5.Mõista võlgnikult R. R.lt usaldusisiku Indrek Lepsoo kasuks välja usaldusisiku tasu 1178 eurot (käibemaksuga), mis tuleb välja maksta R. R. poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada OÜ INC Partner arvelduskontole nr EEXXX.
6.Kohustada R. R.t tasuma Rahandusministeeriumi kontole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1 000 eurot ja esitama kohtule tasumist tõendav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
7.Võimaldada R. R.l tasuda deposiit osamaksetena järgmiselt:
esimene osamakse 500 eurot, laekumise tähtaeg 23.11.2025. a;
teine osamakse 500 eurot, laekumise tähtaeg 23.12.2025. a.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul
kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. R. (võlgnik) esitas 06.08.2025 kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus kohustas võlgnikku 13.08.2025 määrusega tasuma deposiiti kokku 1500 eurot, millest võlgnik on kõik osamaksed tasunud.
2.Kohus võttis avalduse 26.08.2025 määrusega menetlusse ning määras usaldusisikuks Indrek Lepsoo.
3.Usaldusisik esitas 22.09.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul eeldatavaid kohustusi 144 138,31 eurot, millest 131 347,35 eurot on solidaarkohustus võlgniku elukaaslasega. Tegu on pandiga tagatud kohustusega, mida ümber ei kujundata võlausaldaja vastuväite tõttu. Ülejäänud nõuded moodustavad kokku 12 790,96 eurot. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara, mille arvel neid kohustusi täita. Võlgnikule kuulub sõiduauto Audi A4 (XXX), mille eeldatav väärtus on 1000 eurot. Elukaaslasel on sõiduauto Mitsubishi Outlander (XXX), mille eeldatav väärtus on 7000 eurot. Võlgnikul ja elukaaslasel on vara 675 euro ulatuses ka nutikella, sülearvuti ja nutitelefoni näol. Võlgnik käib tööl, saades töötasu ca 1700 eurot kuus (vahemikus 1200–1700, arvestades ka puhkusetasusid, avansse ja töövõimetushüvitisi). Võlgniku elukaaslane saab vanemahüvitist ja peretoetust kokku 2000 eurot. Võlgniku igakuised kulutused jäävad suurusjärku 930–1130 eurot (pere peale 2000–2400 eurot). Võlgniku makseraskused on tekitanud rahavoogude ebapiisav prognoosimine ja seetõttu laenukeerisesse sattumine. Majanduslikud raskused algasid 2023. a alguses, kuna tööandjal olid probleemid palga maksmisega ja võlgnik võttis laene varasemate laenude ja elamiskulude katmiseks.
4.Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Võlgniku makseraskused on tõenäoliselt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluses. Ümberkujundamismenetlusega on võimalik vältida olulise vara (eluase) müümist. Nõuete koosseisus on pandiga tagatud nõue (eluasemelaen), milles võlgnik on kaaslaenajaks. Igakuise osamakse suurus on hetkel 691,88 eurot. AS SEB Pank ei ole nõustunud nõude ümberkujundamisega, seega ei ole selle nõude ümberkujundamine võimalik. Ülejäänud võlgniku kohustused on kogusummas 12 790,96 eurot, millest põhivõlg 11 600,55 eurot. Usaldusisik ei välista, et kohustused (sh põhivõlad) võivad kava esitamise ajaks väheneda, kui nõuded on osaliselt põhjendamatud näiteks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ja võlgniku tasutud summad peaks arvestama põhivõla katteks. Usaldusisiku esialgsel hinnangul võiks olla perspektiivikas ümberkujundamiskava selline, kus võlgnik tasub pandiga tagamata nõuete põhivõlad täies ulatuses kuni 60 kuu jooksul ja kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Sellisel juhul oleks praegu aluseks võetud nõuete suuruse juures igakuine osamakse 193,34 eurot. Eluasemelaenu tagastatakse kavaväliselt. Kui arvestada pere kulutusteks keskmiselt 2200 eurot kuus (suvel vähem, talvel rohkem) ja pere sissetulekuks pärast vanemahüvitise lõppu 2500–2600 eurot, siis võib kava olla täidetav. Sissetulekust keskmiselt 1700–1800 eurot on võlgniku sissetulek ning võlgnik on enda kulutusteks märkinud keskmiselt 930–1130 eurot, mis samuti võimaldab kava täitmist. Võlgnik peab siiski arvestama, et kuna tema sissetulek on väga muutlik (viimase kahekümne kuu jooksul on sissetulek olnud kahel kuul alla tuhande euro, seitsmel kuul üle 2000 euro), siis suurema sissetulekuga kuudel tuleb säästa tulevaste osamaksete jaoks raha või maksta osamakseid ette. Vastasel juhul võib kava täitmisega tekkida probleemid väiksema sissetulekuga kuudel, mis võib viia kava tühistamiseni.
5.19.10.2025 sai võlgnikul tasutud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiit (FIMS § 19 lg 2
2) 1500 eurot. Usaldusisik taotleb 22.09.2025 aruandes määrata täiendav deposiit 1000 eurot võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kuna eelduslikult on pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tehtavate toimingute ajakulu samalaadne kui usaldusisiku aruande koostamise ajakulu.
6.17.10.2025 kohtunõudes andis kohus võlgniku võlausaldajatele võimaluse esitada kohtule vastuväide võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisele.
7.21.10.2025 teatas võlausaldaja Bondora AS, et on nõus võlgade ümberkujundamise algatamisega.
8.22.10.2025 teatas võlausaldaja kohtutäitur K. F., et on nõus võlgade ümberkujundamisega, kui selle menetluse raames täidetakse kohtutäituri menetluse alustamise tasu täies ulatuses (18,60 eurot) ja põhitasu pooles ulatuses (378,20 eurot).
9.23.10.2025 teatas võlausaldaja PLACET GROUP OÜ, et toetab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tingimusel, et tunnustatakse tema nõuet summas 1188,45 eurot (vähendatud ulatuses nõue).
10.31.10.2025 teatas võlausaldaja BB Finance OÜ, et tal puuduvad vastuväited.
11.Võlausaldajad AS SEB Pank ning Multitude Bank Plc. (Ferratum) kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse lahendamine
12.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisiku aruande põhjal on selge, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnikul ei ole ka vara, mille realiseerimist saaks võlgnikult nõuda ning mille kaudu saaks võlgnik makseraskused ületada (FIMS § 19 lg 1). Kohus võtab arvesse usaldusisiku hinnangu ning usub, et suure tõenäosusega suudab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses makseraskused ületada ja vältida pankrotti (FIMS § 2 lg 3). Samuti võtab kohus arvesse usaldusisiku hinnangut, et ka võlausaldajad saavad tõenäoliselt oma nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses rahuldatud suuremas ulatuses, kui nad saaksid seda võimalikus pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses.
13.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise (sh on tasutud deposiit usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks).
14.Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse ning avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4).
15.Usaldusisik Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku jätkata võlgniku usaldusisikuna ka võlgade ümberkujundamise menetluses. Usaldusisik peab kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtajaks koostama ja kohtule esitama võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud ümberkujundamiskava vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seadusele.
16.Kohus selgitab täiendavalt järgmist. FIMS § 21 lg 3 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Lisaks saab FIMS §-s 22 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist. FIMS § 22 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse 3
esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. Ümberkujundamiskava koostamisel tuleb arvestada FIMS § 22 piirangute ja nõuetega kestvuslepingutest tulenevate ning pärast maksejõuetusavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste ümberkujundamisele. Kui kohtule esitatud ümberkujundamiskava hõlmab ka kohustusi, mis ei olnud maksjõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kavas ette näha krediidilepingute lõppemine FIMS § 22 järgi. Kui kava näeb ette krediidilepingute lõpetamise, ei ole võlgnikul kava tühistamise korral võimalik jätkata laenukohustuste tasumist algsete maksegraafikute alusel, kuivõrd need ei kehti enam. Menetluskulud
17.Kuna kohus rahuldab võlgniku taotluse ja algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, tuleb maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda võlgnikul (FIMS § 8 lg 2).
18.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
19.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
20.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 950 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ja asja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.
21.Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu 950 eurot (9,5 tundi x 100 eurot), koos käibemaksuga 1178 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Täiendav deposiit
22.FIMS § 19 lg 2 alusel määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul.
23.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, 4
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. FIMS § 19 lg 5 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Eeltoodust tulenevalt peaks deposiidi summa katma vajadusel usaldusisiku tasunõude ja kulutused, mis võivad olla tehtud kuni 3 kuu jooksul.
24.FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 2025. a kuupalga ühekordne alammäär on 886 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku tasuma FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks Rahandusministeeriumi deposiitarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is 1000 eurot.
26.Kohus annab võlgnikule tähtaja usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasumiseks osamaksetena. Esimese osamakse suurus on 500 eurot, laekumise tähtaeg 23.11.2025. a ning teise osamakse suurus on 500 eurot, laekumise tähtaeg 23.12.2025. a.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.