Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

antuks“ (dtl-d 78, 145). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 22.05.2019 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest maksma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefooniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 78, 45, p 4). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl-d 78, 45, p 5). Parkimisalale sissesõidul asuval infotahvlil on märgitud: „Parkimiskioskis sõiduki registreerimisel parkimine 2h tasuta“ (dtl-d 78-79). Samuti on samasisuline teave märgitud parkimisalal paiknevatel infotahvlitel (dtl-d 81-83). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust registreerinud parkimiskioskis (dtl-d 33, 123). Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja oli parkimise alguse fikseerinud parkimiskellaga (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt ei olnud sõiduki kasutajatel õigust fikseerida parkimisaja algust parkimiskellaga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud fotodelt, et parkimisalale oleks olnud paigutatud liiklusmärke 577a või 577b. Vastupidi, parkimisala sissesõidul on olnud märgitud üheselt mõistetav teavitus, mille kohaselt on parkimiskioskis sõiduki registreerimisel parkimine 2h tasuta (dtl-d 78-79). Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimistingimustega ettenähtud kohustuste täitmisest on vabastatud Tammsaare ärikeskuse kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust mitte parkida ilma parkimisõigust omamata. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“ (dtl-d 89-90, 147-150). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 15.02.2021 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 89-90, 147-150). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl-d 89-90, 147-150). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust fikseerinud parkimiskellaga (dtl-d 33, 123). Kostja ei vaidlusta parkimiskellaga parkimise alguse fikseerimata jätmist. Parkimiskella puudumine nähtub hageja esitatud fotodelt (dtl-d 53-59). Kostja on avaldanud, et ta oli Kristiine Keskuse klient ning et parklas on alati vaba ruumi palju, niisama sinna keegi ei pargi, ikka asja pärast, et poes käia (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt oli sõiduki kasutajatel kohustus fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga. Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisaja parkimiskellaga fikseerimisest on vabastatud Kristiine Keskuse kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust fikseerida parkimise algus parkimiskellaga. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 eurot tasumist.

andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 92, 151-154). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude“ (dtl-d 92, 151-154). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust fikseerinud parkimiskellaga (dtl-d 33, 123). Kostja ei vaidlusta parkimiskellaga parkimise alguse fikseerimata jätmist. Parkimiskella puudumine nähtub hageja esitatud fotodelt (dtl-d 62-71). Kostja on avaldanud, et ta oli Haabersti Rimi klient ning et parklas on alati vaba ruumi palju, niisama sinna keegi ei pargi, ikka asja pärast, et poes käia (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt oli sõiduki kasutajatel kohustus fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga. Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisaja parkimiskellaga fikseerimisest on vabastatud Haabersti Rimi kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust fikseerida parkimise algus parkimiskellaga. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 eurot tasumist.

saatmise kohta. Hageja on avaldanud, et esitas kostjale leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumiste tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele (dtl 36). Kostja on teadete kojamehe vahele panemist ise kinnitanud (dtl 139). Samuti nähtub dokumendi kojamehe vahele panek hageja esitatud fotodest (dtl-d 41, 48, 53, 62, 63). Seega ei ole hageja avaldanud valeväiteid leppetrahvinõuete kostjale esitamise kohta.

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 420 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.