Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-109550/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1386

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-109550

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad

Viru Maakohus Tamara Šabarova 5. november 2025, Narva 2-25-109550 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A S (B S üldõigusjärglane) vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes Kostja õigusjärglase menetlusse astumine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja (B S üldõigusjärglane) A S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A S taotlus ja lubada tal astuda menetlusse kostja B S (isikukood XXX, surnud 21.06.2025) üldõigusjärglasena. A S on tsiviilasja nr 2-25-109550 menetluses kostja ja menetlus jätkub tema osavõtul.

2.Kinnitada AB „Lietuvos draudimas“ ja A S vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

2.1.Hageja ja kostja lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-109550 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused):

2.1.1.Kostja A S tasub hagejale AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu alljärgnevad summad: 1425,47 eurot põhinõue 0 eurot 0% viivistest 225 eurot hageja õigusabikulu 65 eurot 100% maksekäsu kiirmenetluse riigilõivust 125 eurot 50% hagiavalduse riigilõivust 1840,47 eurot summa kokku

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-25-109550 Hagiavalduse kohaselt 16.10.2024 toimus liiklusõnnetus Narva linnas Vestervalli 10 juures, kus sõiduk VOLKSWAGEN SHARAN (XXX), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukitele FORD GALAXY (XXX) ja DACIA LODGY (XXX). Kostja ei teatanud liiklusõnnetusest ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kostja suhtes on 27.11.2024 tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 233024003358, mis on jõustunud 14.12.2024. Nimetatud otsusest nähtub, et kostja põhjustas eespool nimetatud liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki VOLKSWAGEN SHARAN (XXX) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr XXX. Hageja hüvitas sõiduki DACIA LODGY (XXX) remondimaksumuse summas 1425,47 eurot ning saatis kostjale kahju hüvitamise nõude. Kostja ei ole kahjuhüvitist maksnud. Viru Maakohus 03.06.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on kostja surnud 21.06.2025. Hageja teatas kohtule, et soovib tsiviilasja nr 2-25-109550 menetluse jätkamist kui kostja pärija/pärijad on selgunud ja menetlusse astunud. Pärimisregistrist saadud andmetest nähtub, et B S pärijaks on A S. Kohus teatas kostja pärijale menetluses ja küsis seisukoha menetlusse astumise kohta kostja üldõigusjärglasena. 05.11.2025 laekus kohtule A S taotlus menetlusse astumiseks ja poolte kompromissleping. A S taotleb kohtu luba astuda kostja asemel tsiviilasja nr 2-25-109550 menetlusse. Hageja on kostja õigusjärglase menetlusse astumisega nõus. Pooled pidasid läbirääkimisi menetluse lõpetamiseks kompromissiga ning esitavad kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ning ühised taotlused seoses kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega. Kompromissis leppisid pooled võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Osalised jõudsid kokkuleppele ka menetluskulude jaotuses ja selle suuruses. Kompromissi tingimused on toodud määruse resolutsioonis. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesoleva menetlusdokumendis sisalduv kompromiss ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagimenetluse riigilõivu summas 250 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 125 eurot, B „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega 1296560-KO, tsiviilasi nr 2-25-109550. Kostja on riigilõivu tagastamisega nõus. Pooled on kooskõlas TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.

2-25-109550 Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb lubada kostja üldõigusjärglasel menetlusse astuda kostja asemele. Kinnitada tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 209 lg 2 kohaselt üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kostja pärija A S esitas kohtule taotluse, milles taotleb luba astuda kostja asemel tsiviilasja nr 2-25-109550 menetlusse. A S on B S üldõigusjärglane. A S taotlus on põhjendatud ja tuleb lubada juhindudes TsMS § 209 lg 1 tal astuda tsiviilasja menetlusse kostjana B S asemel. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanik. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee.