Kohtuotsus tehakse teatavaks 30.septembril 2022 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-21-5211
Kohtuasi
OÜ GRANDPRINT hagi DSV Estonia AS-i vastu nõude tunnustamiseks aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GRANDPRINT (registrikood 12298631); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja: DSV Estonia AS (registrikood vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Menetluse liik
10342368)
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.OÜ GRANDPRINT hagi DSV Estonia AS-i vastu nõude tunnustamiseks II rahuldamisjärgu nõudena summas 3 416 191,81 eurot aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada OÜ GRANDPRINT nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 3 087 670,69 eurot aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Rahuldada OÜ GRANDPRINT taotlus ja võtta vastu 28.03.2022 ja 29.03.2022 menetlusdokumendiga esitatud 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja võõrkeelsete tõendite tõlked.
4.Rahuldada DSV Estonia AS-i taotlus jätta tsiviilasja juurde võtmata krediidilepingu nr. 2/05.2013 lisa nr 7 ja kõik võõrkeelsed laenulepingud. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud OÜ GRANDPRINT kanda 10% ulatuses ja DSV Estonia AS-i kanda 90% ulatuses ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.OÜ GRANDPRINT (edaspidi ka hageja) palus DSV Estonia AS-i (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis kohtule tunnustada hageja nõuet aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena summas 3 416 191,81 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2.01.10.2020 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, et 01.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-11261/11 kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja esitas võlgniku vastu nõudevalduse 11.10.2020 kokku 2 705 620,58 eurot, mis tuleneb erinevatest laenulepingutest. 04.03.2021 enne nõuete kaitsmise koosoleku toimumist teatas kostja hageja nõude vaidlustamise soovist seda sisuliselt põhjendamata ning esitas ka nõuete kaitsmise koosolekul suulise vastuväite hageja nõudele. Pankrotihaldur ega teised võlausaldajad hageja nõuet ei vaidlustanud. Hageja leiab, et tema nõue võlgniku vastu on põhjendatud.
3.Hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud 02.05.2013 krediidileping nr 2/05.2013, mille alusel on hageja võlgniku majandustegevust finantseerinud. 31.12.2019 allkirjastasid võlgnik ja hageja eelviidatud krediidilepingu lisa, mille kohaselt oli võlgnikul võlgnevus hageja ees 2 695 009,20 eurot ning pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem kui 31.12.2020. Krediidilepingu nr 2/05.2013 alusel tasumine kajastub arvetel. Krediidilepingu nr 2/05.2013 punkti 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma intressi arvestusega 6,5% aastas. Seisuga 04.08.2020 oli võlgniku põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees 2 427 670,69 eurot ja tasumata intress 277 949,89 eurot. Kokkuvõttes oli võlgniku võlgnevus hageja ees krediidilepingu nr 2/05.2013 alusel seisuga 04.08.2020 oli 2 705 620,58 eurot.
4.Võlgniku ja I. G.i vahel olid sõlmitud alljärgnevad lepingud, mille alusel andis I. G. võlgnikule laenu, mis kanti võlgniku arveldusarvele: 13.09.2018 laenuleping laenusummale 43 000 eurot, 13.11.2018 laenuleping laenusummale 50 000 eurot, 04.12.2018 laenuleping laenusummale 115 000 eurot, 11.12.2018 laenuleping laenusummale 125 000 eurot, 03.01.2019 laenuleping laenusummale 136 000 eurot, 29.01.2019 laenuleping laenusummale 115 000 eurot, 04.03.2020 laenuleping laenusummale 76 000 eurot.
5.Laenulepingute, mis on sõlmitud 2018. aastal oli tagastamise tähtaeg kuni 31.12.2018, mis vastavalt laenulepingu sõnastusele pikenes kuni 31.12.2019. Laenulepingute osas, mis sõlmiti 2019. aastal oli laenu tagastamise tähtaeg 31.12.2019, mis vastavalt laenulepingu sõnastusele pikenes kuni 31.12.2020 aastani. 2020 aastal sõlmitud laenulepingus on ekslikult viide aastale 2019, kuid vastavalt laenulepingu sõnastusele oli laenulepingu tähtaeg kuni 31.12.2020. AS Uniprint pankroti välja kuulutamisega muutusid kõik laenulepingud sissenõutavaks. Laenulepingutes oli fikseeritud laenu intress 6% aastas, millest tulenevalt kohustub võlgnik tasuma intressi 13.09.2018 laenulepingu alusel perioodi 13.09.2018 – 31.12.2019 eest 3357,33 eurot, 13.11.2018 laenulepingu alusel perioodi 13.11.2018 – 31.12.2019 eest 3402,74 eurot, 04.12.2018 laenulepingu alusel perioodi 04.12.2018 – 31.12.2019 eest 7429,32 eurot, 11.12.2018 laenulepingu alusel perioodi 11.12.2018 –31.12.2019 eest 7931,51 eurot, 03.01.2019 laenulepingu alusel perioodi 03.01.2019 – 01.10.2020 eest 14 246,44 eurot, 29.01.2019 laenulepingu alusel perioodi 29.01.2019 – 01.10.2020 eest 11 555,11 eurot, 04.03.2020 laenulepingu alusel perioodi 04.03.2020 – 01.10.2020 eest 2641,31 eurot, kokku on intressinõue 50 563,76 eurot.
6.I. G. ja hageja sõlmisid 09.10.2020 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas I. G. laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastuväited
7.Vastuväidete kohaselt on hageja krediidilepingust nr 2/05.2013 tulenev nõue võlgniku vastu tõendamata, kuna krediidileping on raamleping, mis ei tõenda laenu andmist. Raamlepingu lisasid, mis tõendaksid laenu andmist, ei ole esitatud. Kuivõrd krediidilepingu nr 2/05.2013 punktide 1.1 ja 5.2 kohaselt eelneb laenu andmisele kirjalik taotlus ning pooled on kohustatud sõlmima laenu tingimuste osas krediidilepingu lisa, on laenu andmine hageja poolt tõendamata. Hageja ei ole esitanud krediidilepingus sätestatud dokumente, mis tõendaksid laenu andmist. Hageja antud rahasummad ei olnud laen, vaid investeeringud võlgniku majandustegevusse. 2013.a majandusaasta aruande kohaselt omandas 08.06.2012 Vene investorite grupp 100% võlgniku aktsiatest. Võlgnikule hageja poolt antud rahasummade näol on tegemist sisuliselt sissemaksetega aktsiakapitali ja formaalselt registreerimata aktsiakapitaliga. Olukorras, kus hageja ja võlgnik ei ole kokku leppinud laenulepingu olulistes tingimustes (s.h laenu tagasimakse tähtajas), ei ole hageja poolt antud rahasummasid võimalik tõlgendada laenuna. Eeltoodut kinnitab, et hageja väitel laenas ta võlgnikule kokku 2 465 870,15 eurot, kuid hagejale on tagastatud ainult 36 680 eurot. Eluliselt usutav ei ole laenu summa järjepidev suurendamine olukorras, kus laenuandjal puudub igasugune kindlus, et laenusaaja laenu tagastab. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et väidetavatest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks hageja kasuks mingeid tagatisi seatud, mis sedavõrd suurte laenusummade puhul on reegliks. Väidetavatest laenulepingutest tulenev intressinõue on ebaselge ja tõendamata. Olukorras, kus väidetava laenu tagastamise tähtaeg on tõendamata, ei ole võimalik kontrollida hageja esitatud intressiarvestuse õigsust, kui väidetava laenu tagastamise tähtaeg on möödunud, ei saa laenusummalt arvestada intressi raha kasutamise eest vaid võlgnik on kohustatud tasuma viivist laenusumma tagastamisega viivitamise korral.
8.Juhul, kui kohtu hinnangul on hageja andnud võlgnikule laenu mitte teinud investeeringuid majandustegevusse aktsiakapitali sissemaksete näol, on hageja nõuded võlgniku vastu aegunud. Hageja on esile toonud, et võlgnikule on andnud laenu ka I. G., kellega väidetavalt sõlmitud laenulepingutes on laenude tagasimakse tähtpäevaks laenu andmise kalendriaasta viimane kuupäev 31.12. Sellest johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka hageja poolt võlgnikule antud laenude tagasimakse mõistlik tähtaeg oli laenu andmise kalendriaasta viimane kuupäev. Hageja võlgnikule väidetavalt 2013. aastal antud laen kogusummas 1 810 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2013 aegus 31.12.2016, väidetavalt 2014. aastal antud laen kogusummas 358 170,15 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2014 aegus 31.12.2017, väidetavalt 2015. aastal antud laen kogusummas 179 000 eurot, millest 400 eurot on tagasi makstud, tagasimakse tähtajaga 31.12.2015 aegus hageja nõue summas 178 600 eurot 31.12.2018, väidetavalt 2016. aastal antud laen kogusummas 118 700 eurot, millest on hagejale 2016. aastal tehtud tagasimakseid kogusummas 36 280 eurot, tagasimakse tähtajaga 31.12.2016 aegus hageja põhinõue 82 420 eurot 31.12.2019, kokkuvõttes on hageja väidetavate laenumaksete tagastamise nõuded kogusummas 2 429 190,15 eurot aegunud. Kostja vaidlustab krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 7 ehtsuse, kuna hageja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt on nõudest võlgniku vastu 2019. aastal ära öeldud. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa 7 on koostatud tagantjärele eesmärgiga tõrjuda aegumise vastuväite esitamist. Kostja ei nõustu võõrkeelsete dokumentide
vastuvõtmisega. I. G.i ja võlgniku vaheliste laenulepingute sõlmimine ei ole tõendatud. Kohtuotsuse põhjendused
9.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused.
10.Hageja esitas 28.03.2022 menetlusdokumendiga tõendi 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja 29.03.2022 lisa nr 6 originaaldokumendi, samuti osaliselt tõlked võõrkeelsetele tõenditele. Hageja põhjendas 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja 29.03.2022 lisa nr 6 originaaldokumendi esitamist asjaoluga, et ei saa esitada krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 7 originaaldokumenti, kuid lisa 6 on analoogne dokument, kus on kajastatud kõik sarnased andmed, mis 2019 dokumendil. Nimetatud dokumendist on olemas ka originaaldokument, mille hageja esitab kohtule. Kostja vaidles 05.04.2021 hagiavalduse lisa 7 - krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 7, 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja hagi lisade 10.1, 10.2, 11.1, 11.2, 12.1, 12.2, 13.1, 13.2, 14.1, 14.2, 15.1, 15.2, 16.1 ja 18 vastuvõtmisele vastu ja taotles need jätta arvestamata.
11.Kohus rahuldab TsMS §-de 33 lg 1, 230 lg 1, 272 alusel hageja taotlused ja võtab vastu 28.03.2022 ja 29.03.2022 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja võõrkeelsete tõendite tõlked. Kohus rahuldab TsMS § 33 lg 3 ja 273 lg 4 ja 5 alusel kostja taotluse jätta tsiviilasja juurde võtmata 05.04.2021 hagiavalduse lisa 7, krediidilepingu nr. 2/05.2013 lisa nr 7 ja kõik võõrkeelsed laenulepingud lisad 10.1, 11.1, 12.1, 13.1, 14.1, 15.1 ja 16.1.
12.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 01.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-11261 kuulutati välja võlgniku pankrot 01.10.2020 kell 16:00, et pankroti väljakuulutamise teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 01.10.2020, et hageja esitas 11.10.2020 pankrotimenetluses võlgniku vastu nõudevalduse kokku 3 416 191,81 eurot, et nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.03.2021 kell 12.00 ja, et kostja vaidlustas hageja nõude.
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõue summas 3 416 191,81 eurot.
14.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.02.05.2013 krediidilepingu nr 2/05.2013 p-st 1.1 nähtub, et hageja krediidiandjana ja võlgnik krediidisaajana sõlmisid 02.05.2013 krediidilepingu nr 2/05.2013, mille järgi annab hageja võlgnikule krediiti summades, mis vastavad võlgniku kirjalikele taotlustele ja igakordse krediidi andmisel sõlmivad pooled lepingu lisa, mis saab lepingu lahutamatuks osaks ning milles pooled sätestavad krediidisumma ja selle tagastamise graafiku. Krediidilepingu p 5.2
kohaselt jõustuvad kõik lepingu muudatused ja lisad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Seega oli eeltoodud krediidilepingu nr 2/05.2013 puhul tegemist raamlepinguga, millest ei nähtu konkreetsete laenusummade andmine ega laenude tagasimakse tähtajad. Krediidilepingu nr 2/05.2013 punkti 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma intressi arvestusega 6,5% aastas.
16.31.12.2019 sõlmitud krediidilepingu nr 2/05.2013 lisast nr 7 nähtuvalt oli võlgnikul võlgnevus hageja ees 2 695 009,20 eurot ning pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem kui 31.12.2020. Kuna kostja vaidlustas antud krediidilepingu lisa ehtsuse ja hageja ei esitanud kohtule lepingu lisa originaaldokumenti, siis jättis kohus tõendi tähelepanuta. Hageja esitatud analoogsest dokumentaalsest tõendist 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisast nr 6 nähtuvalt andis hageja võlgnikule laenu kokku 2 465 870,15 eurot, millest on tagastatud 2036,00 eurot ja intressid moodustavad 247 301,84 eurot. Seega oli krediidilepingu lisa 6 järgi võlgnikul võlgnevus hageja ees 31.12.2018 seisuga 2 680 797,62 eurot ning pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem kui 31.12.2020. SEB pangatehingute väljavõttega perioodidel 01.05.2013-31.12.2016, millest nähtuvalt on hageja teinud krediidilepingu alusel võlgnikule pangaülekandeid ja võlgnik on teinud krediidilepingu alusel osalisi tagasimakseid, loeb kohus tõendatuks, et hagejal on võlgniku pangakontole ajavahemikul 02.05.2013 – 31.12.2018 ülekantud rahasummade saldo on kokku 2 429 190,15 eurot. Kohus on seisukohal, et 02.05.2013 krediidilepinguga nr 2/05.2013, 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisaga nr 6 ja SEB pangatehingute väljavõttega perioodidel 01.05.2013-31.12.2016, loeb kohus kogumis tõendatuks hagiavalduses toodud asjaolu, et hageja on andnud võlgnikule laenu ja võlgnikul on laenust tagastamata kokku 2 427 670,69 eurot. Kuna ajavahemikus 02.05.2013 kuni 31.12.2018 antud laenu tagastamise tähtajaks on kokku lepitud 31.12.2020, siis ei ole hageja nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Seega kuulub hageja põhinõue 2 427 670,69 eurot tunnustamisele.
17.Laenulepingute puudumise tõttu on ebaselged laenu andmise perioodid, tagasimakse tähtajad ja intressi arvestamise perioodid, mille eest on hageja intressi arvestanud. Kuna pangakontode ülekannete ja hageja raamatupidamise õiendi võrdlemisel ei lange raamatupidamise õiendis toodud summad osaliselt pangakontode ülekannete ja laenude tagastamisega kokku, siis jääb intresside arvestus ebaselgeks ja intressinõue 277 949,89 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata.
18.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on I. G. 13.09.2018 kandnud võlgniku arveldusarvele üle summa 43 000 eurot selgitusega laenu leping 13.09.2018, 15.11.2018 summa 50 000 eurot selgitusega laenu leping 13.11.2018, 06.12.2018 summa 115 000 eurot selgitusega laenu leping 04.12.2018, 12.12.2018 summa 125 000 eurot selgitusega laenu leping 11.12.2018; 03.01.2019 summa 136 000 eurot selgitusega laenu leping 03.01.2019, 30.01.2019 summa 115 000 eurot selgitusega laenu leping 29.01.2019 ja 06.03.2020 summaga 76 000 eurot.
19.09.10.2020.a nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtuvalt sõlmisid I. G. ja hageja 09.10.2020.a nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas I. G. oma laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Seega saab kohus nõudeõiguse loovutamise lepinguga, maksekorralduste selgitustega ja ülekantud summadega kogumis lugeda
tõendatuks, et I. G. andis võlgnikule laenu kokku 660 000 eurot, mis kuulub tunnustamisele. Kuivõrd kohus jättis võõrkeelsed laenulepingud tõlgete esitamata jätmise tõttu tähelepanuta, siis on hageja intressinõue täies ulatuses põhjendamata ja tõendamata ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
20.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
21.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamisele kokku summas 3 087 670,69 eurot.
22.Kostja vastuväited, et hageja antud rahasummad ei olnud laen vaid investeeringud võlgniku majandustegevusse või antud muudel alustel, on tõendamata ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega, s.o hageja ja võlgniku vahel 2013.a sõlmitud krediidilepinguga ja pangaülekannete selgitustega, millest nähtuvalt oli tegemist laenusummade ülekandmisega ja tagastamisega. Laenu andmist ei välista tagatise mitteandmine ega ka võlgniku poolt laenude ulatuslik tagastamata jätmine. Asjaolu, et hageja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt on nõudest võlgniku vastu 2019. aastal ära öeldud, ei tähenda, et võlga ei oleks, sest majandusaasta aruanne ei ole krediidilepingu dokumendiks. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi ja tunnustas nõuet ümardatult 90% ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda 10% ulatuses ja kostja kanda 90% ulatuses.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.