Pankrotiõigus

XXXXXXXXXXXXXX.

keskmiselt 580 eurot kuus. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 on pankrotihaldur võlgniku sissetulekust teostanud kinnipidamisi ning pankrotivarasse on menetluse ajal kokku laekunud 494,74 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutustes raha hoiustamise kohta: Harju Maakohtu 25.03.2022. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa, 367,20 eurot, maksti välja pankrotivara arvelt. Pankrotivara jääk on 127,54 eurot. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 1 962 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot, kokku 2 354,40 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid ei tehta, kuna pankrotivara väljamakseteks puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub ning pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses ei olnud. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu keskmiselt 500 eurot kuus kuni aprill 2022, igakuine peretoetus 60 eurot kuus, töövõimetushüvitis 150 eurot kuus keskmiselt, vanemahüvitis alates 06.06.2022. a keskmiselt 580 eurot kuus. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 on pankrotihaldur võlgniku sissetulekust teostanud kinnipidamisi. Pankrotivaraks on menetluse ajal kokku laekunud 494,74 eurot, millest on tasutud ajutise pankrotihalduri tasu 367,20 eurot ning pankrotivara jääk on 127,54 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 22 716,16 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur korraldas võlausaldajate üldkoosoleku 31.08.2022. a, kuid ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile on võlgnik ise esitanud kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Samuti pole võlgnik arvestanud võimalusega sissetulekute vähenemisest. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS §-ga 86 07.04.2022. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 05.09.2022. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda E. S.’e pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 500 eurot, maksmise tähtajaga 15.09.2022. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 113 sätestab, füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, kokku summas 1 962 eurot (so 3 x 654). Haldur palub kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 1 962 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot, kokku 2 354,40 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Haldur palub halduri tasu summas 127,54 eurot välja maksta pankrotivara arvelt, määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, riigi vahenditest ning ülejäänud summas, 1 442,06 eurot, välja mõista võlgnikult. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd E. S.’e pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel ning võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, tuleb halduri tasu määrata mitte halduri poolt taotletud toimingutasuna, vaid lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 11.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks. Kohus määrab E. S.’e pankrotihalduri tasuks 760,28 eurot, millele lisandub käibemaks 152,06 eurot, kokku 912,34 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 912,34 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku E. S.’e kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude täies ulatuses kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävate kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6). Pankrotihaldur korraldas 31.08.2022. a võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ühtki võlausaldajat koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldurile on võlgnik ise esitanud oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.