A M hagi AS-i LTH-Baas vastu lõpetamise ja hüvitisenõudes
Tsiviilasja hind
9385,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A M (isikukood xxx), lepinguline esindaja Aliina Seppo Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 07.09.2022
töösuhte
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Lõpetada A M ja AS-i LTH-Baas vahel sõlmitud tööleping seisuga 11.10.2020.
3.Välja mõista AS-lt LTH-Baas A M kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2 431,87 eurot (bruto).
4.Jätta rahuldamata A M hagi AS-i LTH-Baas vastu hüvitise 3 454,05 euro väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. M (hageja) ja AS LTH-Baas (kostja) 07.01.2020 töölepingu. Hageja täitis kostja juures laotöölise ülesandeid.
2.Kostja märkis MTA töötamise registris, et lõpetas hagejaga 25.09.2020 töösuhte TLS § 80 lg 1 alusel ehk tähtaja saabumise tõttu. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamise põhjusega. Hageja väitel sõlmisid pooled tähtajatu lepingu. Kostja ei ole MTA-s registreerinud töösuhet tähtajalisena ega ole esitanud hagejale töölepingut, millest nähtuks, et töösuhe on tähtajaline. Samuti pole kostja põhistanud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjust. Tööandja ei ole töötajale töölepingu kirjalikku versiooni esitanud, kuigi hageja seda küsis. Töötaja teadis, et tegemist on tähtajatu lepinguga.
3.Tähtajatu tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole ülesütlemise avaldust esitanud. Hageja sai töösuhte lõppemisest teda MTA teavituskirjast 26.09.2020. Hageja palub kohtul lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 11.10.2020, kui oleks möödunud 15-päevane etteteatamise tähtaeg, ning mõista välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 5885,92 eurot (bruto), mis vastab kolme kuu töötasule perioodi veebruar kuni juuli töötasude keskmisest.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud, et andis hagejale töölepingu üle enne 02.12.2020 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse esitamist. Töölepingu lehekülgedel 1 ja 2 puuduvad poolte allkirjad. Hageja hinnangul koostas kostja töölepingu leheküljed 1 ja 2 TVK-le 02.12.2020 vastuse ajaks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Töösuhe lõppes 25.09.2020 ja pärast seda hageja tööle ei ilmunud. Pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu. Hageja allkirjastas lepingu ja oli selle tingimustest teadlik. Lepingus oli põhjendatud tähtajalist töösuhet konkreetse projektiga seotud töömahu ajutise suurenemisega. Hageja teadis, et kostja mõistab töölepingu p 1.2 nii, et tööleping kehtib kuni Global 1 projektil on töömaht oluliselt suurenenud, st maksimaalselt Global 1 projekti lõppemiseni.
6.Tulenevalt Covid pandeemiast peatati projekt, milleks hageja oli tööle võetud. Hagejale anti alguses tasustamata puhkust, seejärel kasutas hageja põhipuhkust ja viibis haiguslehel. 15.09.2020 lõpetati laevaehituse leping, sest tellija ei suutnud selle eest tasuda. Seega lõppes projekt ja hageja töölepingu tähtaeg. Kuna töösuhe lõppes tähtaja saabumisega, ei saa hageja nõuda töötasu hüvitist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
8.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Pooled sõlmisid 07.01.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle laospetsialistina. Töölepingu p 1.2 sõnastuse kohaselt sõlmiti tööleping tähtajalisena seoses töömahu olulise suurenemisega Global 1 projektil (tl 34-35). Hageja on töölepingu viimase lehe omakäeliselt allkirjastanud. 25.09.2020 käskkirja kohaselt lõpetas kostja hagejaga 07.01.2020 sõlmitud töölepingu tähtaja saabumisel TLS § 80 lg 1 alusel (tl 37). Kostja märkis MTA töötamise registris, et lõpetas 25.09.2020 töösuhte TLS § 80 lg 1 alusel ehk tähtaja saabumise tõttu (tl 14). Hageja esitas TVK-le avalduse, milles palus lõpetada poolte vahel 07.01.2020 sõlmitud tööleping seisuga 11.10.2020 ja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kogusummas 5885,92 eurot (bruto). TVK rahuldas 28.01.2021 otsusega hageja avalduse osaliselt. TVK tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel 25.09.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu töölt eemalviibitud aja eest summas 3456,90 eurot (tl 3-7). Kostja esitas 26.02.2021 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks (tl 12). Hageja esitas 20.12.2021 nõude täpsustuse (tl 101-102). Kohus jättis 16.05.2022
2(5)
määrusega hageja 20.12.2021 nõuete täpsustuse tähelepanuta ja menetles üksnes TVK-le esitatud hageja nõudeid (tl 155-156).
9.Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 97-98).
10.Hageja esitas kostja vastu töölepingu lõpetamise nõude ja hüvitisenõude TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5885,92 eurot (bruto). Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Esitatud asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Vaidlus selles osas ka puudub.
11.Kohus analüüsib, kas poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajaline või tuleb lugeda leping tähtajatuks. 11.1 Tähtajatu töölepingu võib tööandja lõpetada seaduses sätestatud alusel. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (TLS § 80 lg 1). Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult (TLS § 80 lg 1). Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 ls 2). Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2). Töölepingu tähtajalisusest, töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest tuleb töötajat teavitada (TLS § 6 lg 2). Tähtaeg võib olla määratud kuupäevaga või sündmusega (RKTKo 3-2-1-82-12, p 15). Mõjuv põhjus ja tähtajalise töösuhte kestus tuleb märkida töölepingus.1 Kui lepingus ei ole fikseeritud tähtajalise töölepingu kestust ja sõlmimise põhjust, tuleb eeldada, et tegemist on tähtajatu töösuhtega.2 11.2 Kostja selgitas, et töölepingus oli märgitud, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja tähtajalisus tulenes projektist Global 1. Kostja pidi tõendama tähtajalise töösuhtega seotud asjaolusid, sh tähtaja saabumise aluseks oleva projekti lõppemist. Poolte vahel sõlmitud töölepingust nähtub, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena seoses töömahu olulise suurenemisega Global 1 projektil (töölepingu p 1.2). Seega nähtub lepingust üksnes põhjus, so töömahu oluline suurenemine Global 1 projektil. Kohtu hinnangul ei saa lepingust välja lugeda seda, et kostja teatas hagejale töölepingu kestuse. Kuigi töölepingu tähtaeg oli seotud Global 1 projekti töömahu suurenemisega, ei ole lepingus konkreetselt kirjas, et lepingu tähtaeg oleks sõltuvuses Global 1 projekti lõppemisega. 11.3 Tunnistaja S. Š andis ütlusi selle kohta, et hagejaga sõlmiti tähtajaline tööleping, kuna Saksamaa projektil Global 1 oli vaja juurde töötajat. Töömaht suurenes (tl 174). Samuti on tunnistaja S. Š ütlustega on tõendatud, et Global 1 projekt lõppes septembri lõpus 2020. Tunnistaja oli projektiga seotud, kuna tegi projekti jaoks viisad. Global 1 projekti lõpp sai tunnistajale teada personalijuhi P J kaudu (tl 174 pöördel). Kohus leiab, et isegi juhul, kui tunnistajale teadaolevalt oli pooltel sõlmitud tähtajaline tööleping kuni Global 1 projekti lõppemiseni, ei muuda see lepingut tähtajaliseks. Tunnistaja lepingu sõlmimise juures ei olnud, samuti ei olnud lepingu pooleks. 11.4 Samuti ei tõenda kohtule esitatud töökuulutus seda, et pooled sõlmisid tähtajalise lepingu (tl 142-143). Kostja väitel pidi hageja kandideerimisel teadma, et tegemist on
TLS selgitused, § 9, p 4.
TLS selgitused, § 6, p 3.
3(5)
tähtajalise kohaga Isegi, kui hageja kandideeris tähtajalisele kohale, ei tõenda tähtajalisele kohale kandideerimine tähtajalise lepingu sõlmimist. 11.5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tööleping ei sõlmitud kehtivalt tähtajaliselt projekti Global 1 kestuseks. Töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töölepingus tuleb fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus. Seega tuleb tööleping sõnastada selgelt ja üheselt arusaadavalt. Käesoleval juhul tuleb töölepingu p 1.2 tõlgendada hageja kasuks ja lugeda pooltevaheline töösuhe tähtajatuks. Vastavalt on tegemist tähtajatu lepinguga.
12.Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et hageja sai kirjaliku töölepingu kätte alles TVK menetluses, tähtsust. Tõendamist on leidnud, et hageja küsis kostjalt korduvalt lepingut (tl 87-88 ja 90). Samas hageja ei vaidlusta seda, et ta on töölepingu viimase lehe omakäeliselt allkirjastanud. Hageja allkiri on lepingu viimasel lehel, mis algab punktist 8.3 ning vastav lehekülg on nii hageja kui ka kostja poolt allkirjastatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja pidi teadma, et lepingul on ka punktid 1 – 8.2 ning ta pidi olema teadlik ka nende sisust. Ilma töölepingu tingimusi teadmata ei oleks hageja teadnud, missugused on tema tööülesanded. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et hageja allkirjastas üksnes töölepingu viimase lehe, teadmata mis on kirjas töölepingu esimesel ja teisel lehel.
13.Hageja esitas mh nõude töösuhte lõpetamiseks kohtus ja hüvitise väljamõistmise nõude. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda töölepingu lõpetamist TLS 107 lg 2 alusel ega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Tähtajatu töösuhte saab lõppeda tööandja algatusel poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79 ja 83). Käesoleval juhul kokkulepet poolte vahel ei ole. Seega oleks ainuke alus töösuhte lõpetamiseks töölepingu ülesütlemine tööandja poolt. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldava ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Kuna kostja ei ole hageja sõlmitud tähtajatut töölepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles öelnud, on töölepingu ülesütlemine tühine.
14.Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab kohus töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Vaidlus puudub, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 26.09.2020. Erakorralisest ülesütlemisest peab töötajat teavitama 15 päeva, kui töösuhe on kestnud alla aasta (TLS § 97 lg 2 p 1). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotletud seisuga 11.10.2020.
15.Kui kohus lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2).
16.Hageja arvestas hüvitist 2020. aasta veebruari kuni juuli keskmise töötasu alusel. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2). Hageja väitel tegi kostja töölepingu kehtetu lõpetamise avalduse 25.09.2021. Seega on keskmise töötasu arvestamise vajaduse tekke kuule eelnevaks kuuks august ning keskmine töötasu tuleb arvestada märtsist augustini tasutud töötasude alusel. Hagejal tuli vastavalt 02.12.2021 kohtumäärusele esitada kohtule keskmise töötasu kujunemise arvestus. Hageja nimetatud arvestust ei esitanud. Seega võtab kohus arvestuse aluseks hageja poolt esitatud 2020 TSD (tl 23). Vastavalt on märtsist augustini töötasude summaks 4053,12 eurot (märts 2150,50 eurot, aprill 791,88 eurot, mai kohta andmed puuduvad, juuni 0,00 eurot, juuli 1110,74 eurot ja august 0,00 eurot). Mai 4(5)
jätab kohus arvestusest välja, kuna andmed maikuu kohta puuduvad. Vastavalt on keskmine töötasu 810,62 eurot (4 053,12 eurot /5 kuud). Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so summas 2 431,87 eurot (bruto). Vastavalt jääb hüvitisenõue rahuldamata 3 454,05 euro osas.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.
MENETLUSKULUD
18.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
19.Kohus rahuldas hagi osaliselt, so töölepingu lõpetamise nõude osas täielikult ja hüvitise nõude osas osaliselt. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).