileping sõlmitud mõlema lepingupoole majandustegevuses. Krediidilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Viivisemäär 0,05% päevas põhivõlalt ei ole siiski nii kõrge, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seetõttu põhineb hageja viivisenõue kostjate vastu kehtival lepingutingimusel. Hageja on arvestanud 15.10.2020 sissenõutavaks muutunud laenusumma osamakselt 395,86 eurot ajavahemiku 16.10.2020 kuni 15.01.2021 viivist 18,21 eurot. Hageja on arvestanud 15.11.2020 sissenõutavaks muutunud laenusumma osamakselt 394,69 eurot ajavahemiku 16.11.2020 kuni 4 (6)
15.01.2021 viivist 12,04 eurot. Hageja on arvestanud 15.12.2020 sissenõutavaks muutunud laenusumma osamakselt 130,89 eurot ajavahemiku 16.12.2020 kuni 15.01.2021 viivist 6,24 eurot. Hageja on arvestanud tagastamata laenusummalt 16 497,61 eurot ajavahemiku 15.01.2021 kuni 09.04.2021 viivist 701,15 eurot. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja esitatud viivisearvestuse õigsusele. Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud viivisemääral, laenusumma tagastamisega viivitatud päevade arvul ning laenusumma suurusel, mille tagastamisega on viivitatud. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 737,64 eurot tasumise nõudes ja mõistab viivise solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
12.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks kostjatelt, mis nähtub lepingu täitmise nõuete esitamisest kostjatele (dtl-d 46-49). Hageja nõuab kostjatelt võlamenetlustasu 40 eurot maksmist, mis kujutab endast kohtu hinnangul sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg 1 mõistes. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.
13.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 16 497,61 eurot tasumata osalt alates 09.04.2021. Kohus rahuldas eelnevalt hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 737,64 eurot tasumise nõudes. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab seetõttu OÜ-lt Santaloore hageja kasuks välja viivise põhinõude 16 497,61 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 09.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 15 759,97 eurot (põhinõue 16 497,61 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 737,64 eurot = 15 759,97 eurot). Kostja M P käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 25 000 eurot. Kohus mõistab seetõttu M Plt hageja kasuks viivise välja 16 497,61 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 09.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 7185,94 eurot (käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 25 000 eurot – põhinõue 16 497,61 eurot – intress 538,81 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 737,64 eurot – sissenõudmiskulud 40 eurot = 7185,94 eurot).
14.Kostjad ei vaielnud hagile vastu, kuid tõid lepingurikkumise põhjusena välja muutused sõiduõppe turul ning COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse mõju OÜ Santaloore tegevusele. COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud majandus- või kutsetegevuse piirangud võivad olla käsitletavad VÕS § 103 lg 2 mõistes vääramatu jõuna. Kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest vääramatu jõu tõttu, ei saa võlausaldaja vääramatu jõu mõju ajal kasutada õiguskaitsevahenditena kohustuse täitmise nõudmist, kahju hüvitamist ja viivise nõudmist (VÕS § 101 lg 1 ja 105). Kostjad ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvad COVID-19 haigusest tingitud piirangud OÜ Santaloore majandus- ja kutsetegevusele laenulepingust ja deebetkaardi lepingust tulenevate raha tasumise nõuete sissenõutavaks muutumise ajal (sh piirangute kestus). Samuti ei ole kostjad välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt takistasid COVID-19 haigusest tingitud piirangud laenulepingust ja deebetkaardi lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist. Eeltoodut arvestades ei ole kostjad tõendanud lepingu rikkumist vääramatu jõu tõttu, mis oleks välistanud hageja õiguse nõuda kohustuse täitmist ja viivise tasumist vääramatu jõu esinemise ajal.
15.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 5 (6)
2 sätestatu kohaldamist. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tegi sellega otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
17.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjatelt välja mõista riigilõivu 900 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 900 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 900 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjatelt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 900 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.