6.Usaldusisik Annika Rau tasu summas 49,02 eurot hüvitada võlgnik S.L.-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel Annika Rau usaldusisiku ametikontol EE307700771010115463. Pärast 7.juulit 2025 võlgniku poolt usaldusisikule
täiendavalt tehtud loovutus(ed) tuleb usaldusisikul võlgnikule tagastada.
7.Anda S.L.-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 120,98 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Annika Rau usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest summas 120,98 eurot Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole EE761010220233760220.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel S.L.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 30.03.2020 määrusega välja S.L.-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 11.03.2021 määrusega (jõustus 13.04.2021) lõpetati S.L.-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. S.L.-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. 20.04.2023 määrusega vabastati S.L. usaldusisiku kohustuste täitmisest ning nimetati uueks usaldusisikuks Annika Rau. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, hiljemalt 1. septembril ja 1. märtsil ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 25. veebruariks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 24 457,96 eurot, neist 23 679,10 eurot II järgu ning 778,86 eurot III järgu nõuded.
2.Usaldusisik on menetluses esitanud aruandeid 06.10.2021, 26.02.2022, 01.09.2022, 27.02.2023, 07.09.2023, 28.02.2024, 02.09.2024, 17.03.2025 ja lõpparuande 09.07.2025. Võlgnikul on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgniku tervislik seisund pole võimaldanud püsiva töö leidmist. Võlgnik on menetluse kestel pool aastat töötanud aktsiaseltsis Viljandi Aken ja Uks ning lühiajaliselt ettevõtetes Viljandi Tarbijate Ühistu, aktsiaselts Mivar-Viva, Osaühing Dold Puidutööstus, Osaühing Pesuekspert ja Maag Agro AS (varasemalt Rakvere Farmid Aktsiaselts). Võlgniku sissetulekuteks on olnud menetluse kestel töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 3160 eurot, sellest 2843,99 eurot on usaldusisik teinud võlausaldajate väljamakseid ning 316,01 eurot on usaldusisik jätnud enda tasu katteks.
3.Võlgnik esitas 09.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
4.10.07.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi järgnevalt: võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine – 30 minutit; lõpparuande ja avalduse koostamine ning esitamine kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata kohustustest vabastamiseks ning usaldusisiku tasu aruande koostamine ja esitamine – 1 tund 30 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 170 eurot (2 tundi x 85 eurot). Usaldusisik 2/6
esitas kohtule 26.09.2025 parandatud tasutaotluse, milles palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 49,02 eurot võlgniku loovutuse arvel ning ülejäänud osa, s.o 120,98 eurot, menetlusabi korras ning kanda usaldusisiku tasu Avitase OÜ arvelduskontole EE761010220233760220.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (13.04.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja võlgniku ning usaldusisiku poolt avaldatust.
9.Kohus on S.L.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
11.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgniku tervislik seisund pole võimaldanud püsiva töö leidmist. Võlgnik on menetluse kestel pool aastat töötanud aktsiaseltsis Viljandi Aken ja Uks ning lühiajaliselt ettevõtetes Viljandi Tarbijate Ühistu, aktsiaselts Mivar-Viva, Osaühing Dold Puidutööstus, Osaühing Pesuekspert ja Maag Agro AS (varasemalt Rakvere Farmid Aktsiaselts). Kohus leiab, et arvestades oma tervislikku seisundit ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 3/6
11.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ja usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Võlgnik on olnud usaldusisikule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud menetluse kestel töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Menetluse esimesel poolel võlgnik väljamakseid ei teinud ehkki võlgniku sissetulekud ületasid mittearestitavat määra. Võlgniku sissetulekuks on menetluse teisel poolel olnud sissetulekud, millele vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 131 sissenõuet pöörata ei saa, seega on võlgnik sel perioodil teinud igakuiseid makseid usaldusisikule oma elatusmiinimumist. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 3160 eurot, sellest 2843,99 eurot on usaldusisik teinud võlausaldajate väljamakseid ning 316,01 eurot on usaldusisik jätnud enda tasu katteks. Võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit kohaldab kohus antud juhul TMS § 132 lg 3. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
11.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
11.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. 4/6
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud, töötanud võimaluste piires kohustustest vabastamise menetluse kestel arvestades oma tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
14.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et S.L. tuleb juhindudes PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
16.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded S.L.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 09.07.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. Annika Rau saab S.L.-i usaldusisiku kohustustest vabastada. Usaldusisiku tasu määramine
19.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav 5/6
väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
20.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 170 eurot (käibemaksuta).
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisik Annika Rau tasuks määrata 170 eurot.
22.Tasu summas 49,02 eurot (s.o 10% võlgniku loovutusest) tuleb hüvitada võlgnik S.L.-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
23.Võlgniku poolt pärast viimast väljamakset tehtud loovutused tuleb usaldusisikul võlgnikule tagastada kuna on tehtud pärast seda kui usaldusisik oli edastanud kohtule lõpparuande ja võlgniku taotluse menetluse lõpetamiseks seoses tähtaja saabumisega.
24.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit ja sissetulekuid leiab kohus, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks summas 120,98 eurot tuleb S.L.-ile anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.