2-22-126130
Kohtuasja number
2-22-126130
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2022, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Narva linn, Viru tn 19 korteriühistu avaldus G B vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Narva linn, Viru tn 19 korteriühistu (rk 80522114)
Avaldaja esindaja: Liudmila Bogdanova (lepinguline esindaja) Võlgnik:
G B (ik XXX)
2-22-126130 viiviste arvestamist kompromisslepingu punktis 1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) märgitud põhivõlgnevuse summast 420,63 eurot.
Narva linn, Viru
tn 19 korteriühistu
kompromisslepingus
nimetamata
hüvitatavad
menetluskulud
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Viru tn 19 korteriühistu avaldus G B vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised esitasid 19. oktoobril 2022 kohtule kompromissi.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 2(4)
2-22-126130 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks, korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue, olevaid õiguseid käsutada, pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale pool avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikulud). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele kompromisslepingus nimetamata hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot.
3(4)
2-22-126130 Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab avaldajale pool tasutud riigilõivust s.o 32,50 eurot. Hagejale tagastatav summa tuleb kanda avaldaja poolt määratud arveldusarvele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevini. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohus jätab rahuldamata.
menetlusosaliste
taotluse
määruskaebuse
esitamise
tähtaja
lühendamiseks
Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.