Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

eurot ja transpordikulu 50 eurot. Lisaks on võlgnik märkinud, et tal on lapsed. Võlgnikku on toetanud sõbrad ja pere. Võlgniku püsikulud kandis endine elukaaslane. Aruandest nähtuvalt on võlgnik teostanud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotistele. 26.05.2022 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is SEB Pank arveldusarvet nr XXXXXXXXXXXXX (kontojääk 0,06 eurot), arveldusarvet nr XXXXXXXXXXXXX (kontojääk 0,01 eurot), kogumishoiust nr XXXXXXXXXXXXX (kontojääk 20,77 eurot) ja Swedbank AS-is arveldusarvet nr XXXXXXXXXXXXX (kontojääk 17,44 eurot ja millel toimingud alates 22.05.2017 puudusid). Eesti Töötukassa andmetel ei ole XX töötukassa poolt saanud ühtegi makset alates 22.05.2017 kuni käesoleva ajani. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et perioodil 01.05.2017 kuni 31.12.2019 on võlgnik saanud brutotulu summas 21 644,84 eurot ja perioodil 01.2020 kuni 04.2022 summas 9919,58 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole XX raha väljavõtmise avaldust esitanud. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et XXle ei ole alates 22.05.2017 kuni käesoleva ajani määratud ja väljamakstud sotsiaaltoetusi või hüvitisi. Harju Maakohtu 22.05.2017 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr

Nimi Telia Eesti AS YX Riigi Tugiteenuste Keskus Kohtutäitur Ivi Kalmet

PLACET GROUP OÜ

Kohtutäitur Jane Rumjantseva IPF Digital Estonia OÜ (esindab OK Incure OÜ) CREDITREFORM EESTI OÜ (esindab RT Capital Estonia OÜ)

Rahuldamata nõue (eurodes) 1 042,62 9 459,01 4 820,30 19,84 464,90 327,63 254,19 234,86

26.05.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Telia Eesti AS teavitas kohut, et võlausaldaja võlgnevuse katteks on laekunud 305,44 eurot ning võlausaldaja ei nõustu seega võlgniku kohustustest vabastamisega. IPF Digital AS-i nõude katteks on 5 aasta jooksul laekunud üksnes 74,53 eurot, mistõttu palub võlausaldaja jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra. Võlausaldajale PLACET GROUP OÜ-le on kohustustest vabastamise perioodil laekunud kokku 136,39 eurot, mistõttu ei ole võlausaldaja hinnangul võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et pankrotimenetluse lõppedes jäi rahuldamata kokku nõudeid summas 16 623,35 eurot, sh Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõue summas 4820,30 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekunud 3928,48 eurot. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue on seega 891,82 eurot. Maksu- ja Tolliametil puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise lõpetamise osas. 14.09.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on tasunud võlgnevusi kokku ligikaudu 9500 eurot. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 2020. aastast ning peab seal viibima veel vähemalt 1 aasta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 22.05.2017, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav. Võlgnik on alates 23.11.2020 viibinud kinnipidamisasutuses ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on avaldanud ärakuulamisel, et on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ca 9500 euro ulatuses. Kohtule esitatud maksekorraldustest 2021. aasta kohta ja võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt on võlgnik tasunud võlausaldajatele vähemalt 6000 eurot võlgnevuste katteks, sh on võlgnik väljamaksete teostamisel järginud jaotusettepanekus ettenähtud jaotisi ning perioodil 2017-2019 summas 2111,99 eurot. Vabaduses viibides töötas võlgnik vahemikus 04.04.2017-18.04.2018 XXX OÜ-s ja tema töötasu oli 580 eurot (bruto) ja vahemikus 18.04.2018-20.11.2020 OÜ-s YYY ja tema töötasu oli 600 eurot (bruto). Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 1 alaealine ülalpeetav. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik viibib alates 23.11.2020 kinnipidamisasutuses ja võlgnikul on üks alaealine laps, on ilmne, et võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires. Kohtule esitatud andmetest ja tõenditest nähtuvalt on võlgnik teostanud võlausaldajatele väljamakseid vähemalt 8000 euro ulatuses, võlgniku sõnul vähemalt 9500 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid arvestatavas ulatuses. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest käesolevast olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad XX kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.