2-22-102017/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kasuks välja viivis. Hageja nõue tuleneb kostja poolt tasumata arvetest. Kohus võttis 23.03.2022 määrusega hagi menetlusse. 17.04.2022 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vaidleb vastu hageja nõude loovutamise lepingule, väites, et sellel puudub allkirjastaja nimi ja allkiri. Alternatiivselt märkis kostja, et juhul, kui kohus leiab, et hagi on esitatud selleks õigustatud isiku poolt ja puudub alus menetluse lõpetamiseks, ei nõustu kostja hageja poolt esitatud nõudega. Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Kostja leidis lisaks, et hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega ka kehtiva õigusega kooskõlas. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele, kuivõrd need on kostja hinnangul üle paisutatud. 26.04.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitas, et nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek. Hageja viitas VÕS §-le 170, mis sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Hageja on esitanud kohtule tõendid nõude loovutamise kohta. Hageja lisas, et kostjale on edastatud loovutamise teatis, mille allkirjastamine ei ole vajalik. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja lepingu üles. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär (34,90% aastas) ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuitress. Hageja peab mõistlikuks lõpetada käesolev asi kompromissi sõlmimisega. Hageja pakub kompromissisummana välja 5708,32 eurot ning selle ajatamist 36 kuuks. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.06.2022. Istungil avaldas hageja, et ta jääb nõude juurde. Kostja vaidles nõudele vastu. Hageja selgitas, et kompromissi sõlmimine on võimalik. Hageja pakkus kompromissisummana 5688,32 eurot ja selle tasumist maksegraafiku alusel. Kohus määras kompromissi esitamise tähtajaks 15.06.2022, lisaks määra kohus tõendite esitamise ja tõenditele vastamise aja juhul kui kompromissi ei saavutata. Kohus palus kostjal vastuses märkida ka seda, kas ta soovib istungit või võib asja edasi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus märkis, et hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. 15.06.2022 edastas kostja kohtule teatise, milles märkis, et kostjal ei õnnestunud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kompromissi saavutada. Kostja arvates ilmnes ka läbirääkimiste ajal asjaolu, et kõnealuses vaidluses puudub selgus, kellele on nõue loovutatud. Kostja leiab, et juhul, kui algne võlausaldaja nõude loovutas, siis loovutati nõue tegelikkuses Julianus Inkasso OÜ-le. Kohtule on esitatud dokumendid, millest ei selgu, kes ja millal ning kellele nõude loovutanud on. 17.06.2022 edastas hageja seisukoha kostja teatisele. Hageja märkis, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja on nõude loovutamist varasemates seisukohtades selgitanud ja jääb selle juurde. Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja uueks võlausaldajaks on hageja, so OÜ Aktiva Finants, kelle esindajaks on antud asjas Julianus Inkasso OÜ. Hageja ei nõustu kostja vastuses tooduga, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja asus seisukohale, et kostja teades, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud laenulepingut sõlmida. Hageja selgitas, et laenulepingu nr. XXX taotlemisel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1750 eurot ning väljaminekuks 1331,71 eurot. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostjaga sõlmitud leping ei pea olema allkirjastatud. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Hageja ei nõustu viivise vähendamisega. Hageja leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud,

põhjendatud ega õigustatud. Hageja on esitanud kostjale kompromissettepaneku, pidanud kompromissi läbirääkimisi, kuid kostja tegevusetuse tõttu on jäänud kompromiss sõlmimata. Hageja on pakkunud kostjale võla ajatamist. Laenuandja ja hageja on korduvalt nii lepingu kehtivuse ajal kui ka lepingu ülesütlemise järgselt üritanud kostjaga kompromissi sõlmida, kostja tegevusetuse tõttu on jäänud see sõlmimata. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest ja kohtukuludest. Hageja on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 560 eurot ja 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu 1520 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on korraldanud asjas kohtuistungi 08.06.2022 ja andnud pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et 17.10.2020 sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. XXX ning 05.12.2020 ja 09.01.2021 krediidikonto lepingu nr. XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Kostjale edastati 09.09.2021 teade laenulepingu ülesütlemise kohta. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja võtnud välja krediiti summas 3593,05 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles PLACET GROUP OÜ lepingu üles 24.09.2021. PLACET GROUP OÜ loovutas 28.09.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta edastati kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Kostja vaidleb vastu hageja nõude loovutamisele väites, et sellel puudub allkirjastaja nimi ja allkiri. Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele, mis lepingus kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega ka kehtiva õigusega kooskõlas. Lisaks vaidles kostja vastu hageja menetluskuludele, kuivõrd need on kostja hinnangul üle paisutatud. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostjale edastatud 28.09.2021 teatis, milles PLACET GROUP OÜ teavitas kostjat, et on 28.09.2021 loovutanud krediidikonto lepingust nr. XXX tuleneva nõude R.N-i vastu OÜ-le Aktiva Finants. VÕS § 164 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 ja 172 tulenevalt kui senine ja uus võlausaldaja soovivad, et võlgnik täidaks nõude uuele võlausaldajale peab nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (so see võlausaldaja, kes nõude loovutas) või siis peab senine võlausaldaja andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja peab selle esitama võlgnikule. Hageja esitas lisaks nõude loovutamise teatisele kohtule kinnituskirja, milles PLACET GROUP OÜ kinnitas, et on loovutanud 28.09.2021 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud lepingust nr. XXX tulenevad nõuded R.N-i vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Kostja on leidnud, et juhul, kui algne võlausaldaja nõude loovutas, siis loovutati nõue tegelikkuses Julianus Inkasso OÜ-le. Kohus selgitab, et vastavalt hageja esitatud dokumentidele loovutas PLACET GROUP OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants ning Julianus Inkasso OÜ on käesolevas menetluses hageja esindaja. Kostja vaidles vastu ka lepingu ülesütlemisele, väites, et hagejal puudus alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud krediidikonto lepingule võttis kostja välja krediiti summas 3593,05 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021, so 3 osamakset. Seega oli kostja laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Maksetega viivitamise tõttu, enne lepingu ülesütlemist, saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Kostja hoiatusele ei reageerinud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenuandja on edastanud 09.09.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva ning pakkus välja võimaluse kohtuväliseks kokkuleppeks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõudeks on põhivõlgnevus 3593,05 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu, võlateatised ja arved. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse/koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta on võlgnevuse katteks tasunud rohkem kui võlgnevuse arvestusest nähtub. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3593,05 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021 summas 323,48 eurot (so 107,52 eurot + 107,98 eurot + 107,98 eurot). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud intressinõue summas 323,48 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 323,48 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivist nõuab hageja laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras so 34,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas 3593,05 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3593,05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 25.09.2021 kuni hagi esitamiseni 16.03.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab viivist summas 594,35 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole kohtule selgitanud, mis põhjusel ta viivise vähendamist taotleb ega ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks viivise vähendamise vajadus. Kohus leiab seega, et viivise vähendamiseks puudub alus. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 594,35 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis 8% aastas alates 17.03.2022. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 4828,32 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 tasulist kirja, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Kohus rahuldab hageja vastavasisulise taotluse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 12,5 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Kohus peab eelnimetatud kulu põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi. Lisaks tuli hagejal tutvuda kostja hagivastusega ning koostada sellele seisukoht, mille optimaalseks ajakuluks saab pidada 2,5 tundi. Käesolevas menetluses koostas hageja lisaks 17.06.2022 seisukoha eelnevalt kostja vastusega tutvudes. Viidatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 3 tundi. Kostja on vaielnud hageja menetluskulude suurusele vastu. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1540 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 960 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.