Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-136097
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V S vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 388,76 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C K (e-post xxx) esindajad Kostja V S (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista V S ́ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks V S ́i ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vahel 10.11.2020 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenevalt põhivõlgnevus summas 1 676,88 eurot, enne 10.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivised summas 834,07 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Välja mõista V S ́ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks V S ́i ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vahel 10.11.2020 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.03.2021 kuni 05.07.2022 eest summas 479,92 eurot ja alates 06.07.2022 kuni põhinõude (1 676,88 euro) täitmiseni viivis määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Välja mõista V S ́ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kohtutäituriga kättetoimetamise tasu 48 eurot ja õigusabikulud 288 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus V S ́ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas 10.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V S ́ilt (kostja, võlgnik) 2 801,41 euro saamiseks. Võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada ning nõue anti 20.06.2022 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 15.08.2022. Hagi aluseks on poolte vahel 10.11.2020 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus kompromissisummas 2510,95 € (s.h põhinõue 1676,88 €, enne 10.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 834,07 €), viivised põhinõudelt 1676,88 € alates 16.03.2021 kuni 05.07.2022 summas 479,92 €, sissenõudekulu 35 € ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1676,88 € alates 06.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 15.08.2022 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 15.08.2022 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud xxx, kuid nimetatud aadressil ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada (kinnistu omanik on kinnitanud, et võlgnik nimetatud aadressil ei ela). Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 95,06 eurot
ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 324,94 eurot. Seega kokku on hageja käesolevas tsiviilasjas maksnud riigilõivu summas 420 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.11.2021. TsMS § 487 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda hagi esitatuks 10.11.2021 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3 388,76 eurot. Hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada vastavasisuline taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulu 48 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 288 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 3leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud asja sisulist arutelu ja hageja poolt on kohtule esitatud vaid hagiavaldus, tuleb kohtu hinnangul hagiavalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 656 eurot (riigilõiv 300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + kohtutäituriga kättetoimetamise tasu 48 eurot + õigusabikulud 288 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.