Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg 27. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number
2-21-7742
Tsiviilasi
OSAÜHINGU BEST IDEA avaldus Oliver Kruuda (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks. Häälte arvu määramine võlausaldajate 7. detsembri 2021. a üldkoosolekul
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse I Consegna OÜ määruskaebus liik II Aktsionär OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja I (võlausaldaja): Consegna OÜ, rk 14162717, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja): Aktsionär OÜ, rk 14300898, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Lass Võlgnik: Oliver Kruuda (pankrotis), ik XXXXXXXXXXX, lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen; Pankrotihaldur: Ene Ahas Võlausaldajad:
1.OSAÜHING BEST IDEA, rk 10955220,
lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Kedli Anvelt
2.UP Varud OÜ (pankrotis), rk 12408232, pankrotihaldur Sirje Tael
3.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus osas, milles maakohus määras Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate teisel üldkoosolekul 7. detsembril 2021 UP Varud OÜ-le (pankrotis) hääled. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata UP Varud OÜ-le (pankrotis) häälte arvuks 0. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „1. Määrata Oliver Kruuda (isikukood XXXXXXXXXXX, pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajatele hääli järgmiselt:
1.1.Võlausaldaja Consegna OÜ - 0 häält;
1.2.Võlausaldaja OSAÜHING BEST IDEA - 14 952 394,90 häält;
1.3.Võlausaldaja UP Varud OÜ (pankrotis) - 0 häält.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.“
5.Jätta määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega kuulutati välja Oliver Kruuda (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas (haldur).
2.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11. novembril 2021 osalesid võlausaldajad Consegna OÜ (Consegna), osaühing Best Idea (Best Idea), Aktsionär OÜ (Aktsionär), Flinty OÜ (Flinty) ja UP Varud OÜ (pankrotis, UP Varud). Haldur määras võlausaldajatele hääled järgnevalt: Best Ideale 14 952 394,90 häält, Aktsionärile 48 307,73 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält. Haldur jättis Consegnale ja Flintyle hääled määramata. Koosolekul osalenud võlausaldajad esitasid häälte arvule vastuväited:
-
-
-
Consegna esitas vastuväited Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07, Flintyle määratud häälte arvule 3 283 206,83 tervikuna ja UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna; Best Idea esitas vastuväite Consegnale määratud häälte arvule 24 545 562,56 tervikuna; Aktsionär esitas vastuväited Consegnale määratud häälte arvule 94,63, Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07, Flintyle määratud häälte arvule 3 283 206,83 tervikuna, UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna. Flinty esitas vastuväite Consegnale määratud häälte arvule 24 545 562,56 tervikuna.
Maakohus määras hääled suuliselt võlausaldajate üldkoosolekul ja koostas 16. novembril 2021 ka samasisulise kirjaliku määruse. Vaidlustatud häälte osas määras maakohus hääled järgmiselt: Consegnale 0 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Flintyle 0 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält. Määruse kohaselt vaidlustas Aktsionär kõikide võlausaldajate viivisenõuded osas, mis on arvestatud pärast 28. juunit 2021 ehk pärast Iiri Kõrgema Kohtu otsust võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetlus toimub õiguspäraselt Eesti kohtus, kus on võlgniku pankrot välja kuulutatud 19. oktoobril 2021, seetõttu tuleb viiviste arvestamisel lähtuda 19. oktoobrist 2021. Consegnale ei ole põhjendatud hääli määrata. On õige, et nõue tuleneb 22. jaanuari 2021. a jõustunud kohtuotsusest, kuid selle nõude alusel häälte määramise otsustas haldur PankrS § 82 lg 3 esimese lause kohaselt tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Kuivõrd kohtu arvates on halduri pädevuses tagasivõitmise hagi esitamine ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine (PankrS § 55 lg 2), 22. jaanuari 2021. a kohtuotsuse aluseks olnud tehingu tagasivõitmine põhjendatud ja haldur on nõude esitanud, ei ületa halduri otsustus jätta võlausaldajale esimesel üldkoosolekul hääled määramata diskretsiooni piire. Consegna seisukohad kaitsmiseta loetud tunnustatud nõude kohta võetakse arvesse võlausaldajate nimekirja kinnitamisel ega oma praegusel juhul tähtsust. Seejuures ei taga kohtulahendi olemasolu häälte saamist võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Flintyle ei ole samuti põhjendatud hääli määrata. Nõude aluseks märgitud käenduskohustuse olemasolu ei ole halduri käsutuses olevate dokumentidega veenvalt tõendatud. Laenulepingu p-s 5.2 on küll kinnitatud võlgniku käendust, kuid selliselt sõnastatud kinnitus on käenduslepingu olemasoluks ebapiisav. UP Varude nõue on kindlaks tehtav ja määratletav haldurile esitatud nõudeavaldusele lisatud dokumentidega. Seetõttu on põhjendatud määrata UP Varudele 1 751 932,48 häält.
3.Consegna ja Aktsionär esitasid määruskaebused maakohtu määruse peale, millega kohus määras häälte arvu.
4.Haldur kutsus 7. detsembril 2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli kohtus esindaja määramine pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339). Üldkoosolekul osalesid võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Consegna OÜ, Osaühing Best Idea, Aktsionär OÜ ja UP Varud OÜ (pankrotis). Haldur ei tuvastanud, et esineks alus nendele võlausaldajatele, kes osalesid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, anda hääli teisiti ning määras hääled järgmiselt: Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 260 228,36 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Aktsionärile 48 307,73 häält, UP Varudele 1 751 932,48 häält ja Consegnale 0 häält. Koosolekul osalenud võlausaldajad esitasid häälte arvule vastuväited:
Consegna esitas vastuväited Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07 ja UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna; - Aktsionär esitas vastuväited Consegnale määratud häälte arvule 94,63, Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07 ning UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna. Maakohus määras hääled suuliselt võlausaldajate üldkoosolekul: Best Ideale 14 952 394,90 häält, Consegnale 0 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält. -
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus määras 7. detsembri 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses
7.detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvu samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvuga ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et käesolevas asjas on võlausaldaja häälte arv määratud PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud korras. Seetõttu peavad mõnel teisel võlausaldajate üldkoosolekul teistsuguse häälte arvu määramiseks esinema uued asjaolud, mis tingiksid teistsuguse häälte arvu määramise. 7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ei ole esitatud selliseid uusi asjaolusid ja seetõttu puudub alus teistsuguse häälte arvu määramiseks. Võlausaldajad on küll esitanud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvu osas määruskaebused, kuid seni ei ole häälte arvu määruskaebemenetluses muudetud.
7.detsembril 2021 võlausaldajate üldkoosolekul palus Consegna tugineda tema vastuväidete juures tema poolt 25. novembril 2021 esitatud määruskaebuses esitatud kõigile vastuväidetele. Seega ei ole võlausaldajal uusi asjaolusid esitada ja ta kordab
11.novembril 2021 toimunud koosolekul esitatud vastuväiteid. Lisaks sellele puudub alus Consegna esitatud vastuväiteid arvesse võtta, kuna Consegnale anti võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 0 häält. Ka Aktsionär kordas vastuväiteid, mille oli esitanud
11.novembril 2021 toimunud üldkoosolekul ja millele tugines 26. novembril 2021 esitatud määruskaebuses. Seega ei ole esitatud uusi asjaolusid ja varasemalt esitatu on leidnud juba käsitlemist maakohtu 11. novembri 2021. a määruses. Võlausaldajale EV Maksu- ja Tolliamet määratud häälte arvule 260 228,36 vastuväiteid ei esitatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Consegna palub 22. detsembril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles määrati Consegna ja Best Idea häälte arv samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvuga, s.o osas, milles määrati Consegnale 0 häält ning Best Ideale 14 952 394,90 häält, ning teha tühistatud osas uus määrus, milles määrata Consegnale 24 545 467,08 häält ja Best Ideale 14 949 302,83 häält. Menetluskulud palub Consegna jätta halduri kanda. Esmalt leiab võlausaldaja, et maakohtu seisukoht määruskaebuse esitamise õiguse puudumise suhtes on ekslik. PankrS § 82 lg 4 alusel häälte määramise kohta tehtud määruse peale on võlausaldajal õigus esitada määruskaebus. Võlausaldaja hinnangul eksis maakohus märkides, et kuna uusi asjaolusid ei esinenud, siis ei ole võimalik määrata hääli teisiti kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldaja leiab, et PankrS § 82 lg 7 ei keela ega piira õigust määrata üldkoosolekul hääli võrreldes eelmisel üldkoosolekul määratuga teisiti ka siis, kui asjaolud pole muutunud.
Maakohtu määrus on vastuolus TsMS § 465 lg 2 p-ga 8 ja PankrS § 82 lg-ga 4. Määruskaebuse kohaselt ei oma häälte määramisel õiguslikku tähendust see, millistest põhjendustest lähtudes haldur hääli määras või määramata jättis, kui kohus määrab hääli PankrS § 82 lg 4 alusel. Kohus ei lahenda kaebust halduri tegevuse peale ega halduri poolt häälte määramisele, vaid määrab hääled ise. Seetõttu on kohtu põhjendused halduri poolt diskretsiooni teostamise õiguse ja piiride kohta asjakohatud. Kohus peab häälte määramisel juhinduma seadusest. PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6, §1003 lg 4, § 10 lg 5 on imperatiivsed normid, mis ei võimalda jätta võlausaldajale hääled määramata. Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada sellega, et võlgniku poolt hagile vastamata jätmine tsiviilasjas nr 2-20-15749 võib olla tagasivõidetav. Lisaks on haldur üldkoosolekul kinnitanud, et kohus ei ole otsustanud halduri esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist. Isegi kui häälte määramisel oleks põhjendatud ja lubatav võtta arvesse tagasivõitmise hagi ja selle perspektiiv ning see hagi rahuldatakse, saavutaks haldur kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, kuid see ei mõjuta kohtuotsuse aluseks olnud käenduslepingust tulenevat võlgniku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada ka võlausaldaja lähikondsuse tõttu võlgnikuga, kuna füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks saavad PankrS § 117 lg 1 järgi olla üksnes füüsilised isikud. PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud uueks asjaoluks, mille tõttu saaks võlausaldajale järgmisel üldkoosolekul hääled määrata, saab pidada üksnes hagi esitamise äralangemist või hagi rahuldamata jätmist jõustunud kohtulahendi alusel. Sellised asjaolud võivad saabuda mitme aasta pärast. Selleks ajaks on aga võlausaldaja pankrotimenetlusest elimineeritud. Best Ideale häälte määramisel ei saa arvesse võtta võlausaldaja viivisenõuet, mis on arvestatud perioodil alates 29. juunist 2021 kuni 19. oktoobrini 2021.
7.Best Idea palub jätta Consegna määruskaebus läbi vaatamata, läbi vaatamise korral rahuldamata ning menetluskulud Consegna kanda.
8.Aktsionär palub 22. detsembril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus tervikuna ning teha uus määrus, millega määrata Consegnale 24 545 467,08 häält, Best Ideale 14 949 302,83 häält ning jätta UP Varudele hääled määramata. Menetluskulud palub Aktsionär jätta halduri kanda. Võlausaldaja nõustub samal päeval sama määruse peale esitatud Consegna määruskaebuse p-s 3 esitatud seisukohtadega ja leiab samuti, et kohtumääruse resolutsioon ei vasta TsMS § 463 nõuetele. Määruskaebuse kohaselt ei saa Consegnale ja Best Ideale häälte määramisel arvesse võtta viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist Iiri Kõrgemas Kohtus 28. juunil 2021. UP Varudele tuleb jätta hääled määramata. Häälte arvu määramise menetluses peab välistama sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks või mille rahuldamine on ebaselge. UP Varud ei ole nõuet piisavalt tõendanud. UP Varudele saab hääled määrata PankrS § 82 lg 7 kohaselt pärast tsiviilasja nr 2-17-9653 menetluse lõppemist, mis tõendab nõude olemasolu ja suurust.
9.Consegna arvates on Aktsionäri määruskaebus põhjendatud, palub selle rahuldada ning jätta menetluskulud halduri kanda.
10.Best Idea palub jätta Aktsionäri määruskaebus läbi vaatamata, läbi vaatamise korral rahuldamata ning menetluskulud Aktsionäri kanda.
11.UP Varud palub jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Haldur palub jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Alternatiivselt palub pankrotihaldur jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud Consegna ja Aktsionäri kanda.
13.Maakohus leidis, et määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning edastas need Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras UP Varudele hääled. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega määrab UP Varudele 0 häält. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Consegna määruskaebus jääb rahuldamata. Aktsionäri määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.Ringkonnakohus lahendab määruskaebused koos, kuna määruskaebustes esitatud väited on suures osas kattuvad.
16.Ringkonnakohus käsitleb esmalt maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Maakohus on 7. detsembri 2021. a määruses edasikaebe korra kohta märkinud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Määruse kohaselt on antud pankrotiasjas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte arv määratud PankrS § 82 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras. PankrS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Riigikohus on märkinud, et viidatud sätete süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (RKTK 15. aprillil 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 12). Seega on maakohus õigesti kontrollinud, kas esinevad eeldused PankrS § 82 lg 7 alusel võlausaldajate häälte arvu teistsuguseks määramiseks võlausaldajate teisel üldkoosolekul. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud eeldused ei ole täidetud ning määras seega võlausaldajate häälte arvu PankrS § 82 lõigete 3 ja 4 alusel. PankrS § 82 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib sellise määruse peale esitada määruskaebuse.
17.Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 1 määranud, et Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenetluses 7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arv tuleb määrata samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvuga. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määrati häälte arvud järgmiselt: Consegnale 0 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Flintyle 0 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält. Võlausaldajate teise üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid sellel võlausaldajatena Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Consegna, Best Idea, Aktsionär ja UP Varud. Üldkoosolekul määratud häälte osas esitati vastuväited Consegnale, Best Ideale ja UP Varudele määratud häälte arvule. Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määratud häälte arvule vastuväiteid ei esitatud. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus,
et maakohtu 7. detsembri 2021. a resolutsioonist tuleb aru saada nii, et maakohus määras võlausaldajate teisel üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvu järgmiselt: Consegnale 0 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, UP Varudele 1 751 932,48 häält. Seda kinnitab ka
7.detsembri 2021. a võlausaldajate üldkoosoleku protokoll, kus on märgitud kohtu poolt suuliselt määratud häälte arvud. Consegna on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles määrati Consegna ja Best Idea häälte arv samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvuga, s.o osas, milles jäeti talle hääled määramata ja Best Ideale määrati hääled 14 949 302,83 ületavas osas. Aktsionär on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna ja palunud teha uue määruse, milles määrata Consegnale 24 545 467,08 häält, Best Ideale 14 949 302,83 häält ning jätta UP Varudele hääled määramata.
18.Võlausaldajale häälte arvu määramine PankrS § 82 lg 3 alusel on halduri kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kohus sekkub vaid juhul, kui haldur ei ole seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Seega tuli maakohtul kontrollida halduri poolt määratud häälte arvu põhjendatust. Maakohus nõustus halduri seisukohaga, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse võlausaldajatele võrreldes eelmise üldkoosolekuga teistsuguseks häälte määramiseks PankrS § 82 lg 7 alusel. Maakohus viitas 11. novembril 2021 tehtud määrusele, milles maakohus on käsitlenud varem esinenud asjaolusid, ega käsitlenud neid uuesti.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust Consegna ja Best Idea osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et Consegnale jäeti põhjendamatult hääled määramata ning Best Ideale määrati põhjendamatult hääled 14 949 302,83 ületavas osas.
20.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus määras häälte arvu ka UP Varudele. Kuigi määruse põhjendavas osas ei ole UP Varudele häälte andmist eraldi põhjendatud, on maakohus viidanud, et on käsitlenud kõiki varem esitatud asjaolusid 11. novembril 2021 tehtud määruses. Vaatamata sellele, et UP Varudele häälte määramist käsitletakse maakohtu
11.novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuste menetlemise käigus, peab ringkonnakohus ka antud määruskaebemenetluses vajalikuks märkida, et UP Varudele häälte määramine oli põhjendamatu.
21.UP Varud esitas võlgniku pankrotimenetluses 5. novembril 2021 nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 1 751 932 eurot 48 senti. Haldur määras võlausaldajale 1 751 932,48 häält. Consegna ja Aktsionär ei nõustunud UP Varudele määratud häälte arvuga. Maakohus määras 11. novembri 2021. a määrusega UP Varudele 1 751 932,48 häält, leides, et UP nõue on nõudeavaldusele lisatud dokumentidega kindlaks tehtav, samuti on põhjendatud nõude õiguslikud alused. Sama põhjendus kandus üle 7.detsembri 2021. a määrusesse.
21.1.PankrS § 82 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et halduril oleks kohustus alati määrata võlausaldajale hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et võlausaldajal tekiks häälte saamise õigus, tuleb tal esmalt esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (PankrS § 94 lg 1). Lisaks peavad need dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (PankrS § 82 lg 3).
21.2.UP Varud on nõudeavalduses märkinud üksnes nõude suuruse, kuid nõude täpsemat sisu ja alust ei ole võlausaldaja nõudeavalduses märkinud (III kd, tl 147). PankrS § 94 lg-s 1 sätestatud nõude sisu ja aluse märkimiseks ei saa lugeda nõudeavalduse viidet, et täpsem teave nõude aluse kohta on välja toodud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud 21. juuni 2017. a hagiavalduses ja 20. jaanuari 2021. a hagiavalduse terviktekstis ning nende lisades. Seega on formaalsed eeldused UP Varudele häälte arvu määramiseks täitmata. Maakohus ei ole oma määruses hagiavalduse materjalidele hinnangut andnud. Üldjuhul ei ole võlausaldaja nõude sisu ja alust võimalik kontrollida ilma neid nõudeavalduses märkimata. Ringkonnakohus lisab, et praegusel juhul ei ole võimalik mõistlikult kontrollida UP Varude nõude sisu ja alust ka tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud 21. juuni 2017. a hagiavalduse ja 20. jaanuari 2021. a hagiavalduse tervikteksti ning nende lisade alusel kostjate paljususe tõttu nimetatud tsiviilasjas. Samal põhjusel ei ole võimalik hinnata UP Varude nõude perspektiivi selle alusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud hagi menetlusse võtnud. Samas ei nõustu ringkonnakohus Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, nagu annaks nõudeavalduse tõendite maht alust jätta UP Varudele hääled määramata. Eelmärgitust tulenevalt määrab ringkonnakohus UP Varudele häälte arvuks 0.
22.Maakohus märkis määruse punktis 8.1, et Consegnal puuduvad Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenetluses hääled ning seetõttu võib ta küll esitada vastuväiteid mõne teise võlausaldaja häältele, kuid tema vastuväidet ei võeta arvesse. Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. PankrS § 82 lg 4 esimene lause sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Sätte sõnastusest tulenevalt võib üldkoosolekul osalenud võlausaldaja vaidlustada nii talle määratud kui ka teisele võlausaldajale määratud hääli, olenemata talle määratud häälte arvust. Häälte vaidlustamise õigus on üldkoosolekul viibinud võlausaldajal. Juhul, kui võlausaldajale hääli ei määrata ehk määratakse häälte arvuks 0, siis ei muuda see midagi võlausaldaja staatuses. Häälte määramata jätmise tulemuseks on pigem see, et häälteta jäänud võlausaldaja ei saa osaleda hääletamisel ega selle kaudu otsuste vastuvõtmisel. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta ka sellise võlausaldaja vastuväiteid häälte arvu määramisele, kes osales küll üldkoosolekul, kuid kellele hääli ei määratud. Siiski ei too Consegna vastuväidetega arvestamine kaasa muutusi maakohtu lõppjäreldustes. Vastusena määruskaebuste ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Consegna esitas võlgniku pankrotimenetluses 5. novembril 2021 nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 24 545 562 eurot 56 senti (III kd, tl 123). Nimetatud summa on võlgnikult Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-15749 välja mõistetud (III kd, tl-d 127–128). Haldur võlausaldajale hääli ei määranud, kuna võlausaldaja nõude olemasolu on tema hinnangul küsitav. Haldur on Tartu Maakohtule esitanud ka hagi (tsiviilasi nr 2-21-17683) tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmise (tegevusetuse) tagasivõitmiseks. Consegna ei nõustunud talle määratud häälte arvuga. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus põhjendatult Consegnale hääled määramata, nõustudes halduri seisukohtadega.
23.1.Iseenesest on õige Consegna määruskaebuses esitatud seisukoht, et ainuüksi võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmise võimalus ei anna alust pankrotimenetluses häälte määramata jätmiseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et häälte määramata jätmist ei saa põhjendada sellega, kui haldur on võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse aluseks olnud hagile vastamata jätmise kohta tagasivõitmise hagi kohtusse juba esitanud.
Praeguses asjas on haldur kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud 10. novembril 2021 hagi Consegna nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-21-17683). Hagi on 2. detsembri 2021. a määrusega menetlusse võetud (IV kd, tl 129). Seega on ebaõige Consegna väide, et kohus ei ole tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist otsustanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et maakohus on hagi menetlusse võtnud, kinnitab samuti, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 mõttes. Eelmärgitut arvestades ei ole asjakohane Consegna viidatud Tallinna Ringkonnakohtu praktika (tsiviilasjas nr 2-19-11484), kuna selles asjas ei olnud haldur võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramata jätmise ajaks kohtusse tagasivõitmise hagi esitanud.
23.2.Ringkonnakohtu arvates oli tagaseljaotsuse saamise ainsaks või peamiseks eesmärgiks võlgniku pankrotimenetluses häälteenamuse saavutamine (PankrS § 81 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Consegna esitanud maakohtule hagi võlgniku vastu 24 541 509 euro saamiseks 28. oktoobril 2020 tsiviilasjas 2-20-15749, s.o vahetult pärast Best Idea nõude kohta tehtud kohtulahendi jõustumist võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-15-13527 (III kd, tl 117). Ringkonnakohus ka rõhutab, et ebatavapärane on kohtupraktika, et Consegna nõue rahuldati niivõrd suures ulatuses tagaseljaotsusega.
23.3.Põhjendatud on Consegna seisukoht, et tema nõude aluseks ei ole tagaseljaotsus. Consegna väitel tuleneb tema nõue 23. märtsi 2017. a käenduslepingust, mille kohaselt käendas võlgnik aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) kohustust Consegna ees. Samas ei ole Consegna nõudeavaldusele lisanud muid nõuet tõendavad dokumente kui üksnes nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse (III kd, tl-d 123–129). Kuivõrd PankrS § 82 lg 3 kohaselt määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide alusel, mis on talle esitatud hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, ei olnud halduril ega ka kohtul võimalust kontrollida Consegna nõude põhistatust muude dokumentide alusel. Seejuures tegi haldur Consegnale 6. novembril 2021 ettepaneku nõude täiendavaks tõendamiseks (IV kd, tl 128). Consegna täiendavaid dokumente nõude põhistamiseks ei esitanud. Lisaks on Consegna võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 alusel. Consegna juhatuse liige ja osanik on võlgniku poeg Karl Kruuda (IV kd, tl 63). Ringkonnakohtu arvates ei ole kahtlust, et isa ja poeg on PankrS § 117 lg 3 mõttes lähedased isikud. Kui nõudeavalduse on aga esitanud võlgnikuga seotud isik (lähikondne PankrS § 117 tähenduses), siis on nii halduril nõuete kontrollimisel ja häälte määramisel kui ka kohtul häälte määramise vaidluse lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6613, p 13.2.2). Ringkonnakohus leiab, et kuna haldur oli esitanud võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramise ajaks hagi Consegna nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks ning Consegna ei esitanud muid dokumente oma nõude põhistamiseks, jättis maakohus kokkuvõttes põhjendatult Consegnale hääled määramata.
24.Ringkonnakohus ei nõustu Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, et Best Ideale häälte määramisel ei saa arvesse võtta viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist Iiri Kõrgemas Kohtus 28. juunil 2021. Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
25.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebustega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
26.PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 82 lg 4 ei võimalda ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.