Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on Tallinn, Paldiski mnt 31 16.02.2023 toimunud liiklusõnnetus (kahjujuhtum), kus kostja, juhtides sõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning kahjustas sõidukit Hyundai registreerimismärgiga XXX. Pärast liiklusõnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. Kostja lahkumine sündmuskohalt oli õigusvastane ja süüline. Liiklusõnnetuse toimumine on Politsei- ja Piirivalveameti poolt registreeritud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis. Seoses toimunud kahjujuhtumitega hüvitas hageja kindlustusvõtjatele tekitatud kahju kogusummas 1204,05 eurot. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale tagasinõude kirja 17.10.2024 nõudega summas 1204,05 eurot. Kostja ei nõuet tasunud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis kohus menetlusdokumente korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja tähtsaadetisena postiaadressil 07.03.2025 aadressil xxx, kuid tulemusteta. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 07.07.2025 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 07.07.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 23.07.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (12.08.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.