2-16-3345 E K ja T K hagi E K, Luminor Bank AS, AS Swedbank AS ja Kolm Ruutu OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomanditeks jagamise teel, vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks ning omandi valitsemise korraldamiseks;
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hageja I/vastukostja I: E K (isikukood xxx; elukoht xxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja II/vastukostja II: T K (isikukood xxx; elukoht xxx); Hagejate/vastukostjate Laesson (e-post xxx);
lepinguline
esindaja:
Tuulikki
Kostja I/vastuhageja I: E K (end. L , isikukood xxx; elukoht xxx); Kostjate/vastuhagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame Kolmas isik: Luminor Bank AS (registrikood 516406-0120; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); esindaja Liisa Koppel, xxx Kolmas isik: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); esindaja Triin Kivipõld Kostja III: Kolm Ruutu OÜ (registrikood 11309893; asukoht Linnu tee 45, 13418 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-3345 menetlus.
2.Kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.Pooled on kokku leppinud, et xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) kaasomand lõpetatakse ja kinnistu jagatakse korteriomanditeks vastavalt kohtumääruse lisaks 1 olevale Tallinna linna poolt teavitatuks loetud riiklikus ehitisregistris fikseeritud ehitusteatise nr xxx aluseks olevale ehitusprojektile (OÜ C poolt koostatud ehitusprojekt
„xxx. Hoone ümberehitamine kahe korteriga elamuks. xxx. Töö nr xxx“), mille on ametlikult ärakirjana kinnitanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet, järgmiselt: 2.1. E K ainuomandisse jääb moodustatav korteriomand xxx, mille eriomandi esemeks on ruumid, mis on määruse lisaks nr 1 oleval joonisel viirutatud roosa joonega;
2.2.E K ja T K ühisomandisse jääb moodustatav korteriomand xxx, mille eriomandi esemeks on ruumid, mis on määruse lisaks nr 1 oleval joonisel viirutatud oranži joonega.
3.Kaasomandi jagamiseks on E K ning E K ja T K kokku leppinud ja annavad nõusoleku järgmiste toimingute tegemiseks:
3.1.Sulgeda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx.
3.2.Avada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatus uus registriosa järgmisel kujul:
3.2.1.Uue registriosa esimesse jakku: „katastritunnus xxx; sihtotstarve 100% elamumaa; asukoht xxx; pindala 882m2 . 1/2 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese nr 1. Teine sama kinnisasja korteriomand vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud numbrile. Eriomandi kokkulepe vastavalt tsiviilasjas nr 2-16-3345 sõlmitud kompromissi kinnitava määruse punktile 4 ja kompromissi kinnitava määruse lisaks olevatele plaanidele nr 1 ja 2.“
3.2.2.Uue registriosa teise jakku: „omanik E K, isikukood xxx“;
3.2.3.Uue registriosa kolmandasse jakku: „Reaalservituut kinnistu nr xxx igakordse omaniku kasuks. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike servituut viitega 08.11.2017 lepingu punktile 6.2 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.“
3.2.4.Uue registriosa neljandasse jakku: „Hüpoteek summas 191 300,00 eurot Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.“
3.3.Avada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatus uus registriosa järgmisel kujul:
3.3.1.Uue registriosa esimesse jakku: „katastritunnus xxx; sihtotstarve 100% elamumaa; asukoht xxx; pindala 882m2 . 1/2 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese nr 2. Teine sama kinnisasja korteriomand vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud numbrile. Eriomandi kokkulepe vastavalt tsiviilasjas nr 2-16-3345 sõlmitud kompromissi kinnitava määruse punktile 4 ja kompromissi kinnitava määruse lisaks olevatele plaanidele nr 1 ja 2.“
3.3.2.Uue registriosa teise jakku: „ühisomanikud E K, isikukood xxx ja T K, isikukood xxx“;
3.3.3.Uue registriosa kolmandasse jakku: „Reaalservituut kinnistu nr xxx igakordse omaniku kasuks. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike servituut viitega 08.11.2017 lepingu punktile 6.2 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.“
3.3.4.Uue registriosa neljandasse jakku: „Hüpoteek summas 2 140 000,00 krooni Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.“
3.4.Pooled on kokku leppinud, et juhul kui kaasomandi jagamiseks ja korteriomandite moodustamiseks on vajalik teostada toiminguid või anda nõusolekuid toimingutele, mida käesolevas kokkuleppes eelpool ei ole nimetatud, kohustuvad pooled teostama asjakohased toimingud ja andma asjakohased nõusolekud.
4.Pooled on kokku leppinud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra järgmiselt:
4.1.xxx korteriomandi igakordsel omanikul on erikasutusõigus xxx kinnistu maa-ala ainukasutuseks ulatuses, mis on kajastatud lilla viirutusena plaanil määruse lisas nr 2.
4.2.xxx korteriomandi igakordsel omanikul on erikasutusõigus xxx kinnistu maa-ala ainukasutuseks ulatuses, mis on kajastatud oranži viirutusena plaanil lisas nr 2.
Maa-ala, mis ei ole määruse lisasse 2 lisatud plaanil tähistatuna kummagi korteriomandi igakordse omaniku ainukasutuses, ning ruumid, mis ei kuulu kummagi korteriomandi eriomandi koosseisu, on mõlema korteriomandi igakordse omaniku ühiskasutuses.
4.3.1.Ühiskasutusse jäävad ruumid ja maa-ala (edaspidi „ühiskasutuse ala“) on mõeldud ja lubatud üksnes ühiseks kasutamiseks.
4.3.2.Ühiskasutuse ala ei tohi kummagi korteriomandi igakordne omanik (edaspidi „korteriomandi omanik“) risustada, hoida ega ladustada põhjendamatult pikaajaliselt esemeid, parkida mootorsõidukeid ega kasutada ühiskasutuse ala viisil, mis kahjustab seda. Ühiskasutuse ala kasutamisel ei tohi takistada ligipääsu ainukasutuses olevale maa-alale ning ruumidele.
4.3.3.Ühiskasutuse ala hooldavad, hoiavad korras ja kannavad kulu korteriomandite omanikud ühiselt ja võrdselt, s.o korteriomandi nr 1 igakordne omanik või igakordsed omanikud kannavad 50% kulust ja korteriomandi nr 2 igakordne omanik või igakordsed omanikud kannavad 50% kulust (edaspidi „ühiselt ja võrdselt“). Juhul, kui ühiskasutuse ala hooldamisel selgub vajadus kasutada ainukasutuses olevat maa-ala (nt lumeladustamiseks ühiskasutatavalt alalt, kui lund ei ole sinna võimalik enam ladustada), siis peab vastava maa-ala ainukasutuse omanik vastavas osas ala lubama kasutada, kusjuures lund ei ladustata vastu majafassaadi ning ainukasutuse alale peab jääma vähemalt mõistlik läbipääs. Ühiskasutuses oleva osaga seotud asjade kasutamine, eemaldamine, remonttööd, parendustööd jms on lubatud üksnes korteriomandite omanike kokkuleppel; kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke töid võib teostada ka juhul, kui kokkulepet ei saavutata.
4.3.4.Eriomandi esemest väljaspool asuvaid hoone kaasomandi osasid hooldavad ning hoiavad korras ja kulu kannavad korteriomandite omanikud ühiselt ja võrdselt. Eriomandi esemest väljaspool asuvate hoone kaasomandi osadega seotud ehitustööde teostamiseks tuleb kavandatava töö jaoks küsida vähemalt kaks konkureerivat hinnapakkumist, millest valitakse soodsaim. Kui korteriomandi omanikud ei saavuta kokkulepet ehitustööde teostamiseks, siis on korteriomandi omanikul, kes soovib töid teostada, vajalik tellida ehitise audit, ja kui ehitise auditi kohaselt on nimetatud tööd vajalikud, siis on korteriomandi omanikul õigus vastavad tööd teostada, kusjuures juhul, kui auditi kohaselt on tegemist asjakohaste ja vajalike ehitustöödega xxx elamu säilimiseks, siis on korteriomandi omanikul õigus nõuda teiselt korteriomandi omanikult kõigi vajalike kulude tasumist 50% ulatuses.
4.3.5.Kaasomandi osadega seotud ehitustööd tuleb kooskõlastada teise korteriomandi igakordse omanikuga.
4.4.Korteriomandi omanikul on õigus eriomandit ja kokkuleppega ainukasutusse antud maa-ala vallata ja kasutada teisest korteriomandi omanikust eraldi, kusjuures kasutamise ja valdamisega ei tohi tekitada teise korteriomandi omanikule põhjendamatuid negatiivseid mõjusid. Korteriomandi igakordsel omanikul on kohustus hoida ainukasutuses olev maa-ala hooldatuna ja korras.
4.5.xxx korteriomandi omanikul on õigus oma ainukasutusalalt minna ühiskasutuse alale ja ühiskasutuse alalt minna oma ainukasutusalale üle xxx hoone tänavapoolsele küljele jääva xxx korteriomaniku ainukasutusala niivõrd, kuivõrd seda ei takista ainukasutusalale pargitud sõiduk.
4.6.Ehitustööde teostamisel ei tohi korteriomandi omanik kasutada ehitusmaterjalide või ehitustegevusega seotud asjade ja esemete paigutamiseks, ladustamiseks ja hoiustamiseks maa-ala, mis on teise korteriomandi omaniku ainukasutuses, välja arvatud juhul, ulatuses ja perioodil, kui teise korteriomandi ainukasutuses olevat ala on hädavajalik kasutada ehitustööde teostamiseks, millisel juhul teavitatakse niisugusest kasutamise vajadusest aegsasti ette.
Korteriomandi eriomandi, sh eriomandi eseme siseste ehitustöödega seonduvad kulutused, ja ainukasutusse jääva maa-alaga seotud kulutused, sh maa-alal asuvate ehitiste ja/või ehitiste osade ekspluateerimise, korrashoiu ning remondiga seotud kulud kannab vastava korteriomandi omanik. Ainukasutuses olevale maa-alale uute ehitiste ehitamine ja olemasolevate ehitiste laiendamine tuleb kooskõlastada teise korteriomandi omanikuga. Korteriomandi eriomandi eseme siseste ehitustööde, sh kaasomandis olevate osade osas teostatavate ehitustööde jaoks ei ole vajalik teise korteriomaniku kooskõlastus, kui need tööd vastavad nõuetele ega kahjusta xxx elamut ega teist korteriomandit. Juhul, kui mingi kulu on vajalik seetõttu, et tööd on teostatud nõuetele mittevastavalt, siis kannab täiendava kulu see korteriomandi omanik, kelle tegevus on sellise kulu põhjustanud.
4.8.Korteriomandi eriomandite tuletõkkesektsioonide moodustamiseks vajalikud tööd teostatakse, sh asjakohased ehitise osad ehitatakse välja vastavalt Tallinna linna poolt heaks kiidetud ning riiklikus ehitisregistris fikseeritud ehitusteatise nr xxx aluseks olevale ehitusprojektile hiljemalt 10 aasta jooksul kompromisskokkuleppe jõustumisest arvates. Kõik korteriomandi tuletõkkesektsiooni moodustamisega seotud kulud kannab vastava korteriomandi omanik. Kui korteriomandi omanik soovib teostada ehitustöid pärast eelnimetatud ehitusteatise kehtivuse aega, siis kannab vastava korteriomandi omanik uue ehitus- ja kasutusteatise heakskiitmisega seotud võimalikud kulud.
4.9.Korteriomandite omanikud kohustuvad lubama endale kuuluvate eriomandite esemeks olevatest 0-korrusel asuvatest ruumidest viia vajadusel läbi elektrijuhtmeid, sidekaableid, vee-, gaasi-, ja küttetorustikke. Korteriomandite omanikud kohustuvad võimaldama teisel korteriomandi omanikul juurdepääsu, eelnevalt kooskõlastatud ajal, korteriomandi omaniku ainukasutuses olevatele ruumidele või maa-alale elektri- ja veenäitude fikseerimiseks või akende pesemiseks vähemalt üks kord kuus.
4.10.Korteriomandi omanik on kohustatud viivitamatult teatama teise korteriomandi omanikule ainukasutuses oleval maa-alal või korteriomandi eriomandis toimunud avariist, õnnetusest või muust juhtumist, mis võib avaldada mõju teise korteriomandi omaniku õigustele ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik abinõud kahjude vähendamiseks ja tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks.
4.11.Korteriomandi omaniku õigused ja kohustused peavad olema täidetud ka juhul, kui korteriomandi omanik annab oma korteriomandi kasutada kolmanda(te)le isiku(te)le.
4.12.Korteriomandite omanikud lepivad kokku ja annavad nõusoleku selleks, et xxx korteriomandi elektriühendus ehitatakse ümber selliselt, et korteriomandi xxx elektrikapp asuks xxx korteriomandi eriomandi pinnal (garaažis). xxx korteriomandi elektriühenduse ümberehitamisega seotud kulu jääb xxx korteriomandi omaniku kanda.
4.13.Korteriomandite omanikud lepivad kokku, et mõlema korteriomandi suhtes tuleb nende omanikele tagada võimalus enda korteriomandi eriomandi piires avada ja sulgeda veeja elektriühendust ehk vee- ja elektriühenduse avamise ja sulgemise võimalus peab asuma ruumis, mis kuulub vastava korteriomandi eriomandi eseme hulka.
4.14.Korteriomandite omanikud lepivad kokku, et korteriühistu- ja korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle; juhul kui korteriomandil on mitu omanikku, on omanikel kokku ühe korteriomandi peale maksimaalselt üks hääl. Pooled lepivad kokku, et korteriühistu juhatus on kaheliikmeline. Korteriühistu juhatuses ei tohi olla mõlemad liikmed sama korteriomandi omanikud. Mõlemal juhatuse liikmel on eraldiseisev esindusõigus.
5.Pooled on kokku leppinud, et Pooltel ei ole üksteise suhtes xxx elamu korteriomandite moodustamisega, sh käesolevas määruses nimetatud ehitusteatise ja ehitusprojektiga seoses muid nõudeid, kui käesolevas kokkuleppes sätestatud on.
6.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on joonis 1 ja joonis 2, millel on märgitud kaasomandi lõpetamisel ja kinnistu jagamisel korteriomanditeks ja kaasomandi valdamise ja kasutamise kord. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale määruskaebust hiljemalt 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik, kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Harju Maakohtu menetluses on E K ja T K hagi E L , Luminor Bank AS, AS Swedbank AS ja Kolm Ruutu OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomanditeks jagamise teel, vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks ning omandi valitsemise korraldamiseks ja E L vastuhagi E K ja T K, Luminor Bank AS, AS Swedbank AS ja Kolm Ruutu OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks, tahteavalduste asendamiseks ja kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
2.14.10.22 teatasid pooled kohtule soovist lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-3345 menetlus ning kinnitada poolte vahel kompromiss. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromissilepingu sõlmimise tagajärgedest.
3.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled (menetlusosalised) menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-16-3345 lõpetamisele.
6.Määruse lahutamatuks lisadeks on joonis 1 ja joonis 2, millele on märgitud kinnistu jagamisel tekkivad korteriomandid ja kaasomandi valdamise ja kasutamise kord.
7.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et nad kannavad enda menetluskulud ise.
8.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.