3.Tühistada 07.10.2025 kohtumäärusega seatud käsutuskeeld, millega keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning võlgniku vara suhtes läbiviidavate sundtäitmiste peatamine. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
4.Jätta menetluskulud Y.N kanda.
5.Määrata usaldusisiku R.N tasuks 620 eurot (sh käibemaks) ja välja mõista võlgnikult usaldusisiku tasu, kandes selle ll OÜ arveldusarvele Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Y.N esitas 03.10.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
2.Kohus võttis 07.10.2025 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks R.N ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-le 17 hiljemalt 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma 1
2-25-16554 usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.
3.01.11.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles märgib, et ta on jõudnud kohtutäituritega kokkuleppele ja loobub enda avaldusest algatada maksejõuetuse menetlus.
4.03.11.2025 küsis kohus usaldusisiku seisukohta võlgnikku taotluse osas. 05.11.2025 teatas usaldusisik kohtule, et avaldaja on võtnud avalduse tagasi seega esineb alus maksejõuetuse menetlus lõpetada. 03.11.2025 avalduse kohaselt võlgnik hindab enda majandusseisu selliselt et ta ei ole püsivalt maksejõuetu kuna jätkab laenumaksete tasumist ja võlausaldajate nõuete tagatiseks on vara, korteriomand. Haldur on selgitanud välja et võlgnikule kuulub korteriomand XXX, cccc OÜ nõude tagatiseks on VOLVO V70, väljalaskeaasta: 2002, registreerimisnumber: xxxxxx, usaldusisik on esitanud võlausaldajatele teabenõude selles kas võlausaldajad on nõus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega, Julianus Inkasso OÜ oli nõus, need asjaolud tõendavad kaudselt et võlgnik on suuteline oma kohustusi täitma, võlgnikul on kehtiv tööleping. Lisaks märkis usaldusisik, et ta on täitnud kohtu poolt talle pandud ülesandeid, ja tulenevalt FIMS § 54 lg 1 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, arvestusliku tööaja kohaselt on usaldusisik esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku panga väljavõtetega, esitanud järelepärimisi võlausaldajatele selleks kulunud aeg – 5 tundi. Usaldusisiku tunnitasu määr 100 eurot /tund tasu kokku 500.-eurot millele lisandub käibemaks 24% 120.-eurot kokku 620.-eurot. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes tegutseb xxxx OÜ kaudu. Usaldusisik palub kohtul välja mõista võlgnikult 620.-eurot (sisaldab käibemaksu) ja välja maksta tasu xxxxxxxxxxxxxxxx
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus olles tutvunud võlgniku taotlusega ja usaldusisiku seisukohaga taotlusele, on seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid. 6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
7.Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soovi maksejõuetusavalduse menetlemist ja soovib menetluse lõpetamist. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (tegemist ei ole võlausaldaja avaldusega) ning võlgnik on kinnitanud, et ta ei soovi maksejõuetusmenetluse läbiviimist, ei ole alust käesoleva menetlusega jätkata. FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodu tõttu kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 6, § 423 lg 1 p 2).
8.Kuna maksejõuetusavalduse menetlus lõppeb, vabastab kohus R.N võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
9.Kohus kohaldas 07.10.2025 kohtumäärusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine. 2
2-25-16554 Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause). Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.
11.FIMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvunud võlgniku panga väljavõtetega, esitanud järelepärimisi võlausaldajatele), kuna võlgnik ei olnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita.
12.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, ehk kokku 620 eurot. Usaldusisik on teinud toiminguid mahus 5 tundi tunnitasu määraga 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 4 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
13.Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg (PankrS § 23 lg 2). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 886 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud ülemmäära. Usaldusisiku taotlusest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 5 tunni eest summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 620 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb tasuda välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Võlgnik tasus 03.10.2025 maksejõuetusavalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot. Kohus selgitab võlgnikule, et kuna maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele kogu tasutud riigilõiv. Hagita asjades tagastatakse selle sätte järgi riigilõiv alati, kui avaldus jääb läbi vaatamata (TsMS I kommenteeritud väljaanne, § 150, komm. 3.2.3.b). Võlgnikul on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, esitades kohtule selleks avalduse. Võlgnikul tuleb avalduses märkida kelle kontole riigilõiv tuleb tagastada. 3
2-25-16554
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.