Aktsialselt MeP Trans (pankrotis) hagi L. P. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2304,75 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselt MeP Trans registrikood 10037205), seaduslik esindaja X
(pankrotis;
Kostja L. P. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaspar Noor Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsialselt MeP Trans (pankrotis) hagi L. P. vastu kahjuhüvitise 2304,75 eurot väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsialselt MeP Trans (pankrotis) kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.10.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.L. P. (töötaja/kostja) esitas 09.05.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Aktsialsets MeP Trans (pankrotis; hageja/tööandja) vastu, milles palus välja mõista saamata jäänud töötasu 2610,85 eurot, päevaraha 3131,80 eurot ja viivis.
2.Tööandja esitas 20.07.2020 TVK-le avalduse töötaja vastu, milles palus välja mõista töötajale enammakstud töötasu 2401,55 eurot ja kahjuhüvitis 4652,53 eurot.
3.TVK rahuldas 04.08.2020 otsusega töötaja avalduse osaliselt, mõistes tööandjalt välja saamata jäänud töötasu 720,36 eurot, päevaraha 1856,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise põhinõudelt 2477,07 eurot alates 02.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. TVK jättis sama otsusega rahuldamata tööandja nõuded välja mõista töötajalt enammakstud töötasu ja kahjuhüvitis.
4.Tööandja esitas 03.08.2020 Harju Maakohtule taotluse, et kohus töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
vaataks
5.Töötaja esitas 08.10.2020 hagiavalduse paludes välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 720,36 eurot, päevaraha 1856,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise põhinõudelt 2477,07 eurot alates 02.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Maakohus võttis 04.01.2021 määrusega töötaja hagi menetlusse.
6.Harju Maakohus tegi 13.05.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-18387, millega kuulutas välja tööandja pankroti. Kohus tegi käesolevas asjas 16.05.2022 määruse, millega jättis läbi vaatamata töötaja hagi tööandja vastu.
7.Tööandja esitas 03.08.2020 hagi töötaja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 2017 töösuhtes. Kostja töötas hageja juures xxx ametikohal. Kostja põhjustas 05.09.2019 Saksamaal liiklusõnnetuse hagejale kuuluva sõidukiga MAN. Kostja on liiklusõnnetuses süüdi tunnistatud. Avarii tõttu vajas sõiduk remonti summas 4652,53 eurot. Auto oli kindlustatud ja kindlustusandja hüvitas remondikulusid, kuid hageja kanda jäi omavastutus 2000 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitis 2000 eurot. Hageja suurendas 30.02.2021 menetlusdokumendis oma nõuet, paludes välja mõista kostjalt hüvitis 2304,75 eurot.
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei vasta tõele hageja väide, et kostja on liiklusõnnetuses süüdi tunnistatud. Kostja süülist tegevust ei olnud ning töötaja 05.09.2019 seletuskirjast nähtub, et pärast tema väljumist sõidukist hakkas liikuma teine veok, mis põhjustas avarii. Kostja ei ole töölepingut rikkunud. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kohtu põhjendused
9.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
10.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
- hageja ja kostja olid alates 16.06.2017 töösuhtes. Kostja töötas hageja juures xxxna (dtl 90–100); - 05.09.2019 toimus liiklusõnnetus hagejale kuuluva ja kostja poolt juhitava veoauto ning teise sõiduki vahel.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja põhjustas 05.09.2019 avarii, kas hagejal on tekkinud kahju ja kas kostja peab hagejale kahju hüvitama. Praegu on tegemist tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu. Kohus selgitas 16.06.2022 korraldustes poolte tõendamiskoormist (tl 98-99).
12.Kuna tegemist on tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu, tuleb üldise võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooni kõrval arvestada ka töölepingu seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud erisusi. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt võib hageja nõude aluseks olla TLS § 72 ja § 74 lg-d 1 ja 2. Töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Süü puudumisel ei saa tööandja töötaja vastu VÕS § 101 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72; VÕS § 100); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja põhjustas 05.09.2019 avarii. Kui töötaja põhjustas talle tööandja poolt usaldatud veoautoga avarii, võib tegemist olla töölepingust tuleneva kohustuse – nt täita oma kohustusi lojaalselt, hoolitsedes tööandaja poolt töötajale usaldatud vara eest ning mitte kahjustada tööandja vara – rikkumisega. Kohustuse rikkumine on üks töötaja vastutuse eeldustest.
13.1.Kostja esitas seletuse 05.09.2019 avarii kohta, mille järgi tegi kostja peatuse Travemünde sadamas, et lahti ühendada veoauto haagis. Kui kostja väljus autost, hakkas vasakul asuv veok liikuma ja riivas haagise lukuga vasakut ust (dtl 136). Kostja seletusest nähtub küll, et toimus avarii, kuid ebaselgeks jäävad hageja sõiduki ukse kahjustamiseni viinud asjaolud, näiteks kas kostja pargis sõiduki lubatud või keelatud kohas; kas kostja, lahkudes sõidukist, jättis juhiukse lahti või ta pani ukse kinni; kas kõrval seisnud veok riivas hageja sõiduki ust, mis oli avatud või suletud jne. Teadmata hageja sõiduauto kahjustamiseni viinud asjaolusid ei ole võimalik hinnata, kas kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust. Kostja 05.09.2019 seletus ei tõenda töölepingu rikkumist.
13.2.Hageja soovis tõendada oma väidet – kostja põhjustas liiklusõnnetuse 05.09.2019 – teatisega avarii kohta (dtl 137). Viidatud dokument on koostatud saksa keeles. Kohus palus hagejal esitada dokumendi tõlge (tl 98-99), kuid ta ei ole seda teinud. Kohus jätab dokumendi tähelepanuta TsMS § 33 lg 3 alusel. Seega ei ole hageja esitanud tõendit kostja kohustuse rikkumise kohta.
13.3.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille järgi rikkus kostja töölepingust tulenevat kohustust. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna esimene hagi rahuldamise eeldus ei ole täidetud, puudub vajadus käsitleda muid kahju huvitamise nõude eeldusi.
14.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja kandnud kulusid seoses hageja kahju hüvitamise nõude menetlemisega. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.