lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-6571/15

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-6571/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6571

Tsiviilasi

F. J. hagi A. M. R. vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste nõuetes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised esindajad

Asja läbivaatamine

ja

nende Hageja: F. J. (isikukood xxxx; aadress xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav (e-post [email protected]) Kostja: A. M. R. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx), lepinguline esindaja Reimo Mets (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja F. J. (isikukood xxxx) ja kostja A. M. R. (isikukood xxxx) vahel 30.09.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Hageja F. J. ja kostja A. M. R. müüvad kompromissi kinnitava määruse jõustumisest arvates 2 kuu jooksul ühiselt valitud maakleri vahendusel korteriomandi registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xxxx, ja korteriomandi registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum nr xxxx alghinnaga 300 000 (kolmsada tuhat) eurot. Müügihinda võib lepingu sõlmimisel alandada kuni 280 000 (kakssada kaheksakümmend tuhat) euroni. Maakleritasu maksimaalne protsent on 4%. Kui F. J. ja A. M. R. 7 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest ühiselt maaklerit ei nimeta, on kummalgi poolel õigus alustada maakleri vahendusel müüki. 1.2.Müügihinnast tasutakse esimeses järjekorras müügiga seotud kulud (notaritasu, maakleritasu) ja teises järjekorras AS-iga Xxxx sõlmitud laenulepingu nr xxxx jääk müügilepingu sõlmimise päeva seisuga. Kolmandas järjekorras tasutakse xxxx korteriühistu ees olev kommunaalkulude võlgnevus, mis kompromissi sõlmimise seisuga on suurusjärgus 1 000 (üks tuhat) eurot. Järelejäänud summa jagatakse hageja ja kostja vahel järgmise valemi alusel: summa jagatakse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

kahega, kostjale makstavat summat suurendatakse 2 000 (kahe tuhande) euro võrra ja hagejale makstavat summat vähendatakse 2 000 (kahe tuhande) euro võrra. Lõpptulemusena on kostjale makstav summa 4 000 (nelja tuhande) euro võrra suurem kui hagejale makstav summa. 1.3.Hageja F. J. ja kostja A. M. R. esitavad ühiselt esimesel võimalusel AS-le Xxxx avalduse laenupuhkuseks seoses laenulepinguga nr xxxx. 1.4.Kui käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul korteriomandite müük ei õnnestu, müüakse korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xxxx, ja korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum nr xxxx avalikul enampakkumisel. Kummalgi poolel on õigus tähtaja möödumisel pöörduda avaliku enampakkumise algatamiseks kohtutäituri poole. 1.5.Avalikul enampakkumisel müügist saadud tulemist tasutakse esimeses järjekorras müügiga seotud kulud (avaliku enampakkumise läbiviimise kulud) ja teises järjekorras AS-iga Xxxx sõlmitud laenulepingu nr xxxx jääk müügilepingu sõlmimise päeva seisuga. Kolmandas järjekorras tasutakse xxxx korteriühistu ees olev kommunaalkulude võlgnevus, mis kompromissi sõlmimise seisuga on suurusjärgus 1 000 (üks tuhat) eurot. Järelejäänud summa jagatakse hageja ja kostja vahel järgmise valemi alusel: summa jagatakse kahega, kostjale makstavat summat suurendatakse 2 000 (kahe tuhande) euro võrra ja hagejale makstavat summat vähendatakse 2 000 (kahe tuhande) euro võrra. Lõpptulemusena on kostjale makstav summa 4 000 euro võrra suurem kui hagejale makstav summa. 1.6.Käesoleva kompromissi sõlmimisel loobuvad pooled teineteise suhtes mistahes nõuetest, mis on seotud xxxx korteriomandite kaasomandist tulenevate nõuetega. 1.7.Hageja F. J. taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist kontole, millelt see on tasutud.

1.8.Hageja F. J. ja kostja A. M. R. loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. 1.9.Kõik kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 630 eurot hageja F. J. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6571. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on F. J. hagi A. M. R. vastu kaasomandi lõpetamise ja kasutuseeliste nõuetes.
2.Kohus võttis 05.05.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis sama määrusega kostjale tähtaja hagivastuse esitamiseks. Kostja on 08.06.2022 hagile vastanud.
3.Tsiviilasjas toimus 30.09.2022 kohtuistung, kus pooled saavutasid kompromissi ja esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.
4.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-6571 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud, et välistavad TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes kompromissimäärusele määruskaebuse esitamise õiguse.
5.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 630 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda kontole, millelt riigilõiv on tasutud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
7.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
10.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
11.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
12.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
13.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
14.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 630 eurot kontole, millelt riigilõiv on tasutud. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 630 eurot hageja F. J. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx), kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 1 260 eurot.
15.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6571.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja