Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1 (13)

Menetluskulude jaotus 1.Jätta menetluskulud Consegna OÜ kanda. 2.Mõista OÜ-lt Consegna välja kostja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) menetluskulu 2387,58 eurot, millest 1989,65 eurot õigusteenuse kulu ja 397,93 eurot käibemaks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (13)

lugeda vastuvõetuks (otsus on tühine) või on selle vastuvõtmisel rikutud oluliselt seadust (otsus tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1 alusel). Hageja leiab, et tal on õigustatud huvi sellise otsuse tühisuse tuvastamise nõude iseseisva haginõudena esitamiseks, kuivõrd hagejal puudub võimalus muus hagimenetluses muu nõude esitamisel taolist tuvastushuvi realiseerida. Juhul, kui kohus leiab, et otsuse tühisuse tuvastamise nõuet ei saa menetleda, palub hageja otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaadata ja rahuldada primaarnõudena, mitte alternatiivnõudena. Hageja viitab PankrS §-dele 83, 81, 82 ning leiab, et iga üksiku võlausaldaja häälte arv ei selgu alati üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib see automaatselt koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord, kus otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud PankrS § 81 lg 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-59-15 (p 12) ja 2-18-4471 (p 17). Hageja tugineb PankrS § 81 lg-le 1 ehk otsuse vastuolule seadusega. Lisaks tugineb hageja PankrS § 82 lg-le 6, mis koosmõjus PankrS § 1003 lg 4 sätestab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks kohtulahendiga rahuldatud nõuet, seega on hageja häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega. Pankrotihalduri ja maakohtu poolt teistsugusele seisukohale jõudmine on vastuolus seadusega ning ulatusliku praktikaga häälte määramisel. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks esineb ka teine PankrS § 83 lg-st 1 tulenev alus - otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja esitas 05.11.2021. a nõudeavalduse summas 24 545 562,56 eurot ning palus määrata hääled võrdeliselt nõude suurusega. Nõude aluseks on 23.03.2017. a kostja kui käendaja ja hageja kui võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenev käenduskohustus, mille kohaselt kostja käendas AS Rubla kohustust hageja ees. Lepingu kohasel oli kostja vastutuse piirmääraks 24 541 509 eurot. AS Rubla käendatud kohustust ei täitnud ning hageja esitas kostja vastu hagi. Kohus tegi hagi alusel 22.01.2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15749, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509 eurot, samuti menetluskulud 3855 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 25.02.2021. a. Pankrotihaldurile tõestas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid viidatud kohtulahendiga tuginedes PankrS § 10 lg-le 5. Nõudeavaldus esitati häälte andmise mõttes tähtaegselt (PankrS § 82 lg 3). Ajutise halduri aruandes märkis haldur, et nõue on mittevaieldav, kuid sellele vaatamata määras haldur võlausaldajate I üldkoosolekul hagejale 0 häält, mille hageja vaidlustas. Seejärel määras kohus samuti hagejale 0 häält 11.11.2021. a määrusega. Hageja hinnangul on kohtu põhjendused hageja nõude osas ebaõiged ja hagejale on jäetud hääled ebaseaduslikult määramata. Nii haldur kui ka kohus tuginesid häälte määramata jätmisel halduri poolt väidetavalt esitatud tagasivõitmise hagi esitamisele. Selle alusel ei ole võimalik jätta nõudele hääled määramata. Ka käesolevalt ei ole kohtu menetluses ühtegi tagasivõitmise hagi. Kohtu seisukoht, et halduri soovitav tagasivõitmine on põhjendatud, on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv. Tagasivõitmine ei ole seaduse kohaselt aluseks jätta hääled määramata. Nii kohus kui ka haldur on rikkunud PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6 § 1003 lg 4 ja § 10 lg 5. Hageja leiab, et kohtuotsuse lauseks olevale hagile vastu vaidlemata jätmise kui tehingu tagasivõitmise õiguslik võimalus ei oma häälte määramisel mistahes tähendust. Kuigi häälte määramise aluseks on PankrS § 82 kohaselt nõue ja seetõttu saab hääled määramata jätta üksnes nõuet ennast puudutavatel asjaoludel, mitte nõuda kohta tehtud kohtulahendit puudutavatel asjaoludel, ei ole määruses esitatud ühtegi põhjendust, mis puudutaks hageja nõuet või sellel esinevaid puudusi, mis tingiks häälte määramata jätmise. Lisaks asus kohus häälte osa lahendama küsimusi, mis oma olemuselt kuuluvad ainult nõuete kaitsmise menetlusse. Tagasivõitmise aluspõhimõtteks on

3 (13)

võlausaldajatele võrdse lähtepositsiooni tagamine, mitte nõude elimineerimine. Ka on kohus tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud nõude aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid. Tagaseljaotsuse teeb kohus TsMS §407 lg 1 kohaselt üksnes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega oli halduril ja kohtul kohustus tugineda nõudeavaldusele, mille alusdokumendid on läbinud kohtuliku kontrolli. Lisaks tuleb eeldada jõustunud kohtulahendi õigsust ja kehtivust. PankrS § 82 lg 6 kohaselt ei saa jõustunud lahendit kõrvale lükata enne kui selle kohta on tehtud ja jõustunud vastav kohtulahend. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 218-4731 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 2-18-11704 ja nr 2-19-11484. Hageja märgib veel, et käendus on aktsessoorne tagatis - see on seotud ja sõltuvuses tagatava põhikohustusega. Käesoleval juhul on põhikohustus garantiist tulenev AS Rubla (pankrotis) kohustus hageja ees. Tegemist on tunnustatud nõudega AS Rubla pankrotimenetluses ning seda ei ole vaidlustatud. Olukorras, kus käendusega tagatav põhikohustus on kehtiv, ei saa olla sisulisi vastuväiteid põhikohustust tagavale käenduskohustusele põhjendusega, et tagatavat kohustust ei eksisteeri. Kohtu käsitlus annab võimaluse võlausaldajate meelevaldseks elimineerimiseks pankrotimenetlusest. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 82 lg-tes 3, 4 sätestatud korras määratud häälte arvu võimalik hilisematel koosolekutel muuta üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (3-2-1-27-15, 3-2-1-59-15). Kui pidada OÜ-le Consegna häälte andmata jätmist põhjendatuks seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmine võlgniku poolt võib olla tagasivõidetav, siis saaks uueks asjaoluks pidada üksnes seda, kui vastava hagi esitamise võimalus on lõplikult ära langenud või on vastav hagi jäetud jõusutnud kohtulahendiga rahuldamata. Nii üks või teine asjaolu võib saabuda alles mitu aastat pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevalt tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et kostja pankrot kuulutati Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja 28.06.2021. a ja seda vastavalt EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes põhimenetluses. Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja kuulutatud pankroti tõttu oli välistatud 19.10.2021. a pankrotimääruse koostamine ning seetõttu ka selle alusel koosoleku pidamine ja otsuse tegemine. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust 2015/848.

tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine ei muudaks seda fakti. Ühtlasi on tsiviilasjas nr 2-21-7742 jõustunud lõpplahend. Kohtud on leidnud, et Consegna OÜ-le määras haldur õigesti 0 häält nii 11.11.2021. a kui ka 07.12.2021. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekutel. Selliselt on kohtud käesoleva hagi rahuldamise välistanud sisuliselt sama vaidlusküsimuse lahendamisega - häälte määramise õiguspärasuse tõttu ei saa otsus olla vastaval põhjusel tühine või esineda alust selle kehtetuks tunnistamiseks. Halduri vahetumise tõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu. Kostja leiab, et isegi kui teoreetiliselt väita, et hääled oleks halduri poolt ebaõigesti määratud, ei teeniks hagi mingit õiguslikku eesmärki ega pakuks hagejale ühelgi juhul õiguskaitset. Kostjale arusaadavalt on hagiga taotletav eesmärk see, et pankrotihaldur Ene Ahas ei saaks tegutseda Oxxxxx Kxxxxx pankrotihaldurina. Samas ei ole hageja vaidlustanud kohtu 16.03.2022. a määrust, millega vabastati Ene Ahas pankrotihalduri kohustustest ning nimetati uueks pankrotihalduriks Andres Tootsman. Seega on menetluses nimetatud kohtu poolt pankrotihaldur, kelle nimetamist ei ole ükski osapool vaidlustanud. Isegi kui teoreetiliselt oleks võimalik tuvastada otsuse nr 3 tühisus või tunnistada see kehtetuks, jätkaks menetluses haldurina ikkagi Andres Tootsman, kelle nimetamist ei ole hageja vaidlustanud. Tuvastusnõue on perspektiivitu ka tuvastushuvi puudumise tõttu. Kosja on eelnevalt välja toonud, et Andres Tootsmani pankrotihalduriks nimetamisega on hageja tuvastushuvi igal juhul lõppenud. Olukorras, kus tuvastushuvi lõppeb, on põhjendatud jätta vastaval põhjusel sisutuks muutunud hagi läbi vaatamata. Hagis esile toodud vaidlusküsimus on menetluse uuendamise seisuga lahendatud. Ka ei ole Tartu Maakohus eiranud piiriülese maksejõuetuse määrust. Maksejõuetuse põhimenetlus toimub Eestis. Iirimaal ei saa toimuda Eesti prioriteetsusest tulenevat maksejõuetuse põhimenetlust.

vastuolus seadusega ning ühe õigusliku järelmina on võimalik hageja taotluse alusel 16.03.2022. a määruse teistmine osas, milles määrati halduriks Andres Tootsman. Seega eksisteerib hagejal tuvastushuvi. Lisaks võivad otsuse kehtetusest tuleneda erinevad õiguslikud järelmid Ene Ahase poolt haldurina tehtud toimingute kehtivuse ja nende õiguslike tagajärgede osas. Seega on ebaõige kostja seisukoht ning taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja väited tema esindusõiguse kohta on tõendamata. Hageja toob välja, et vaidlustatud on võlausaldajate 07.12.2021. a otsus, millega anti Peeter Viirsalule volitus kostja esindamiseks tsiviilasjas. Kohus on hagi menetlusse võtnud ning menetleb seda tsiviilasjana nr 2-21-19742. Sisuline ning jõustunud lahend viidatud tsiviilasjas puudub. Seega ei saa välistada, et tsiviilasjas hagi rahuldatakse ning tuvastatakse 07.12.2021. a üldkoosoleku otsuse tühisus või tunnistatakse see kehtetuks. Hageja leiab, et käesolevat tsiviilasja ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on jõustunud lõpplahend tsiviilasjas nr 2-21-19742, sest sellest sõltub kostja esindajal volituste tekkimine. Kui esindusõigust ei ole tekkinud, tuleb käesolevas asjas teha tagaseljaotsus hagi rahuldamise kohta TsMS § 227 lg 2 alusel. Kohus saab käesolevat asja lahendades hinnata, kas 07.12.2021.a kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsus kostja esindajatele volituse andmise kohta on vastu võetud ja kehtiv. Hageja hinnangul ei ole see otsus vastu võetud ning kehtiv ja seda samadel põhjustel nagu käesolevas hagis vaidlustatud kostja 11.11.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku otsus. Tõlgendades TsMS § 227, 355, 356 koos ja süstemaatiliselt, saab ainuvõimalik järeldus olla see, et olukorras, kus kostja esindaja volituse kehtivus on seatud kahtluse alla, on põhjendatud käesolevas asjas menetluse peatamine või asja läbivaatamise edasi lükkamine kuni teises asjas lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotleb tsiviilasjas menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 221-19742 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui kohtu hinnangul puudub aluse menetluse peatamiseks, lükata asja sisuline läbi vaatamine edasi, s.o kuni tsiviilasjas nr 2-21-19742 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui tsiviilasjas nr 2-21-19742 tuvastatakse, et kostja esindajal puuduvad kehtivad volitused, teha käesolevas asjas tagaseljaotsus ning rahuldada hagi.

6 (13)

KOHTU SEISUKOHT

7 (13)

nr 2-21-18339 pankrotivõlgniku esindajaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu kehtib. Ehkki see otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-19742 (mida kohus käsitles poolte nõusolekul samal kohtuistungil), ei ole otsust kehtetuks tunnistatud. Seega vaidlus PankrS § 83 lg 5 korras esindajaks valitud isiku teemal on käesolevas asjas tagajärjetu. Peeter Viirsalu esindusõigus on kehtiv, tegemist ei ole esindusõiguseta isiku ega ebaselge esindusõigusega isikuga, mis nõuaks TsMS § 227 lg 4, lg 5 või lg 7 kohaldamist. Kohus on seisukohal, et PankrS §-s 31 lg 7 avaldatud tingimused (Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda) kujutavad endast reegleid kogu järgneva pankrotimenetluse tarbeks. Kui seaduses (Pankrotiseaduses) on sätestatud pankrotimääruse täitmiseks ehk pankrotimenetluse läbiviimiseks kord, mille kohaselt toimub võlausaldajate (esimene) üldkoosolek, sellel kinnitatakse pankrotihaldur, üldkoosolekul valitakse PankrS § 83 lg 5 nimetatud isik jms, siis ei saa ka neid toiminguid peatada või ajatada. PankrS § 31 lg 8 sätestab, et kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Kohus selgitab siinkohal, et kuna pankrotihaldur nimetatakse pankrotimääruses, tähendab PankrS § 31 lg 8 sõnastus halduri poolt tehtud toimingute või otsustuste püsima jäämist ka juhul kui hiljem tehtud otsused on äramuutvad. Sama põhimõte on selgesõnalise kinnituse saanud PankrS § 83 lg 11 sõnastuses (jõustunud 01.07.2022. a): Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Käesoleval juhul ei ole võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvu hiljem muudetud. Neil asjaoludel on Peeter Viirsalu PankrS § 83 lg 5 alusel seadusekohase esindusõigusega kostja esindaja käesolevas asjas. Hageja sellekohane vastuväide TsMS § 333 lg 1 alusel jääb rahuldamata. Kohus avaldas seda pooltele kohtuistungi. Kohus ei peata menetlust ega lükka asja läbivaatamist edasi. Kohus lahendab hagid nende esemeks olevate sündmuste toimumise järjekorras.

võlausaldajatele 16 752 635,11 häält, millest

Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 all (halduri kinnitamine) võeti vastu otsus kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduriks. Selle otsuse poolt anti 16 704 327,38 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Kuna poolthääled 16 704 327,38 häält on rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud. Hageja taotlus tuvastada, et otsust

8 (13)

ei ole vastu võetud, ei kuulu rahuldamisele. Hageja käsitlus hagiavalduses teemal, et lihthäälteenamuseks oli vaja üle 20 647 505,06 hääle, ei ole asjakohane. Hääleõiguslikud on võlausaldajate üldkoosolekul (nii esimesel kui ka järgmistel) need võlausaldajad, kellele on hääled määratud. 17.2 Hageja taotlus tuvastada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsuse tühisus on esitatud järgmistel põhjendustel: olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud seaduses nõutud ja seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa lugeda otsust vastuvõetuks. Olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku protokollis taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata otsusega ja tuleb tuvastada otsuse tühisus. Kohtu hinnangul on hageja oma taotlust ajendanud tuvastushuvi asjakohaselt põhjendanud nii hagis kui ka selle täienduses. Ka kohtuistungil selgitas hageja, et tema huviks on, et seda haldurit ei oleks kinnitatud, hageja oleks soovinud teise halduri määramist ja oleks soovinud halduri kinnitamises osaleda. Kui esimesel üldkoosolekul toimunud halduri kinnitamine osutub seadusega vastuolus olevaks, tulenevad siit õiguslikud järelmid ka praeguse halduri nimetamisele ja hageja neid võimalusi kasutaks. Hageja soovib osaleda pankrotimenetlust kujundavate otsuste tegemisel. Sellega on hageja oma huvi käesolevas pankrotimenetluses, sh tuvastushuvi käesolevas asjas selgelt deklareerinud. Kostja hinnang, et hagejal puudub tuvastushuvi, ei ole õige. Kohus on eespool näidanud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud üldkoosolekul osalenud hääleõiguslike võlausaldajate lihthäälteenamusega, kuna otsuse poolt anti 16 704 327,38 häält, lihthäälteenamuseks oli vajalik 8 376 319 häält. PankrS § 81 lg 1 nõuet - võtta otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega- ei ole rikutud ja otsus ei ole vastuolus seadusega. Pankrotihaldur on selle otsuse vormistanud seadusekohaselt kui vastuvõetud otsuse, millega pankrotihalduriks kinnitati Ene Ahas. Kohus ei välista üldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamise võimalikkust kui esinevad sellekohased eeldused, Eesti õiguskord näeb sellise võimaluse ette näiteks Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 29). Käesolevas asjas ei esine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise eeldusi ja puudub alus vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 17.3 Hageja taotlus tunnistada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus kehtetuks tugineb PankrS §-le 81 lg 1 ehk otsus on vastuolus seadusega, aga ka PankrS § 83 lg 1- otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Pankrs § 83 lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Vastuolu seadusega seisneb hageja arvates selles, et otsust ei võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega ja seadusest tuleneva korra rikkumine seisnes selles, et haldur ja maakohus seadusevastaselt hagejale hääli ei määranud. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud. Kohus on eespool p 17.2 näidanud, et võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsus päevakorrapunkti 3 all on vastu võetud kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega ja otsus ei ole seega vastuolus Pankrotiseaduse § 81 lg 1 ega muude sätetega.

9 (13)

Otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda OÜ-le Consegna häälte määramisel. Kohus selgitab esmalt, et käesolevas tsiviilasjas peatas kohus määrusega 21.12.2021. a menetluse kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni 11.11.2021. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu üle tsiviilasjas nr 2-21-7742. Menetluse peatamise määruse aluseks oli muuhulgas võlausaldaja Consegna OÜ sellekohane ettepanek kirjas pankrotihaldurile (1.detsember 2021. a, tl 50: oleks mõistlik, et kõigepealt lahendataks vaidlused esimesel võlausaldajate üldkoosolekul antud häälte arvu osas). Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a määratud häälte arvu osas lahendas kohus esmalt suulise määrusega 11.11.2021. a üldkoosolekul, kirjalik määrus vormistati ja oli kättesaadav 16.novembril 2021. a (tl 29-31). Tartu Maakohtu määrus häälte määramise kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.2022. a määrusega, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0 häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022. a. 18.04.2022. a keeldus Riigikohus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi kõigis astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 11.11.2021. a üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält. Selline menetluse käik andis kohtule aluse uuendada käesolevas tsiviilasjas menetlus 13.05.2022. a määrusega. Tartu Ringkonnakohus 27.01.2021. a määrusega muutis maakohtu määrust osas, millega olid hääled määratud võlausaldajale UP Varud OÜ (pankrotis) ja p 17 märkis: Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust Consegna ... osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Riigikohus 18.04.2022. a määrusega keeldus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis alternatiivse teistmisavalduse menetlusse võtmata teistmise aluste puudumise tõttu. Seega on käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui kohus määras 11.11.2021. a. Võlausaldaja Consegna OÜ esitas 5.11.2021. a küll haldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue summas 24 545 562,56 eurot ja selle aluseks on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-15749, kuid muid dokumente võlausaldaja oma nõude tõendamiseks ei esitanud, ehkki haldur tegi sellekohase ettepaneku OÜ-le Consegna 6.11.2021. a. Hageja on 22.11.2021. a. kohtule esitatud hagis (aga ka varasemas häälte määramise vaidlustuses) tuginenud halduri ja kohtu poolt määratud 0 hääle vaidlustamisel eeskätt just asjaolule, et tema nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist, mida ei saa PankrS § 82 lg 6, § 1003 lg 4 p 1 tulenevalt kõrvale lükata. Haldur põhjendas kohtuistungil OÜ-le Consegna häälte mitteandmist ja seadis kahtluse alla, kas võlausaldajal on selline nõue üldse olemas. Haldur on võlgniku tahteavalduse vaidlustamiseks esitanud tagasivõitmise hagi. Kohus leidis nii 11.11.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul ja leiab ka praegu, et selline tagasivõitmise hagi esitamine on halduri pädevuses PankrS § 55 lg 2 järgi. Arvestades Consegna OÜ kui võlausaldaja ja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kui võlgniku omavahelist seotust, siis on halduril nõuete kontrollimisel, aga ka kohtul häälte määramise vaidluse lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6613 p 13.2.2). Käesolevaks ajaks on PankrS § 82 lg 3 kolmas lause sõnastatud: Kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled määramata. Lisaks sellele on 01.07.2022. a jõustunud PankrS § 83 lg 11 järgmises sõnastuses: 10 (13)

Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Sellisest seadusesättest tuleneb, et hilisem muudatus häälte arvu määramisel ei anna alust vaidlustada esimese üldkoosoleku otsust halduri kinnitamise kohta. Consegna OÜ-le võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. määratud häälte arv 0 häält on määratud kehtiva seaduse kohaselt ja kontrollitud kõrgemate kohtuastmete poolt. Et Oxxxxx Kxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus toimub Eestis ja Eesti õiguse kohaselt, on lisaks Tartu Maakohtu 19.10.2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-21-7742 kinnitatud ka Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022. a otsuses ja Riigikohtu 18.04.2022. a määruses, millega kohus keeldus Oxxxxx Kxxxxx määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seetõttu ei anna hageja väited teemal, et Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ja kostja Oxxxxx Kxxxxx pankroti välja kuulutanud, alust hageja hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Väljavõtteid kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahendist kohus siinkohal ei käsitle, kuna lahend ei ole jõustunud. Consegna OÜ nõue tunnistada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a päevakorrapunkti 3 all tehtud otsus „Kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihaldurina“ kehtetuks jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja esitas 05.09.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et Consegna OÜ-lt välja mõista Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 4027,20 eurot. Esindajal on kulunud 21 töötundi ning keskmine tunnitasu on 159,81 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Consegna OÜ-d tasuma Oxxxxx Kxxxxxxx (pankrotis) viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud on kujunenud järgmiselt: 24.05.2022. a tsiviilasja materjalide analüüs 0,6 h; 30.05.2022. a hageja menetlusdokumendi analüüs, sisend vastuse koostamiseks 0,5 h; 31.05.2022. a Consegna OÜ hagi ja taandamistaotluse analüüs, büroosisene suhtlus 1,8 h; 31.05.2022. a õigusliku olukorra analüüs, sisend kostja vastuse koostamiseks 0,5 h; 01.06.2022. a vastuse koostamine 6,7 h; 06.06.2022. a vastuse täiendamine, büroosisene suhtlus 1 h; 06.06.2022. a kostja vastuse täiendamine, komplekteerimine ja esitamine, büroosisene suhtlus 1,3 h; 08.08.2022. a täiendav seisukoht + lisad 0,4 h; 08.08.2022. a menetlusdokumendi 11 (13)

täiendamine ja kohtule esitamine 0,6 h; 24.08.2022. a hageja seisukoha analüüs 0,2 h; 24.08.2022. a Consegna OÜ menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs 0,7 h; 30.08.2022. a seisukoht, büroosisene arutelu 2,1 h; 30.08.2022. a analüüs, menetlusdokumendi täiendamine (seisukohad hageja seisukohtadele) 2 h; 31.08.2022. a menetluskulude nimekirja koostamine 0,1h ning 31.08.2022. a valmistumine istungiks, menetlusdokumendi täiendamine ja esitamine, esindamine kohtus (Jõgeva) 2,5 h. Kostja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-21-18339. Hageja esitas 07.09.2022. a seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 01.09.2022. a ning hageja õigusabi maht (tundides) on 12,75 h. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esmalt hindab kohus kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja tunnitasu on 159,81 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tunnitasu koos käibemaksuga 191,77 eurot. Riigikohtu seisukohtade (2-19-10324 p 17, 2-20-11496 p 11) järgi tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada konkreetse kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Riigikohtu seisukoha järgi kehtib esindajatasu kohta käiv ühetaoliselt on hagimenetlusasjades kui hagita asjades. Käesolev vaidlus toimub hagimenetluses ja kohus hindab, et tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilvaidluse eripära on selles, et vaidluse kesksetes küsimustes (maksejõuetusmenetluse toimumine Eestis või Iirimaal, häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul) on erinevad kohtud juba varasemalt seisukoha võtnud. Menetluspoolte poolt kohtule esitatud dokumendid ongi peamiselt varasemalt neis küsimustes tehtud kohtulahendid ja poolte endi poolt koostatud dokumendid sisaldavad peamises osas poole seisukohti varasema kohtulahendi osas. Sellisena on ka kostja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldanud kostja enda originaalseid seisukohti vaid mõnedes küsimustes (nt kostja seisukohad hagi perspektiivituse kohta). Seetõttu ei saa lugeda toimunud kohtuvaidlust eriliselt keerukaks ega mahukaks. Mahukust on lisanud peamiselt varasemate kohtulahendite hulk ja maht, nt kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahend (lõik originaaltekstist ja tõlkest), st dokumendid, mida esindaja ei ole pidanud ise koostama, samuti on need dokumendid olnud lihtsasti kättesaadavad. Seetõttu peab kohus kostja esindaja tunnitasuna põhjendatuks 159,81 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 191,77 eurot. Kostja esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks 12,45 tunni ulatuses. Hagile vastuse koostamise ja sellele eelnenud tegevuste ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 7,4 tundi, millest 3,7 tundi hagile vastuse koostamine, muud tegevused (tsiviilasja materjalide analüüs, hagi ja taandamistaotluse analüüs, vastuse täiendamine, komplekteerimine ja esitamine) 3,7 tundi. Kostja 08.08.2022. a täiendavate seisukohtade koostamine (1 lehekülg), lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 tund, hageja menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs, kostja seisukohad hageja seisukohtadele 2,7 tundi, valmistumine kohtuistungiks, menetlusdokumendi täiendamine, esindus kohtus 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,1 tundi. Kohus leiab, et kuna kohtuistung Jõgeva kohtumajas toimus mõlemat kohtuasja (2-21-18339 ja 2-21-19742) koos arutades ja kasutatud argumendid on olnud samataolised, tuleb kohtuistungile ja selle ettevalmistamisele kulunud aeg jagada kahe kohtuasja 12 (13)

vahel võrdselt, s.t. 1,25 tundi kummalegi. Kostja esindaja õigusabiteenuse muud kirjed ja tegevused peaksid olema hõlmatud nende tegevustega, mille ajakulu pidas kohus eespool põhjendatuks. Arvestades, et käesolev tsiviilvaidlus ei ole eriliselt mahukas ega keerukas, on asjas esindaja põhjendatud ajakulu 12,45 tundi. Kokku kostja õigusteenuse kulu 12,45x159,81=1989,65 eurot, lisandub käibemaks 397,93 eurot, kokku 2387,58 eurot. Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.