Renovum OÜ hagi M. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7809,63 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista M. P.lt Renovum OÜ kasuks 4855,21 eurot, intress 535,30 eurot, hooldustasu 49,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 427,46 eurot ja viivis põhinõudelt (4855,21 eurot) 40% aastas alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud M. P. kanda. Välja mõista M. P.lt Renovum OÜ kasuks menetluskulud 1255 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M. P.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Renovum OÜ taotlus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.10.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 04.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 15.03.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.03.2022 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja 05.05.2021 laenulepingu, mille alusel võimaldas laenuandja kostjale laenu 5000 eurot. Kostja pidi laenu tagastamata 60 igakuise osamaksega. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest intressi 40% aastas, lepingu hooldustasu ja maksete tasumise viivitamise korral viivist intressiga samas määras. Kostja ei ole osamakseid tähtaegselt tasunud. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, kuid kostja ei ole asunud oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Laenuandja saatis 21.11.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas kostjale, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Laenuandja ütles 03.01.2022 avalduse laenulepingu üles, paludes tasuda kostjal võlgnevus. Kostja ei ole laenuandja nõuetele reageerinud. Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, milles hageja teavitas kostjat 31.01.2022 teatisega. Hageja tõi välja, et perioodil juuli 2021–jaanuar 2022 tasus kostja 1010 eurot. Hageja luges kostja poolt makstud raha arvel tasutuks järgmiseid nõudeid: võla sissenõudmiskulud 55 eurot; esimene kuni neljas osamakse (põhivõlgnevus 113,90 eurot, intress 661,14 eurot, hooldustasu 50 eurot); viienda osamakse põhivõlgnevus 30,89 eurot ja osaliselt intress 99,07 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt laenusumma 4855,21 eurot, intressi 535,30 eurot perioodi eest 05.10.2021–03.01.2022, hooldustasu 49,58 eurot, viivise tasumata osamaksetelt alates 06.11.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni ja viivise laenusummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni kokku 427,40 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et laenulepingu ülesütlemise avalduses esitatud võlgnevuse kujunemine jääb ebaselgeks. Laenuandja on küll 31.01.2022 teavitanud kostjat nõude loovutamisest, kuid teatises puuduvad nõude suurus ja võlgnevuse koosseis. Kostja ei nõustunud hagis esitatud viivise summaga ja kostjale jäi ebaselgeks viivise arvutuskäik. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
- laenuandja ja kostja sõlmisid 05.05.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 60 osamaksega hiljemalt 05.05.2026. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma intressi 40% aastas laenu kasutamise eest. Kui kostja viivitab osamaksete tasumisega, kohustub ta lepingu järgi tasuma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis võrdub lepingus kokkulepitud intressimääraga (dtl 35–43); - laenuandja saatis juunis 2021–novembris 2021 kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, kus palus tasuda tekkinud võlgnevust (dtl 44–51); - laenuandja ütles 03.01.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 52-53); - laenuandja teatas 31.01.2022 kostjale, et ta loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 54).
6.Kostja väited, et laenulepingu ülesütlemise teates välja toodud nõudesumma kujunemine on ebaselge ning et nõude loovutamise teates ei ole esitatud nõude suurust ega koosseisu, ei välista hagi rahuldamist. Hageja on esitanud hagiavalduses oma nõuded kostja vastu ning hageja nõuete kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Viidatud sättest nähtub, et võlausaldaja võib teavitada võlgnikku nõude loovutamisest. Seadusest nähtuvalt ei pea võlausaldaja teates loovutatud nõude koosseisu välja tooma. Kohtule esitatud laenuandja 31.01.2022 teates avaldas võlausaldaja kostjale, et ta loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale ja et kostjal tuleb täita laenulepingust tulenevad kohustused hagejale (dtl 54). Viidatud teatest nähtub, et laenuandja on loovutanud hagejale kõik vaidlusalusest laenulepingust tulenevad nõuded. Kostjale pidi olema teada tema poolt täitmata jäänud kohustused ja nende suurus.
7.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava laenu 4855,21 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4855,21 eurot.
8.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava intressi laenu kasutamise eest perioodil 05.10.2021–03.01.2022 lepingus kokkulepitud määras 40% kokku 535,30 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste p 1.10 ja laenulepingu üldtingimuste p 3.4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 535,30 eurot.
9.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava hooldustasu 49,58 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu hinnakirja alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldustasu 49,58 eurot.
10.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise kuuenda ja seitsmenda osamakse tasumata osalt 31,92 eurot ja 32,98 eurot lepingus kokkulepitud määras 40% aastas alates osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni laenulepingu ülesütlemiseni vastavalt 06.11.2021–03.01.2022 ja 06.12.2021–03.01.2022, kokku 3,09 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt lepingus kokkulepitud määras 40% aastas laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (04.01.2022) kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 kokku 424,37 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kokku 427,46 eurot (3,09 eurot + 424,37 eurot). Viivise arvestus on välja toodud hagiavalduses. Kostja ei ole täpsustanud oma vastuväidet, et viivise arvestus on ebaselge.
Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause, laenulepingu üldtingimuste p 3.7 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 427,46 eurot.
11.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 4855,21 eurot lepingus kokkulepitud määras 40% aastas alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmas lause, laenulepingu üldtingimuste p 3.7 ja TsMS § 367.
12.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud. Lisaks ei ole hageja andnud täitmise tagatist, mis on otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise eelduseks (TsMS § 469 lg 1).
13.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 1220 eurot. Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 570 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tundi. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
15.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
16.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 665 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 240 eurot + 28.03.2022 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 390 eurot + 28.03.2022 täiendavalt riigilõivu summas 35 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 7809,63 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõivu summas 665 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 665 eurot.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
18.Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 570 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 4 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot, tasuna mõistlik. Analüüsides ja hinnates kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Eeltoodust
tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 570 eurot (4 tundi ja 45 minutit x 120). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
19.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1255 eurot (riigilõiv 665 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 570 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
20.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.