X avaldus täiteasjas nr 175/2009/2647 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Julianus Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja HR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AŽ
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Julianus Inkasso OÜ poolt määruskaebusemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2022. a määrus. Teha uus määrus, millega jätta X avaldus rahuldamata ning täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/2647 lõpetamata.
3.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/2647 peatati.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 29.11.2021 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 175/2009/2647 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Harju Maakohus edastas asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Avalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.08.2009 maksekäsu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-32852 (12.08.2009 määrus), millega mõistis võlgnikult sissenõudja AS Swedbank kasuks välja 55 092 krooni (3521,15 eurot), millest põhinõudena 47 841,83 krooni, kõrvalnõudena 5815 krooni ja riigilõivuna 1435,25 krooni. AS Swedbank esitas 12.08.2009 määruse kohtutäiturile esimest korda täitmisele 14.08.2009. AS Swedbank loovutas 17.11.2017 nõude AS-ile Lindorff Eesti, kes muutis oma ärinimeks AS Lowell Estonia ning ühines 31.10.2019 OÜ-ga Julianus Inkasso (sissenõudja). Kohtutäituri büroost teatati 04.01.2019 võlgnikule, et nõude suuruseks on 4115,67 eurot, millest põhinõue on 3489,62 eurot, täituri tasu 617,66 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 7,67 eurot ning täitekulu 0,72 eurot. Võlgnik tegi kohtutäituri arvelduskontole makseid, kuid täitmisel olev nõue ei vähenenud. Võlgnik tegi päringu sissenõudjale, kes saatis 15.03.2021 võlgnikule e-kirja teatega, et sundtäitmisel oleva nõude jääk on 1990,94 eurot. Tasumise osas palus sissenõudja ühendust võtta kohtutäituriga. 16.03.2021 saatis sissenõudja avaldajale ekirja, milles teatas, et nõude jääk on 1990,95 eurot, kuid võlgnikule kohaldatakse 20% soodustust, mille tulemusena kuulub tasumisele 1592,76 eurot. Sissenõudja saatis enda makserekvisiidid ja palus summa tasuda enda arvelduskontole. Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 12.08.2039, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011. Täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 14.08.2009, millest algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine. Vastavalt sellele saabus avaldaja nõude täitmise aegumistähtaeg 06.04.2021, kuna selleks ajaks oli möödunud TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Alates 01.04.2021 kehtiva TsÜS redaktsiooni § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada seoses nõude täitmise aegumisega.
Esialgse õiguskaitse taotlus
2.Avaldaja esitas 17.12.2021 maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Pärnu Maakohus rahuldas 17.12.2021 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-18678 lõpplahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik ei nõustu avaldusega ja vaidleb sellele vastu. Avaldaja on täitemenetluses 09.01.2019 sõlminud puudutatud isiku nõusolekul kokkuleppe võla tasumiseks. Kokkulepe on kehtiv ning aegumine on peatunud. Vastavalt kokkuleppele kohustus avaldaja tasuma võlga ositi. Võlgnik asus kokkulepet täitma. Viimati on võlgnik kohtutäiturile makse teinud 04.02.2021. Kohtutäitur teatas 16.02.2021 sissenõudjale, et avaldaja on avaldanud soovi võla tasumiseks, millega avaldaja taas nõuet tunnustas. Sissenõudja esindaja on andnud nõusoleku võla ajatamiseks sundmeetmete kasutamise peatamisega ja pärandvara müügi peatamisega, mis on puudutatud isiku vastutulek. Eeltoodu tulemusena loeb sissenõudja aegumise peatunuks alates 08.01.2019, s.o kokkuleppe sõlmimisest alates. Avaldaja täiendav seisukoht
4.Täitedokumendiks oleva kohtulahendi kohaselt ei tohi võlgnikult sissenõutavad summad ületada 6391,49 eurot, kuid tegelikkuses võlgnik tasunud otse sissenõudjale 3179,50 eurot ja kohtutäituri vahendusel 3750 eurot ehk kokku 6929,50 eurot. Tasutud summa on seega suurem, kui kohtulahend ette nägi. Sissenõudja on kohustatud täiturit informeerima otsemaksest, et kohtutäitur saaks teha täituri tasu arvestuses korrektuuri. Võla tasumise kokkuleppe sõlmimise korral ei ole aegumistähtaeg peatunud ega katkenud. TsÜS § 158 lg 3 on erinormiks, mis reguleerib täitemenetluses aegumise katkemist võlgniku tegudega, mis on suunatud nõude rahuldamisele. TsÜS § 158 lg 3 loetelu ei ole ammendav, selle alla mahub ka avaldaja ettepanek maksegraafiku sõlmimiseks. TsÜS § 158 tuleb tõlgendada nii, et täitemenetluses maksegraafiku väljapakkumine ega nõude osaline tasumine ei katkesta aegumise kulgemist. Tegemist ei ole ka aegumise peatumisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 28.01.2022 määrusega avalduse ning määras lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/2647 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus viitas TsÜS § 157 lg-tes 1 ja 2, § 159 lg-s 1 ning VÕSRS § 9 lg-s 4 sätestatule. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS 159 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2039. aastal, seega ei olnud nõuded 1. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates
1.märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, seega täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
5.aprillist 2021.
Maakohus nõustus avaldaja põhjendustega, mille kohaselt täitemenetluses oleva nõude aegumistähtaeg ei ole peatunud ega katkenud (TsÜS § 158 lg 3). Muid aegumise katkemise ega peatamise aluseid ei ole kohtule teada. Maakohus tuvastas, et avaldaja tasus täiteasja raames kokku 6929,50 (3750+3179,50) eurot (s.o 108 423,11 krooni), mis ületab täitedokumendis sätestatud maksimumsummat (100 000 krooni). Maakohus tuvastas, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021 ning täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel aegumise tõttu lõpetada. Menetluskulude osas leidis maakohus, et kuna avaldaja on tasunud puudutatud isikule nii täitemenetluses kui ka otse sissenõudjale täitedokumendis ettenähtust suurema summa ning puudutatud isik on esitanud kohtule alusetud vastuväited avaldusele, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus
6.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata; jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda ning tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2021 kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus. Maakohus on tõendeid ja asjaolusid hinnanud pealiskaudselt ning teinud valed järeldused, mis on viinud ebaõige lahendini. Asjas ei kohaldu TsÜS § 158 lg 3. Pooled sõlmisid 09.01.2019 kokkuleppe võla tasumiseks osamaksetega kuni võlgnevuse tasumiseni. Võlgnik asus kokkulepet täitma ja on teinud igakuiseid osamakseid kuni 04.02.2021. Seega täitis võlgnik kokkulepet kaks aastat. Maksegraafiku sõlmimine ei katkesta aegumist, küll aga peatab see aegumise. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Analoogse põhimõtte sätestab ka TsÜS § 167 lg 2, mille kohaselt kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni. Kuna täiteasjas sõlmiti maksegraafik, siis peatus nõude täitmise aegumine maksegraafikuga kokkulepitud tähtajaks ehk kaheks aastaks. Võlgnik on tasunud kohtutäiturile 3750 eurot ning eraldi sissenõudjale makseid tehtud ei ole. Maksegraafiku alusel tegi võlgnik makseid vaid kohtutäiturile. Kohtutäitur arvestas pärast iga makse saamist proportsionaalselt maha enda tasud ning edastas seejärel igakuised maksed edasi sissenõudjale. Avaldaja seisukoht
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Avaldaja leiab, et pooled ei ole omavahel maksegraafiku kokkulepet või kokkulepet täitemenetluse peatamiseks sõlminud. Lisaks ühtse, selge ja allkirjastatud kokkuleppe puudumisele ei ole pooled vastastikku edastanud tahteavaldusi maksegraafiku sõlmimiseks või nõude ajatamiseks. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik on võlgnevust ositi tasunud, ei saa pidada maksegraafiku kokkuleppe sõlmimiseks.
Täitmine oleks aegunud isegi juhul, kui võlgniku ja sissenõudja kirjavahetust kohtutäituriga saaks lugeda võla ajatamise kokkuleppeks. Sissenõudja on 09.01.2019 andnud nõustumuse maksegraafiku sõlmimiseks kuueks kuuks, seega sai nõude täitmise aegumine peatuda üksnes sama pikaks ajaks. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avalduse rahuldamata ning täitemenetluse lõpetamata. Julianus Inkasso OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
11.Maakohus leidis õigesti, et täiteasjas nr 175/2009/2647 on nõude täitmise aegumise kulgema hakkamise alguskuupäev 05.04.2011 ning seega sai nõuete täitmine aeguda kõige varem alates 05.04.2021.
12.Asja lahendamiseks tuleb esmalt vastata küsimusele, kas pooled sõlmisid maksegraafiku.
12.1.Asja materjalidest nähtuvalt võttis võlgnik 08.01.2019 kohtutäituriga ühendust ning soovis asuda nõuet osade kaupa tasuma. Võlgnik pakkus, et hakkab nõude katteks igakuiselt tasuma 150 eurot (dtl 222–223). Kohtutäitur teatas 09.01.2022 võlgnikule, et sissenõudja oli võlgniku ettepanekuga nõus. Kohtutäitur märkis, et eraldi maksegraafikut ei koostata ning igakuiseid makseid peab võlgnik ise jälgima; kokkuleppe rikkumise korral jätkab kohtutäitur täitemenetlusega (dtl 221).
12.2.Põhjendatud ei ole määruskaebuse seisukoht, et pooled pole edastanud vastastikuseid tahteavaldusi maksegraafiku sõlmimiseks ega saavutanud kokkulepet (VÕS § 9 lg 1 mõttes). Täitemenetluses peetud kirjavahetusest nähtub üheselt võlgniku soov asuda võlgnevust maksegraafiku alusel tasuma, vältimaks sellega pärandvara ühisuse müüki. E-kirja teel kohtutäituri vahendusel maksegraafiku sõlmimine on täitemenetluses tavapärane praktika.
13.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, milline tähendus on praeguses täiteasjas sõlmitud maksegraafikul nõude aegumise kontekstis.
13.1.Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 158 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Viidatud säte käsitleb üksnes aegumise katkemist, mitte peatumist, nagu maakohus ekslikult leidis. Aegumise peatumist reguleerib TsÜS § 162, mille kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.
13.2.Kohtupraktika kohaselt kohaldub TsÜS § 162 täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele maksegraafiku sõlmimise korral, kuid seda kindlate eelduste olemasolul. Nimelt tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (RKTKm nr 2-21-10665 p-d 12.3. ja 12.4.). Järelikult peatus nõude täitmise aegumine praegusel juhul maksegraafiku sõlmimisel, kui maksegraafiku kehtivuse ajaks oli täitemenetlus peatatud või täitetoimingutest hoiduti muul viisil.
13.3.Kohtutäitur on ringkonnakohtule teatanud, et võlgnik sõlmis täiteasjas sissenõudjaga maksekokkuleppe jaanuaris 2019 ehk pärast seda, kui talle edastati vallasvara arestimise akt. Maksekokkuleppe sõlmimise järgselt peatas kohtutäitur vallasvara müügi. Võlgnikult laekus viimane maksegraafikujärgne osamakse 30.01.2021. Võlgniku töötasu arestitud ei ole ning pangakonto arestimise osas kohtutäituril teave puudub (seoses uuele süsteemile üleminekuga ei ole võimalik eelnevalt seatud/vabastatud areste vaadata). Asja materjalidest nähtub, et võlgnik asus pärast sissenõudjalt nõusoleku saamist kokkulepet täitma. Võlgnik tasus ajavahemikul 28.01.2019–30.01.2021 nõuet kokkuleppe alusel ning sel perioodil ei teostanud kohtutäitur sissenõudja nõusolekul muid täitetoiminguid. Seda, et maksegraafiku kehtivuse ajal muul viisil nõude täitmist ei toimunud, kinnitab laekumiste ülevaade (dtl 217–219).
13.4.Kuni 16.01.2019 ei olnud sissenõudja otsustanud, kas taotleb vallasvara enampakkumise peatamist maksegraafiku täitmise ajaks. 16.01.2019 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et nõustub enampakkumise peatamisega kokkuleppe täitmise ajaks (dtl 220). Kohtutäituri poolt edastatud laekumiste ülevaate kohaselt hakkas võlgnik alates 28.01.2019 tasuma kohtutäituri ametikontole 150 eurot kuus ning tegi seda kuni 30.01.2021.
13.5.Eelnimetatust saab järeldada, et maksegraafiku sõlmimisega olid täidetud eeldused nõude täitmise aegumise peatumiseks TsÜS § 162 järgi. Aegumine oli peatunud ajavahemikul, mil võlgnik kokkulepet täitis ehk alates 28.01.2019–30.01.2021, kokku 734 päeva. Nimetatud ajavahemikku ei arvestata TsÜS 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Kuna nõuete täitmise aegumine oli peatunud 734 päeva kestel, ei ole täiteasjas täitmisel olevad nõuded veel aegunud.
14.Avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus kuulub lõpetamisele ka seetõttu, et avaldaja on täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudjale rahuldanud. Ringkonnakohus selgitab, et nõude täitmise ulatuse hindamine väljub TMS § 2231 alusel esitatava avalduse lahendamise piiridest. Kui võlgnik leiab, et sundtäitmisel olev nõue on rahuldatud, on tal võimalik TMS § 221 alusel esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
15.TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg-ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Maakohus peatas võlgniku taotlusel 17.12.2021 määrusega täiteasjas nr 175/2009/2647 täitemenetluse. Maakohus ei ole lõpplahendi resolutsioonis esialgse õiguskaitse abinõuga seonduvaid küsimusi lahendanud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning jätab avalduse rahuldamata, kuulub esialgse õiguskaitse korras seatud abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel tühistamisele.
16.Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna avaldus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud avaldaja kanda, tuleb kindlaks määrata sissenõudja menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest (vt RKTKo nr 3-2-1-142-15 p 21). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.