avaldaja/võlgnik L. V. (ik XXX; elukoht XXX); usaldusisik Einar Vallandi (Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja L. V. (isikukood XXX) pankrot kell 16.30 ja algatada L. V. i kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel 742 0583, 511 8670; e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 24. oktoobril 2022 kell 09.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 6. oktoobril 2023.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud L. V. i kanda.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määruse ärakiri edastada võlgnikule, usaldusisikule ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.L. V. (avaldaja) esitas 30.08.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-12765). Avalduse kohaselt on avaldaja pensionär. Avaldaja on abielus E. V. iga, kuid ei ela faktiliselt koos oma abikaasaga juba pikki aastaid (üle 10 aasta). Avaldaja sissetulekuks on pension XXX eurot ja puude toetus XXX eurot. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks ligikaudu 25 000 eurot.
2.Kohus võttis 08.09.2022 määrusega L. V. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Einar Vallandi.
3.Usaldusisik on 30.09.2022 esitanud kohtule Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. On alates 29.11.1979 abielus E. V. iga. Kooselu abikaasaga lõppes väidetavalt 01.11.2004. Võlgnikul on 05.04.1980 sündinud tütar, 23.07.1981 sündinud poeg, 18.11.1982 sündinud poeg ja 12.08.1984 sündinud tütar. Abikaasaga kooselu ajal elas võlgnik XXX, 2004. aasta sügisel kolis XXX, alates 2016. aastast elab taas püsivalt XXX, kuid mitte varasemas elukohas, vaid vanima tütre ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvas korteris. Korter on soetatud AS-ilt Swedbank 2012. aastal võetud laenuga, mille tagastamise eest vastutavad võlgnik ja tema vanim tütar solidaarselt. Laenu tagastamist tagab korterile AS-i Swedbank kasuks seatud hüpoteek. Võlgnik elab korteris üksi, tütar ja tema pereliikmed elavad mujal.
Võlgnik omandas põhihariduse XXX. Kesk-erihariduse (lasteaiakasvataja kutse) omandas XXX. On töötanud erinevate tööandjate juures. Pärast kooli lõpetamist töötas üle 20 aasta lasteaiakasvatajana XXX. Seejärel töötas lastekodus perevanemana, hooldekodus hooldajana ning puhkekeskuses massöörina. Viimasel ajal on võlgnik tervise seisundi halvenemise tõttu loobunud töötamisest, sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt saadav pension netosummas XXX eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus XXX eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku tulu suurus 2022 kaheksa kuu jooksul olnud keskmiselt XXX eurot (neto) (töötasu Pühajärve Puhkekodu AS-ilt XXX eurot, pension XXX eurot, haigushüvitis XXX eurot). Vara Võlgniku varaliseks õiguseks on viimasel ajal olnud ja loodetavasti on ka edaspidi õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetust. Hetkel on netosissetulek XXX eurot kuus, millest võib seaduse kohaselt arestida 77,20 eurot kuus ning võlgniku vältimatute vajaduste katmiseks jääb 591,47 eurot kuus. Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:
Võlausaldaja nimi:
Aadress:
Võlasumma:
Creditstar Estonia OÜ GS Core OÜ Ferratum Bank p.l.c. OK Incure OÜ GS Core OÜ Holm Bank AS Swedbank AS GS Core OÜ Inbank Finance AS OK Incure OÜ Placet Group OÜ Coop Finants AS Renovum OÜ SEB Pank AS Oksana Kutšmei Anne Böckler
2-22-109217 2-22-119249 2-22-109216 2-22-112328 tagab hüpoteek end. TF Bank AB
2-22-119242
end. TF Bank AB
45 069,86 €
KOKKU:
Erinevused võrreldes maksejõuetusavaldusele lisatud andmetega on tingitud eeskätt nõuete loovutamisest (Bondora AS on oma nõuded loovutanud GS Core OÜ-le, IPF Digital AS ja BB Finance OÜ on oma nõuded loovutanud OK Incure OÜ-le, TF Bank AB on oma nõuded loovutanud GS Core OÜ-le ja Renovum OÜ-le). Lisaks on andmeid korrigeeritud muu kättesaadava teabe alusel. Swedbank AS-i kinnitusel vastutab Swedbank AS-i ees oleva kohustuse täitmise eest ka solidaarne laenusaaja (usaldusisiku andmetel on see võlgniku tütar K. M.), kohustuse täitmine on tagatud K. M. i ja A. M. i ühisomandisse kuuluvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud hüpoteegiga. Laenu tagastamine on toimunud ja eeldatavalt toimub ka edaspidi korrapäraselt, viivituses võlgnevust ei ole. Maksejõuetus Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist liiga kergekäelise laenu võtmisega. Ajapikku hakkas võtma uusi laene varasemate laenude tasumiseks. Terviseprobleemide tõttu kahanes tulu teenimise võime ja võetud kohustuste maht osutus üle jõu käivaks. Võlgniku seletus näib tõepärasena. Ajal, mil võlgnik töötas, teenis ta sissetulekut, millest mõistliku majandamise korral peaks piisama
igapäevase eluga paratamatult kaasneva kulu katmiseks. Ei ole andmeid, et laenuks võetud rahaga oleks ümber käidud pillavalt. Samuti ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Võlgnik kasutas krediiti mitme aasta kestel enne tema pankroti väljakuulutamist. Eriti viimasel ajal kulus suur osa uutest laenudest varasemate laenulepingute täitmiseks. Selliselt toimides on võlgade mahu suurenemine vältimatu. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid järk-järgult, kuid võlgnik ei mõistnud probleemi ulatust ning püüdis kuni pankroti väljakuulutamiseni jätkata võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete täitmist. Edasise menetluse käigus on võimalik asjaolusid täpsustada, kuid esialgsetel andmetel kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2021. aastast alates.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku vara Sotsiaalkindlustusametilt saadavast sissetulekust, millest võib seaduse kohaselt arestida 77,20 eurot kuus. Tema teadaolevate kohustuste suurus on 45 069,86 eurot. Võlgniku tervise seisund ei pruugi lähiajal paraneda niivõrd, et ta saaks uuesti asuda tööle ning hakata tulevikus teenima märkimisväärselt suurt töötasu. Sissetuleku praeguse taseme juures kulub kõikide teadaolevate kohustuste täitmiseks umbes 584 kuud ehk 48,65 aastat. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud L. V. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise
menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 6. oktoobriks 2023. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (15 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.