Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2022. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-19196
Tsiviilasi
M. T.’i pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotihalduri taotlus lõpparuande kinnitamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Pankrotihaldur: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Rahuldamata osa
Võlausaldaja
Nõude suurus
BB Finance OÜ
1 470,08 eurot
20,90 eurot
1 449,18 eurot
OK Incure OÜ
9 193,73 eurot
130,70 eurot
9 063,03 eurot
Bondora AS
12 229,74 eurot
173,86 eurot
12 055,88 eurot
GelvoraSergel OÜ
3 414,82 eurot
48,54 eurot
3 366,28 eurot
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
28,50 eurot
0,41 eurot
28,09 eurot
Pärast tähtaega esitatud tunnustatud nõuete osas (PankrS § 153 lg 1 p 3) ei ole väljamakseid toimunud ja sellised nõuded puudusid. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed menetluses puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on teinud toiminguid võlgniku arvelduskontoga, korraldanud võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kinnistust müügi, kuid see ei nõudnud eraldi valitsemistoiminguid, sest võlgnikul puudus valdus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 25 962,47 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud menetluses puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused katab pankrotihaldur tasu arvelt. Maksejõuetuse põhjused Võlgnik on ise selgitanud põhjusena terviseseisundit, mille tõttu on raske püsivalt töökohta leida. Töö puudumine on omakorda põhjustanud olukorra, mis on kaasa toonud rahalised raskused, sh raskused üüripinna eest tasumisel. Üüripinna eest tasumiseks võttis võlgnik kiirlaene, mis ongi võlgniku maksejõuetuse peamistest põhjustest. Haldur nõustub võlgniku poolt toodud selgitustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on jätkuvalt tervislikest põhjustest tulenevalt töövõimetu, millest tulenevalt on tal raskusi tulutoova tegevusega tegelemisel ja selle leidmisel. Seetõttu on raskendatud võlausaldajate nõuete rahuldamine edasises võimalikus kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus M. T.’i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Pankrotihaldur palub määrata tema töötasuks 8,5 töötunni eest 500 eurot (arvestusega 1 tund = 58,82 eurot, mis jääb olulises osas alla alammäära), millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldaja huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg-le 1-3. Kohus määrab halduri tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6). Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning haldurile nõusoleku hakata iseenda usaldusisikuks. Haldur toetab võlgniku avaldusi. Võlgnik on menetluse jooksul teinud koostööd, sh seoses vara müügiga ja on olnud usaldusväärne. Võlgniku tervislik olukord eelduslikult ei võimalda tal tegeleda tulutoova tegevusega määral, millest oleks võimalik katta võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse jooksul, mis lihtsustab aruannete esitamist. Võlgnik elatub toetustest ja pensionist (töövõimetus). Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku
ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.