Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused T. O. ja L. H. esitasid Harju Maakohtule avalduse H. T. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt selgus pärandvara inventuuri tulemusena, et pärandajal on võlgu. Avaldusele lisatud pärimistunnistuse kohaselt on avaldajad 23.11.2021 surnud H. T. pärijad. 05.09.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. 17.09.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et välja tuleb kuulutada võlgniku pärandvara pankrot, sest vara suuruseks on 2464,24 eurot, kuid tänaseks teadaolevaid kohustusi on 1731,16 euro ulatuses, millele lisanduvad menetluskulud kogusummas 1200 eurot. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses, so pärandaja surm. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri aruande kohaselt esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks võimalused puuduvad, kuid halduri sõnul tuleb välja selgitada isik, kes pärast pärandaja surma kasutas tema pangakaarti ja debiteeris kontot 1105,96 euro võrra. Ajutine haldur palub tasuks määrata 600 eurot. Avaldaja T. O. esitas 26.09.2022 vastuväite/vastuse ajutise halduri aruandele. T. O. vaidles vastu pankrotimenetluse kuludele. T. O. selgitas, et ta kandis raskelt haige H. T. eest oma raha eest mitmeid jooksvaid kulusid. Pärast seda andis H. T. oma pangakaardi, et kulunud raha tagasi võetaks. Seega võttis T. O. 1000 eurot välja pärast H. T. surma. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi (so pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 13 järgi kuulutab pärandvara pankrotimenetluses kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui

kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.10.2022.a kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3007). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgniku pärandvarasse kinnisvara ei kuulu, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 6 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 100 eurot 1 tund, mis jääb alla ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 600 eurot (6 x 100). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu OÜ Pankrotivara kasuks. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.

Vastavalt PankrS § 6 lg 1 loetakse käesolev määrus kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Käesolevas määruses ei lahenda kohus võlgniku pangakaardi debiteerimise küsimust. Käesolevas määruses peab kohus otsustama, kas pärandvara on pankrotis ning selles küsimuses vaidlus puudub. Pangakaardi debiteerimisega seonduv tuleb lahendada edasises menetluses. Samuti on ajutise halduril õigus saada tasu. See tuleneb seadusest, samuti tulenevad seadusest tasumäärad. Kohus on neid kontrollinud ning ajutise halduri tasunõue vastab seadusele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.