26. september 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18472
Tsiviilasi
R. M. hagi J. M. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
R. M. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht
Kostja
J. M. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 09.10.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata R. M. (isikukood XXX) hagiavaldus J. M. (isikukood XXX) vastu nõudes tühistada (tunnistada tühiseks) T. M. (isikukood XXX, surma aeg XXX.a) 27.11.2018.a testament, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all.
2.Jätta rahuldamata R. M. (isikukood XXX) hagiavaldus J. M. (isikukood XXX) vastu T. M. (isikukood XXX, surma aeg XXX.a) 27.11.2018.a testamendi, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all, tühisuse tuvastamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Välja mõista R. M.lt (M., isikukood XXX) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1272,40 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks koma nelikümmend) eurot.
5.Välja mõista R. M.lt (M., isikukood XXX) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 1272,40 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks koma nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Kohustada R. M. (isikukood XXX) kandma 1272,40 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks koma nelikümmend) eurot 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), 1 (8)
EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või EE957700771001523585 (LHV Pank) viitenumbriga 99922700032166 ning märkida makse selgituseks määruse lisaks olevas makseinfos märgitud selgitus.
7.Rahuldada osaliselt J. M. (isikukood XXX) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
8.Määrata kindlaks J. M. (isikukood XXX) menetluskulud 1612,50 (üks tuhat kuussada kaksteist koma viiskümmend) eurot.
9.Välja mõista R. M.lt (M., isikukood XXX) J. M. (isikukood XXX) kasuks menetluskulud 1612,50 (üks tuhat kuussada kaksteist koma viiskümmend) eurot.
10.Jätta rahuldamata J. M. (isikukood XXX) avaldus menetluskulude 187,50 (ükssada kaheksakümmend seitse koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.R. M. (hageja) taotles ja hagejale määrati Harju Maakohtu 10.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-9707 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hageja esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse J. M. (kostja) vastu nõuetes T. M. poolt 27.11.2018 tehtud testamendi, mis on tõestatud Tallinna notar S. R.u poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all, tühisuse tuvastamiseks ja tunnistada testament tühiseks. Hagi sisaldas hagi tagamise avaldust (tl-d 1-3). Kohus 26.11.2019 määrusega jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta (tl-d 11-12). Hageja esitas 26.11.2019 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi (tl 14). Kohus 27.11.2019 määrusega jättis rahuldamata hageja hagi tagamise avalduse (tl 17). Kohus 02.12.2019 määrusega andis hagejale menetlusabi ning vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (tl-d 20-21). Kohus võttis hagi 04.12.2019 määrusega menetlusse (tl-d 2526). Kostja vastas hagile 18.12.2019 (tl 29). 27.05.2020 toimus eelistung, milles hageja muuhulgas vastas jaatavalt, et on ekslikult hagi esemes taotlenud testamendi tühistamist ning hageja vastas jaatavalt, et soovib hagi tühistamise nõude osas tagasi võtta, millega kostja nõustus. Kohus selgitas, et võib seda lahendada eraldi määrusega ja võib selle lahendada ka lõpplahendis eraldi resolutsiooni punktiga (tl-d 40-42). Hageja esitas 18.06.2020 ekspertiisitaotluse koos põhjendustega (tl-d 47-49). Kostja esitas 16.07.2020 seisukoha (tl 52). 09.10.2020 toimus eelistung (tl-d 73-75). Kostja esitas 26.10.2020 seisukoha (tl-d 58-59). Hageja esitas 26.10.2020 küsimused eksperdile (tl 60). Hageja esitas 05.12.2020 hagiavalduse täienduse, milles esitas täiendava nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks (tl-d 62-63). Harju Maakohus 05.04.2021 kohtumäärusega eraldas hageja nõude iseseisvasse menetlusse, määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja jättis hagiavalduse käiguta (t-dl 77-78). Harju Maakohus 11.01.2022 määrusega määras tsiviilasjas postuumse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (tl-d 89-91). Kohtule esitati 06.04.2022 ekspertiisiakt nr 2022 – 11 koos arvega (tl-d 98-104). Harju Maakohus 18.04.2022 määrusega määras ekspertide tasu suuruseks kokku 902,40 eurot ja maksis välja riigi vahenditest 522,40 eurot ja ekspertiisikulude ettemaksu arvelt 380 eurot (tl-d 106-107). Kohus 10.08.2022 kirjas andis selgitused ja määras tähtajad 2 (8)
(tl 116). Kostja esitas 25.08.2022 menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 25.08.2022 riigi õigusabi tasu taotluse summas 703,20 eurot. Harju Maakohtu 31.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9707 rahuldati hageja 25.08.2022 riigi õigusabi tasu taotlus ja määrati riigi õigusabi tasuks kokku 703,20 eurot.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust muuhulgas järgmiste asjaoludega. Hageja abikaasa T. M. suri XXX ja tema seadusjärgsed pärijad on hageja ja kostja, kes on hageja ja pärandaja tütar. T. M. pärandvara hulka kuulub korteriomand XXX, mis omandati abikaasade abielu jooksul. Ootamatult peale abikaasa surma sai hageja tütrelt teada, et tema abikaasa oli vahetult enne surma teinud testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Pärandaja ja kostja ei suhelnud enne testamendi tegemist ca 10 aastat. Vanemate ja kostja vahel olid väga halvad ja keerulised suhted, mistõttu on ebatõenäoline, et pärandaja oleks selgel teadvusel pöördunud notari poole tütrele testamendi tegemiseks. Seevastu abikaasade vahel olid toetavad suhted, hageja pärandaja abikaasana hoolitses kuni surmani pärandaja eest, tagas temale vajaliku hoolduse ja meditsiiniteenuste kättesaadavuse. T. M. ei ole tahteavaldust testamendi tegemiseks teinud. Ta ei olnud selleks haiguse ja ravimite mõju tõttu suuteline. Hageja seisukoht on, et T. M. testament on tühine, kas TsÜS § 8 lg 2 kohaselt või TsÜS § 13 lg 1 kohaselt. Hageja väidab, et T. Mäel esines psüühikahäire või alternatiivselt oli ta testamendi tegemise ajal ravimite mõju all, mis mõjutas tema otsustusvõimet. T. M. oli enne oma surma väga haige, põdes palju sisehaigusi. 2018. a detsembri alguses läks T. M. tervislik olukord taas nii halvaks, et teda tuli haiglasse viia kus ta 5. detsembril 2018 pandi kunstlikku koomasse. XXX T. M. suri. Enne surma oli pärandajale välja kirjutatud tugevatoimelised ravimid, et ta ei kannataks valu. Väljas pärandaja praktiliselt terviseprobleemide tõttu ei käinud. Pärandaja oli pidevalt tugevatoimeliste valuvaigistite kasutamisest tingituna seisundis, mis ei võimaldanud temal oma tegusid juhtida ega nende tagajärgedest aru saada, mistõttu on 27.11.2018 a koostatud testament tühine. T. M. põdes ka C-hepatiiti, mille tagajärjel kujunes tal maksa tsirroos. Tal olid neerukivid, mis tekitasid talle pidevalt ka valusid. Kangete valuvaigistite manustamise tulemusel tekkisid tal pidevalt pärasoolest verejooksud. T. M. kannatas oma haiguste tõttu väga tugevaid valusid ja tarvitas kangeid valuvaigisteid elu lõpuni, võis võtta 10 tabletti 400 mg ibuprofeeni ühe korraga sisse. Erialaarstil aga jalga ega muid haigusi ravida ei lasknud. T. oli pidevalt tablettide manustamise tagajärjel kogu aeg uimas ega saanud mitte midagi aru. Rääkis sel ajal, et M. S. tuleb seinast välja, teda ründavad helikopterid, sõda on alanud. Enne haiglasse viimist küsis ka abikaasalt, kas ajalehtedes on kirjas, et ta on käinud enne varastamas. 5. detsembriks 2018 a. oli T. M. tervislik olukord lausa kriitiline (hageja märgib, et testamendi koostas T. M. 27.11.2018). Enne 05.12.2018 ei lubanud T. abikaasal kiirabi koju kutsuda, kuid 05.12.2018 kutsus hageja siiski kiirabi ning T. M. viidi koheselt haiglasse. Tal oli sepsis, mis oli tema organismi juba niivõrd ära mürgitanud, et isik pandi koheselt kuntslikku koomasse. T. M. tõe poolest töötas enne oma surma küllaltki vähest aega osalise tööajaga lasteaias kojamehena, mis oli praktiliselt elukoha kõrval. T.t hoiti tööl haledusest. Ta pidi ka oma osalist tööaega jagama päeva peale mitmeks tööl käimise korraks, sest tervislikust seisundist tulenevalt ta korraga üle tunni aja tööd teha ei saanud. Enne haiglasse sattumist 05.12.2018 oli T. M. väga pikalt töövõimetuslehel. T. M. rasketest kehalistest haigustest põhjustatud krooniliste haiguste foonil kujunes temal tõenäoliselt juba vähemalt 2000-ndate aastate keskpaigaks aju koe järjest süvenev kahjustumine koos muutustega psüühilises seisundis ning kognitiivsetes funktsioonides. Eeltoodust tuleneb, et T. M. kehalise ja vaimse tervise probleemid annavad aluse sedastada, et isik ei olnud teovõimeline 27.11.2018 testamendi tegemise ajal, sest ta ei saanud psüühikahäire tõttu oma tehtud tahteavaldusest aru ega suutnud ka oma tegusid juhtida. Isegi kui selguks ekspertiisi tulemusel, et T. M. psüühikahäire ei olnud kestev, oli ta otsustusvõimetu testamendi tegemise ajal seoses alkoholi ja ravimite koostarvitamise mõjust, mistõttu isik ei suutnud testamendi tegemise ajal tegelikkusest õigesti aru saada.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab oma vastuväiteid muuhulgas järgmiselt. Hagi ei ole tõendatud. Hagis esitatud väited T. M. testamendi tegemise ajal selgel teadvusel mitteoleku kohta on hageja puhtakujuline väljamõeldis. Hageja kirjutab ise hagis, et T. M. põdes enne surma palju sisehaigusi. Need olid füüsilised haigused ning ei mõjutanud kuidagi T. M. vaimset tervist. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et T. M.l oleks esinenud enne oma surma mingeid vaimse tervisega 3 (8)
seotud probleeme. Ka notari juures testamenti tegemas käis T. M. ise, olles selgel teadvusel. T. M. käis tööl lasteaias Mudila kuni oma surmani ja väide, et ta praktiliselt väljas ei käinud on hageja väljamõeldis. Soovi oma vara kostjale pärandada manifesteeris T. M. kostjale korduvalt ning selle soovi kinnitamiseks tegi T. M. testamendi. Sellises vaidluses eeldab hagi rahuldamine tõsikindlat teadmist selle kohta, et isik ei olnud võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima. Kui selline tõsikindel teadmine puudub, ei saa oletustele tuginedes tagantjärele tuvastada, kas isikul esines vaimutegevuse häire või mitte. Seoses maksatsirroosiga ei saanud T. M. viimased 12 aastat alkoholi tarvitada, nii et viibimine alkoholi mõju all ei tule tema puhul kõne alla. Hageja ei ole ka kuidagi tõendanud või põhjendanud, kuidas viitab oma tütre kasuks testamendi tegemine ja temale vara pärandamine isiku võimetust aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Teatavasti tehti testament notari juures ja notaril ei tekkinud kahtlusi isiku võimes oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Isik sai selgelt oma tegudest aru. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule 25.11.2019 hagiavalduse nõuetes T. M. 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tunnistada testament tühiseks. 27.05.2020 toimus eelistung, milles hageja muuhulgas vastas jaatavalt, et on ekslikult hagi esemes taotlenud testamendi tühistamist ning hageja vastas jaatavalt, et soovib hagi tühistamise nõude osas tagasi võtta, millega kostja nõustus. Hagiavaldus on testamendi tühistamise (tühiseks tunnistamise) nõudes võetud tagasi pärast menetlusse võtmist, kuid enne eelmenetluse lõppu ning asja lahendava lahendi tegemist. Nõude tagasivõtmiseks ei olnud vajalik kostja nõusolekut TsMS § 424 lg 1 mõistes. Samas kostja nõustus hageja viidatud nõude tagasivõtmisega. Kohus võtab eeltoodut arvestades vastu hagi tagasivõtmise testamendi tühistamise (tunnistada tühiseks) nõudes ning jätab hagiavalduse läbi vaatamata nõudes tühistada (tunnistada tühiseks) T. M. poolt 27.11.2018 tehtud testament, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Hageja on esitanud vastuväite, et T. M. ei ole tahteavaldust testamendi tegemiseks teinud. Kohtule on esitatud T. M. poolt 27.11.2018 tehtud testament, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all (t-dl 6-7). Testamendist nähtuvalt on notar tuvastanud vastavalt tõestamisseaduse (TõS) §-le 10 notariaalaktis osaleja isiku, kelleks on T. M.. Seetõttu tõendab testament, et testamendis sisalduvad tahteavaldused on tehtud T. M. poolt. Testamendi punktist 1.1 nähtub T. M. korraldus, et ta nimetab kogu oma vara, samuti kinnis- ja vallasjade pärijaks, oma tütre J. M. (kostja). Kohtu hinnangul on korraldus selge. Korraldusest nähtub testamendijärgse pärija isik (PärS § 39). Korraldusest on aru saada, et see on antud kõigi T. M.le kuuluvate asjade ja kohustuste kohta. Isikuid ja asju on testamendis kirjeldatud selliselt, et T. M. tahte suhtes ei jää kahtlust (PärS § 29 lg 1). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et testament sisaldab korraldust (tahteavaldust) T. M. pärandi kohta tema surma puhuks. 4 (8)
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Hageja hinnangul on T. M. testament tühine TsÜS § 8 lg 2 kohaselt või TsÜS § 13 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja tugineb T. M. piiratud teovõimele, on hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 kohustus välja tuua ja tõendada pärandaja vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, millest tulenevalt ei suutnud pärandaja testamendi tegemise ajal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Samuti on hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus tõendada T. M. otsusevõimetus testamendi tegemise ajal.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Hageja on pärandaja T. M. abikaasa (tl 5 – abielutunnistus). Kostja on pärandaja T. M. tütar (tl 6 – testament). Pärandaja T. M. tegi 27.11.2018 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseks pärijaks kostja (tl-d 6-7 – Tallinna notari S. R.u 27.11.2018 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1768 all). Pärandaja T. M. suri XXX (tl 4 – surmatunnistus). Pärandaja T. M. pärandvara hulka kuulub korteriomand XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX), mis omandati abikaasade abielu jooksul (tl 1 – hagiavaldus, tl 8 - kinnistusraamatu väljavõte). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega (TsÜS § 8 lg 2) või otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1). Seetõttu hindab kohus asja lahendamisel üksnes selliste asjaolude tõendatust, millega hageja põhjendab pärandaja piiratud teovõimet või otsusevõimetust.
8.Psüühikahäire on asjaolu, mille esinemise või puudumise väljaselgitamine nõuab psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia alaseid eriteadmisi. Kohus rahuldas hageja taotluse määrata ekspertiis pärandaja piiratud teovõiime eelduseks oleva psüühikahäire ja selle iseloomu väljaselgitamiseks. Ekspertide A. A. ja M.ari Z. 11.01.2022 arvamuse kohaselt ei esinenud pärandaja T. M.l 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ei ole teada muid seisundeid, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal psüühikahäiret, mis oleks hõlmatav mõistetega „vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire“, mille tõttu ta ei oleks suutnud oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida. Pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal psüühikahäiret, mis oleks hõlmatav mõistetega „vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire“, mille tõttu ta ei saanud testamendi tegemise tähendusest aru. Eksperdid põhjendavad, et T. M.l esinesid 27.11.2018 testamendi tõestamise ajal jätkuvalt ekspertiisis nimetatud kroonilised kehalised haigused. Testamendi tegemisele eelnevalt ega vahetult järgneval ajal ei ole T. M.l kirjeldatud märgatavaid kognitiivseid defitsiite ega väljendunud 5 (8)
psüühikahäireid, mis oleksid tal takistanud oma tegudest aru saamast või oma käitumist juhtimast. Samuti ei ole T. M.l 27.11.2018 kirjeldatud ajutisi ega ägedaid psüühikahäireid. T. M. korraldused oma surma puhuks ei olnud vastuolus kujunenud elusituatsiooniga ega kahjustanud T. M. huvisid tema elu ajal. Ekspertidele kasutada olnud andmetest ei nähtu, et T. M.l oleks 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal esinenud kestev või ajutine psüühikahäire, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve või takistanuks tal oma tegudest aru saada või neid juhtida (tl-d 98-104). Hageja on kohtule esitanud T. M. arstliku surmateatisega (tl 50), millega hageja soovib tõendada pärandaja piiratud teovõimet. Kohtule esitatud arstlikust surmateatisest nähtub, et pärandaja surma põhjused on peamiselt pärandaja kehalised haigused (näiteks XXX, XXX), mitte vaimsed haigused. Kohus leiab, et psüühikahäire esinemise või puudumise väljaselgitamine nõuab psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia alaseid eriteadmisi, mistõttu ei saa arstliku surmateatisega tõendada pärandaja piiratud teovõimet testamendi tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei nähtu ekspertide arvamusest pärandaja alalist ebaadekvaatset käitumist, sealhulgas testamendi tegemise ajal. Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei olnud T. M.l testamendi tegemise ajal ajutist vaimutegevuse häiret ega psüühikahäiret. Kohus leiab, et ekspertide arvamus on sisemiste vastuoludeta ning ekspertide arvamuse kujunemine on selgesti jälgitav. Kohtu hinnangul on ekspertide arvamus tõendina usaldusväärne. Kohus leiab ekspertide arvamuse põhjal, et kuivõrd T. M.l ei esinenud testamendi tegemise ajal psüühikahäiret, ei olnud tema teovõime testamendi tegemise ajal piiratud, seahulgas testeerimisvõime osas. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud testamendi tühisuse alusena asjaolu, milleks on T. M. piiratud teovõime testamendi tegemise ajal.
9.TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et TsÜS § 13 lg-s 1 nimetatud vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu põhjustatud seisund väljendub teadvushäires, millega üldjuhul kaasnevad muutused inimese välises olekus ja käitumises. Üldjuhul on inimese teadvushäire teistele inimestele tajutav ning objektiivse asjaoluna on seda võimalik tõendada. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormus tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub pärandaja T. M. vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu, mis tõi kaasa pärandaja seisundi, mis välistas pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Notar on testamendis märkinud, et pärandaja T. M. oli notariaalakti tõestaja tähelepaneku kohaselt teo- ja otsusevõimeline (tl 6). Kohtu hinnangul nähtub notari märkusest, et notar ei märganud notariaaltoimingut tehes pärandaja T. M. käitumist, mis võinuks viidata pärandaja T. M. teadvushäirele. Eksperdid on leidnud, et pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ei ole teada muid seisundeid, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Kohtu hinnangul nähtub ekspertide arvamusest, et TsÜS § 13 lg 1 mõistes otsusevõimetuse eeldused puuduvad ning pärandaja tuleb lugeda testamendi tegemise ajal otsusevõimeliseks. Ekspertide arvamus ei tõenda hageja väidet pärandaja otsusevõimetuse kohta. Kohtu hinnangul ei sisalda poolte esitatud muud tõendid teavet pärandaja käitumise kohta testamendi tegemise ajal ning selle kohta, millisena tundus pärandaja T. M. käitumine testamendi tegemise ajal kõrvalseisjatele. Tõendid ei sisalda teavet pärandaja terviseseisundi kohta testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada 6 (8)
pärandaja vaimutegevuse ajutist häiret või muud asjaolu testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud pärandaja T. M. otsusevõimetust notariaalse testamendi tegemise ajal.
10.Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud pärandaja piiratud teovõimet ja otsustusvõimetust testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes tuvastada 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisus.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Riigilõiv ja eksperdikulu on menetluskulud (TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 143 p 1). Harju Maakohus andis 02.12.2019 määrusega hagejale menetlusabi ning vabastas hageja täielikult riigilõivu 750 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel arvestatuna hagi hinnalt 20 000 eurot. Harju Maakohus maksis 18.04.2022 määrusega välja riigi vahenditest ekspertide tasu 522,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on riigile tekkinud menetluskulud 1272,40 eurot (750+522,40=1272,40), mis tuleb välja mõista menetluskulusid kandma kohustatud isikult. Käesoleva kohtuotsusega jäeti menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt välja riigituludesse riigi kasuks menetluskulud 1272,40 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus kohustab hagejat kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud 25.08.2022 nimekirja kohaselt 1800 eurot koos käibemaksuga, mis koosneb lepingulise esindaja tasust (õigusabi osutamine 12 tunni ulatuses). Kostja nõuab menetluskulusid koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.
17.Kostja on kohtule avaldanud lepingulise esindaja tasu suuruseks maakohtus 150 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 150 eurot koos käibemaksuga ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist kohalikku turuhinda. Kohtu hinnangul on tunnitasumäär150 eurot koos käibemaksuga kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusastmega.
18.Kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades on menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud osaliselt vajalikud ning toimingute tegemise ajakulu sellest tulenevalt osaliselt põhjendatud. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja 7 (8)
esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukad toimingud. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Kostja lepingulise esindaja menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, koostamisest ja kohtule esitamisest ning kohtuistungitel osalemisest. Kohus leiab, et menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüsimine ning nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Seejuures on hagiavaldusele vastuse esitamine seaduses sätestatud menetlustoiming, mis on vältimatu maakohtus kostja menetlusõiguste teostamiseks ning tsiviilõiguste kaitseks. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine ja vastuväidete esitamine. Kohtuistungitel osalemine on põhiseaduse § 24 lõikega 2 tagatud õigus, mistõttu on kohtuistungitel osalemine põhjendatud ja vajalik toiming. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Üldjuhul dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vaata ka Riigikohtu lahendit nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Välja arvatud kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi koostamine ja sellele kulunud ajakulu, mida kohus põhjendab allpool. Kostja nõuab 12.05.2021 menetlusdokumendi koostamise eest 187,50 eurot (ajakulu 1,25 tundi * tunnitasu 150 eurot = 187,50 eurot). Harju Maakohus 05.04.2021 kohtumäärusega eraldas hageja nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks iseseisvasse menetlusse tsiviilasja numbriga 2-21-5250, milles kostja esitas 12.05.2021 menetlusdokumendi vastusena hageja nõudele. Kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi eest põhjendatud ja vajalikud menetluskulud tuleb kindlaks määrata tsiviilasjas nr 2-21-5250, mitte käesolevas kohtuasjas. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude käesolevas asjas 187,50 eurot kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi eest. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevas kohtuasjas kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtus oli 10,75 tundi (12-1,25=10,75).
19.Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kuluks 1612,50 eurot (10,75*150=1612,50). Kostja taotles menetluskulude 1800 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 187,50 eurot kindlaksmääramiseks (1800 - 1612,50 =187,50).
20.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.