Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2022. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-104985 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
OÜ Aktiva Finants hagi J. M. vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 184,19 eurot. Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: I. M.-V. (Julianus Inkasso OÜ, epost [email protected]) Kostja: J. M. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Lihtmenetluses. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi J. M. (M.) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista J. M.lt võlgnevus summas 135,04 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista J. M.lt võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 30 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
4.Välja mõista J. M.lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,35 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
5.Välja mõista J. M.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis määraga 8% aastas põhinõude (s.o. 135,04 euro) tasumata osalt alates 28.04.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Rahuldada OÜ Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
8.Välja mõista J. M.lt menetluskulud summas 340 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
9.Välja mõista J. M.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 27.04.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 21.02.2018. a laenulepingu 18-016673-rk, mille alusel on kostja saanud krediidilimiiti summas 600,00 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank AS 19.07.2021 lepingud üles (Lisa 2). Swedbank AS loovutas 16.11.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ ́le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kostja on laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 464,96 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 135,04 eurot (600 – 464,96).
3.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 135,04 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 20.07.2021 kuni hagi esitamiseni 27.04.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 8,35 eurot.
4.Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 135,04 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 22.04.2022 kuni sellekohase tasumiseni. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 135,04 eurot x 8 % = 10,80 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt
tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
6.Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30,00 eurot. Kostja vastus
7.Kohtule 11.07.2022. a esitatud vastuses kostja hageja nõuet ei tunnista. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud Swedbank AS-le tasumata krediitkaardilepingus nr 18-016673-rk kokkulepitud põhikohustuse eest 135,04 eurot ja viivised summas 8,35 eurot. Swedbank AS on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud 16.11.2021. a kirjaga.
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud Swedbank AS-lt krediitkaardi lepingu alusel krediiti, millest 135,04 eurot on jäänud kahetsusväärselt tagastamata.
12.VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet
tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga 19.07.2021. a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 135,04 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks kasutatud rahasumma tagastamisele ei kuulu. Hageja on saatnud korduvaid meeldetuletusi kostja elukoha aadressil. Kostja on kõik meeldetuletused jätnud tähelepanuta.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 20.07.2021 kuni 27.04.2022 seaduses sätestatud määras. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisest 20.07.2021. a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 20.07.2021. a kuni 27.04.2022. a ning hageja viivisenõue summas 8,35 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepingu või seadusega ettenähtud intressimäära järgi.
14.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 28.04.2022. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
15.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 30 eurot. VÕS § 1131 lg lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja kasutatud krediidisummat ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 580 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 480 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
19.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 4 tundi. Kohus on hageja esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) Aktiva Finants OÜ esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes igapäevaselt; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks ei kulu kohtu hinnangul rohkem kui kaks tundi. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku summas 240 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt M.ib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.