2-22-5580/7 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 18.04.2022 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 26.05.2022 AET-i kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 26.05.2022 AET-i kaudu, hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 09.06.2022. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

2-22-5580 TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 635 637 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 21.10.2021 kaks projekteerimise töövõtulepingut. Hageja on töövõtulepingud omapoolselt täitnud ja esitanud kostjale arved. Kostja arveid tasunud ei ole. Kostja võlgneb hagejale 8448 eurot ning viivise summas 597,89 eurot, kokku hagiavalduse esitamise seisuga 9045,89 eurot, lisaks viivis arvestusega 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 15.04.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 9045,89 eurot, sh põhinõue 8448 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 597,89 eurot ning viivise arvestusega 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (8448 eurot) alates 15.04.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus Viru Maakohtu 18.04.2022 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (hüpoteek) kehtima kuni kostja poolt võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud põhjendatud ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 2204,65 eurot sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 1294,65 eurot (ilma käibemaksuta), so 12 tundi ja 20 minutit, tunnihinnaga 105 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt mh nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Kohus leiab, et praegune õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam, sellega seotud töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi. Ka ei olnud asjaolude ja tõendite maht asjas eriliselt suur. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist hageja esindaja poolt märgitud ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on hageja esindaja õigusabikulud põhjendatud 8 tunni ulatuses, mitte 12,20 tunni ulatuses, so summas 840 eurot.