Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avaldajal tekkis kolme juhtumi tagajärjel kahju 5899,53 € (2995,32 + 567,60 + 90,01 +2046,60 +50 +150). Kahju 5899,53 € seisneb järgnevas:

teostanud ehitaja ebakvaliteetse töö tõttu, kuid mitte ühelgi juhul ühistu süül, rääkimata sellest, et ühistu oleks soovinud kahju tekkimist. Avaldaja esitas e-kirja, mille järgi ei lasknud katus pärast 2015-2016 läbi. Avaldaja on pidanud oma 21.07.2021. aasta e-kirja ja ühistu 06.09.2021. aasta vastust läbirääkimisteks. See ei olnud läbirääkimine, kuna puudus poolte ühine tahe pidada läbirääkimisi. Esiteks sai poolte ühine tahe avalduda alles 06.09.2021. aastal, mil ühistu vastas avaldajale. Seega saaks teoreetiliselt aegumine peatuda alates 06.09.2021 mitte 21.07.2021. Avaldaja poolt 04.02.22 esitatud dokumendi lisast 1 nähtub, et ühistu ei ole avaldaja nõuet pidanud põhjendatuks ning on keeldunud kahju hüvitamast. Näiteks on ühistu märkinud, et „KÜ ei ole nõus edaspidi parandama ja teostama remonttöid teie korteris, kuna korteri sisemiste tööde teostamise käigus oli rikutud ehitusnormid“, ning soovitanud avaldajale „oma nõude esitamiseks palun pöörduge endise omaniku poole.“ See pole tahe pidada läbirääkimisi. See on avaldaja pöördumine, millele ühistu vastas eitavalt. Nii ei toimunud 21.07.2021. a. kuni 06.09.2021. a. poolte vahel läbirääkimisi, aegumistähtaeg ei peatunud. Seoses perioodil 23.09.2021-11.10.2021 peetud kirjavahetusega, leidis ühistu, et isegi kui tegemist oleks olnud läbirääkimistega, siis kestsid need 18 päeva, mis ei ole piisav, et lugeda avaldus esitatuks enne aegumistähtaja saabumist. Avaldaja on isegi märkinud, et ta jäi avalduse esitamisega hiljaks 57 päeva. Kui 57-st päevast lahutada väidetavatele läbirääkimistele kulunud 18 päeva, siis on avaldaja oma nõude esitamisega hilinenud 39 päeva. Ka perioodil 23.09.2021-11.10.2021 peetud kirjavahetus ei ole läbirääkimised. Ühistu palus küll avaldajal esitada oma väidetava kahjunõude aluseks olevad tõendid ja dokumendid, kuid ei avaldanud valmisolekut läbirääkimiste pidamiseks enne kahju kohta informatsiooni saamist. Pelgalt asjaolu, et ühistu palus avaldajal oma nõuet tõendada, ei ole käsitletav läbirääkimistena. Seda eriti olukorras, kus ühistu oli juba varasemalt selgesõnaliselt keeldunud kahju hüvitamast. Suhtlus Viber ́is ei tõenda läbirääkimisi, ebaselge, kellega üldse räägiti läbi, ühistu on selgesõnaliselt keeldunud esimese kahju hüvitamisest. Katuse probleemiga tegeleti ning see likvideeriti 2016.a. Asjaolu, kas puudutatud isik tegi 2012-2013 katuseremonti, ei saa tõendada tahtlust tekitada avaldajale kahju 2018. a. oktoobris. Seda kinnitavad puudutatud isiku poolt esitatud tõendid. Ühistu tegi remonti. 2015a., 2017. a. üldkoosoleku protokollide järgi olid suuremaks tööks maja katuse remont. Koosolek kinnitas 2016. aasta remondi plaani ja töid tuli teha vastavalt rahalisele võimalusele ja esmalt otsustati teha korda vanem maja – 50A/2. 2017. a. üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 2016.a. tehti katusetöid ning 2017.a. otsustati jätkata töödega. Teine nõue tuleneb 03.06.2021 toimunud juhtumist, millest osa kahju on ühistu likvideerinud. Sisseehitatud kapi remondi maksumus on 567,60 eurot ja ühistu on nõus selle hüvitama. Samuti on nõus hüvitama kõnealuse juhtumiga tekkinud õigusabikulud 90,01 eurot. Kolmas juhtum toimus avaldaja väitel 08.11.2021, millega kaasnes väidetavalt remondikulu 2046,60 eurot, kahju arvestuse/hinnapakkumise koostamise kulu 50 eurot ning katuse ülevaatuse ja tehnilise hinnangu koostamise kulu 150 eurot. Ühistu on valmis hüvitama remondikulu 2046,60 eurot, kuid hinnapakkumise ja ülevaatamise kulud ei ole põhjendamatud ega kuulu hüvitamisele. Hinnapakkumine on koostatud 23.11.2021. a., kuid ühistu oli juba varasemalt, täpsemalt 11.11.2021. a., teatanud, et on nõus kompenseerima tekkinud kahju ja tegema vastava remondi. Seega ei olnud avaldajal vaja tellida hinnakalkulatsiooni, kuna ühistu oli juba nõus tekkinud kahju hüvitama. Avaldajal oleks piisanud üksnes tööde tellimisest, seega ei olnud vaja koostada eraldiseisvat hinnapakkumist. Sarnastel põhjustel ei

ole ühistu nõus hüvitama ka katuse tehnilise hinnangu koostamise kulu 150 eurot. Olukorras, kus ühistu oli nõustunud hüvitama kahju, ei olnud vaja tellida arvamust katuse tehnilise olukorra hindamiseks. Katuse korrasolek on ühistu vastutusalas ja avaldaja ei pidanud tellima eksperthinnangut ühistu eest. Lisaks ei vasta eksperthinnangus märgitu tõele. Ühistu on valmis avaldajale tasuma 2704,21 eurot, kuid keeldub ülejäänud 3195,32 euro tasumisest, kuna suurem osa nimetatud nõudest on aegunud ning ülejäänud osa põhjendamatu. Ühistu oli nõus sõlmima kompromissi nimetatud summas ja märkis, et kui avaldaja ei ole pakutuga, siis palus jätta avalduse rahuldamata. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg -le 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p-i 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg -e 1 järgi on kortermaja katus ehitise oluline osa, kuna on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist oluliselt kahjustamata. Seega kuulub kortermaja katus korteriomanike kaasomandisse. Korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 35 lg 2 p-o 1 järgi on korteriühistu kohustusteks seega kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul katuse korrashoidmine ja korrasoleku kontrollimine. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et kui et kui korteriomandi eriosas tekkib veekahju, mis lähtub mõttelistest osadest ja milleks on katusekonstruktsioon, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tuleneva ühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). VÕS § 127 lg -e 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg-e 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg -te 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks ka tõendi saamise kulud, mida võlausaldaja peab kandma kahju kindlakstegemiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Vaidlustamata asjaolud Avaldajale kuulub omandiõiguse alusel xxx asuv korteriomand, mis on kantud kinnistusosakonna registriossa nr xxx (dtl 11-12). Puudatud isik hooldab ja haldab Xxx 50a, Tallinn asuvaid korteriomandeid.

31.10.2018 oli toimus avaldaja korteriomandi eriosas (edaspidi korter) kahju juhtum, kus korteri seinad, laed ja põrandad said veekahjustusi (kahjujuhtum I). Korteri taastamistööde maksumus ehk kahju ulatus on 2995,32 eurot. Avaldaja kindlustusandja xxx ega ühistu ei ole seda kahju hüvitanud. Avaldaja palus ühistul kahju hüvitada ning kohustus muutus sissenõutavaks 12.11.2018 (vt istungi protokoll 09.05.2022, lk 3, dtl 245). 03.06.2021 toimus avaldaja korteris uuesti veekahju juhtum. Läbi katuse sattus vesi korterisse ning kahjustada sai korteri siseviimistlus, sisseehitatud kapp, magamistuba ja vannituba. xxx teatas 07.06.2021, et ei hüvita kahju (kahjujuhtum II). xxx hinnapakkumise 29.06.2021 järgi on kahju ulatus ehk kapi remondi maksumus 567,60 eurot (hagi lisa 13, dtl 55), ühistu seda kulu ei ole hüvitanud. 23.09.2021 pöördus avaldaja juristi poole, kes esitas korteriühistule nõude ja palus anda ühistul oma seisukoht 01.10.2021. Avaldaja kandis selleks õigusabi kulu 90,61 € (lisa 16, maksekorraldus 135248, dtl 60). 08.11.2021 toimus avaldaja korteris järjekordne juhtum, vesi sattus läbi katuse avaldaja korterisse ja kahjustas korteri siseviimistlust. Korteriühistu kohe xxx OÜ-lt katuse remondi. 16.11.2021 vastas xxx ( kahjutoimik nr xxx), et ei hüvita kahju) (kahjujuhtum III). xxx OÜ hinnapakkumise järgi on veekahjustuste likvideerimise tööde maksumus 2046,60 eurot. Avaldaja tasus selle eest hinnapakkumise saamise eest 50 eurot. (hinnapakkumine, arve, maksekorraldus, dtl 67-79). Avaldaja tellis veekahju põhjuste kindlakstegemiseks xxx OÜ-lt uuringu. Too koostas 22.11.2021 akti ja selle eest tasus avaldaja xxx OÜ-le 150 € (dtl 79-101, arve dtl 101). Vaidlus Vaidlus on esimese juhtumi tõttu tekkinud kahjunõude aegumise üle ning selle üle, kas ühistu on kohustatud hüvitama III juhtumiga seotud kulud, mida avaldaja kahju suuruse kindlakstegemiseks (hinnapakkumine) 50 eurot ja katuse läbijooksu põhjuste kindlakstegemise eest 150 €. II ja III kahjujuhtum Esmalt lahendab kohus küsimuse nendest kahjunõuetest, mille üle vaidlust ei olnud. Ühistu on nõus hüvitama avaldajale II kahjujuhtumiga seotud kapi remondikulud 567,60 €, õigusabikulud 90,01€ ning III kahjujuhtumiga seotud korteri remondikulud 2046,60 €. Nii tuleb märgitud summad ühistult avaldaja kasuks välja mõista. Kõikidel juhtudel tekkis avaldaja korterile kahjustused seetõttu, et vesi tungis tema korterisse läbi elamu katusekonstruktsioonide ehk kaasomandi mõttelisest osast. Selle tõttu vastutab ühistu KrtS § 35 lg 2 p 1, § 34 lg-test 1 ja 2, § 35 lg 2 p 1, § 115 lg 1, 127 lg 1, 3 tekkinud kahju eest, kuivõrd asjas ei ole väiteid ega tõendeid, et tegemist oleks mõne teisest korteriomandist lähtunud kahju põhjustega. Nii on kahju tekkimine põhjusliku seoses sellega, et ühistu ei olnud piisava hoolega kontrollinud katust, seda parandanud, et vältida katusest lähtuvaid kahjulikke tagajärgi avaldaja korteriomandi eriomandile. Kahju ulatuse üle ei ole vaidlust ja kahju ulatus on VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja § 132 lg-e 1 järgi korteri taastamise kulud 2046,60 €, kapi remondi kulud 567,60 € ja kahju nõude esitamisega seotud õigusabikulud 90,01€, kokku 2704,21 eurot. Kohus ei analüüsi siinkohal avaldaja poolt nende asjaolude kohta esitatud tõendeid.

VÕS § 128 lg-e 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ühistu ei olnud nõus tasuma avaldajale kulusid, mis tekkisid III kahjujuhtumiga ja mille järgi oli ühistu arvates avaldaja poolt asjatult lastud teha katuse tehnilise olukorra kohta arvamus, mille eest maksis avaldaja xxx OÜ-le 150 €. Ka oli seetõttu alusetult võetud hinnapakkumine remondi maksumuse kohta, mille eest maksis hageja 50 €. Ühistu ei ole esitanud tõendit, et ta oleks olnud nõus kohtuväliselt tasuma avaldajale III kahjujuhtumiga seotud korteri remondikulud 2046,60 € või kinnitanud, et see summa on 2046,60 €. Selleks, et avaldaja oleks saanud üldse ühistult sellist kahju hüvitist nõuda, pidi ju avaldaja saama tõendi või pakkumise, et näidata ja tõendada ühistule kahju suurust. Avaldaja esitas 23.09.2021 ühistule oma nõude kõigi kolme juhtumi kahju hüvitamiseks. Ühistu vastas 08.10.2021 ja arvas, et vee läbijooksu põhjusteks on korteris tehtud ehituslikud vead ja palus esmalt avaldajalt ehitise dokumentatsiooni ja tõendid, mis kinnitaksid kahju tekkimist ja selle kõrvaldamise maksumust. 16.11.2021 teatas xxx avaldajale, et ei hüvita III juhtumi kahjusid. Kui ühistu vastas ja nõudis avaldajalt dokumente kahju suuruse, tekkimise kohta, siis pidigi avaldaja vastavad dokumendid ühistule esitama. Avaldaja sai xxx hinnapakkumise 23.11.2021, mille eest tasus 24.11.21 ja xxx OÜ arvamuse katuse seisukorra kohta 26.11.2021 (allkirjastatud 26.11.21), millest nähtuvalt põhjustasid katuse puudused vee läbijooksu. Nii on avaldaja käitunud ühitu nõuete kohaselt ja asunud oma kahjunõuet, kahju tekkimist ja suurust vastavate tõenditega tõendama, kandes selle tõttu kulusid. Nimetatud põhjustel on tõendatud ja põhjendatud avaldaja väited, et tema kahjud on VÕS § 128 lg 3 järgi xxx hinnapakkumise saamise kulud 50 € ja xxx OÜ arvamuse saamise kulud 150 eurot. Seega vastutab ühistu KrtS § 35 lg 2 p-i 1, § 34 lg-test 1 ja 2, § 35 lg 2 p-i 1, VÕS § 128 lg-te 2, 3 järgi ka nende kulude kui kahju tekkimise eest. Need kulud pidid ühistule olema ettenähtavad VÕS 127 lg -e 3 järgi ehk et kui ühistu vastutab korteriomandile tekkinud kahju, siis vastutab ta ka kahju kindlakstegemise kulude eest, sest neid tõendeid nõudis ta ise avaldajalt. Ülaltoodu alusel on avaldaja nõue põhjendatud ja tõendatud II ja III kahjujuhtumiga seotud kahju hüvitamiseks ning kuna ühistu ei ole neid seni hüvitanud, siis saab avaldaja nõuda VÕS § 127 lg -te 1, 3, § 128 lg -e 3, § 132 lg-e 1, § 115 lg-e 1 järgi kahju hüvitist kokku 2904,21 eurot (567,60+90,01+2046,60+50+150). I kahjujuhtum, aegumine Korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Korteriomaniku nõudele ühistu vastu kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et paragrahvi lg-test 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, lg 2 seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu, TsÜS §-i 143 järgi võtab kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg -e 1 järgi algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg -e 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et esimesest kahjujuhtumist tulenev avaldaja kahjunõue muutus sissenõutavaks 12.11.2018. Nõue on esitatud kohtusse 27.12.2021. TsÜS § 167 lg 1 järgi peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohus kontrollib, kas poolte vahel käisid läbirääkimised 21.07.2021 kuni 06.09.2021, 23.09.2021 kuni 11.10.2021. Avaldaja saatis 21.07.21 e-kirja ühistule, kus märkis, et tema korteris on tekkind kahju ning palub ühistul see likvideerida (avaldused lisa 12, dtl 56). Ühistu vastas 06.09.21 e-kirjaga avaldajale ja teatas, et veekahjud on tingitud korteris tehtud ehitusvigadest, ühistu ei tee korteris ehitustöid, avaldajal tuleb nõude esitamiseks pöörduda endise omaniku poole. Ühistu palus avaldajat mitte kasutama juhatuse liikmete isiklikke Viberi ́i kontakte, sest need pole ühistu ametlikud kontaktid (04.02.2022 lisa 1, dtl 136-137). 23.09.2021 esitas avaldaja esindajale nõudekirja, palus ühistul kahju hüvitada ja märkis, et kui ühistu 01.10.2021 midagi ei teata, siis saab aru, et ühistu ei soovi läbi rääkida (avalduse lisa 15/1, dtl 58). Avaldaja esitas kohtule ühistu lepingulise esindaja vastuse 08.10.2021, millest nähtuvalt on ühistu pidanud kahju põhjuseks korteris ilma dokumentatsioonita tehtud ümberkorraldusi. Ühistu oli nõus kokkuleppel kõrvaldama katuse probleemid, kuid palus avaldajal esitada ehitus-, elektri-, ventilatsiooniprojekt ning kahjunõude kohta kahju tekkimist ja selle suurust kinnitavad tõendid (avalduse lisa 17/2, dtl 62). Eeltoodud tõendid kinnitavad küll seda, et avaldaja palus ühistul kahju hüvitada ja likvideerida väidetavad katuse puudused, kuid ei kinnita seda, et ühistu oleks pidanud avaldajaga läbirääkimisi kahjunõude hüvitamiseks ja et pooltel oleks olnud ühine tahe asuda läbirääkimistesse just kahju hüvitamiseks. Nimelt teatas ühistu 06.09.2021 e-kirjas, et pole nõus kahju hüvitama, mis ei ole tahteavaldus läbi rääkida või alustada läbirääkimisi. Kui ühistu oli valmis 08.10.2021 vastuses vaid kokkuleppel katuse puudusi kõrvaldama, siis ei tähenda märgitu, et tal oleks olnud tahe hüvitada avaldajale just kahju. Nimelt kinnitab 08.10.2021 vastus, et ühistu peab jätkuvalt kahju põhjuseks asjaolu, et korteris oli tehtud lubamatuid ümberehitusi, milleks ta nõudis avaldajalt ehituslikke ja kahju kohta käivaid dokumente, kuid dokumentide nõue ei ole tahe pidada läbirääkimisi kahju enda hüvitamiseks. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peab kohustuse rikkumine toimuma enne kahju tekitamist. Avaldaja esitas 30.04.2022 kohtule ühistu 2012.a. majandusaasta aruande, mille nähtuvalt oli ühistu teinud katusetöid 2012. aastal (dtl 203). Ühistu esitas 25.05.2022 kohtule ühistu 06.06.2015. aasta üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt arutas koosolek xxx katuse renoveerimist ja otsustas võimaluse korral teha korda vanem maja 50A. Lisaks esitas kohtule 29.07.2017. aasta üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt tegi ühistu 2016. aastal maja 50A/2 katuse remondi, kinnitas 2016.a. majandusaasta aruande ja otsustas jätkata samade töödega majas 50A/1. Avaldaja esitas kohtule 09.03.2022 M B vastuse avaldajale. M. B kirjutas, et maja ehitati ning korterid müüdi 2006-2007. E-kirjast nähtuvalt parandati Xxx tn xxx korteri kohal olevat katust mitu korda, sellega tegeles ühistu ja viimane kord vist 20152016. Pärast seda ei lasknud katus enam läbi. Kirjast nähtuvalt tegi ta korteris uuesti viimistluse, ostis köögimööbli, muutis sihtotstarvet ja müüs korteri ära. Enne korteri müüki ei olnud katusega vähemalt 3 aastat probleeme ja kõik toimis. Kohtu hinnangul kinnitavad ülalviidatud tõendid ühistu väiteid, et ühistu on täitnud temal lasuvat kaasomandi, sh katuse korrashoiu kohustust, sest katuse parandustöid tehti 2012.a, 2016.a. ja lisaks otsustati jätkata

seda veel 2017.a. (maja teine osa). Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis ei kinnita avaldaja väiteid, et ühistu oleks rikkunud enne 31.10.2018 (esimene kahjujuhtum) kaasomandi korrashoiu kohustust ja seda veel tahtlikult VÕS § 105 lg-e 4 järgi. Kuna avaldaja väited ei ole tõendatud selles, et pooled pidasid läbirääkimisi 21.07.201906.09.2021, 23.09.2019-11.10.2018 ja ühistu oleks rikkunud kaasomandi mõttelise osa (katuse) korrashoiu kohustust enne 31.10.18 ja seda veel tahtlikult, siis ei ole avaldaja esimese juhtumi kahju nõude aegumine peatunud TsÜS § 167 lg-e 1 järgi, ega saa kohaldada ka TsÜS § 146 lg -e 4 järgi 10-aastast aegumise tähtaega. Hageja nõue 31.10.2018 tekkinud kahju hüvitamiseks on aegunud, sest 3-aastane aegumistähtaeg saabus 31.10.2021 (avaldus oli esitatud kohtusse 27.12.2021). Kohus jätab selle 2995,32 eurose kahju hüvitamise nõude kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1, § 142 lg-ga 1, §ga 143, § 127 lg-ga 1, § 115 lg-ga 1 rahuldamata. Vaidlust pole selles, et kahju suurus oli VÕS § 127 lg-te 2, 3,§ 132 lg-e 1 2995,32 eurot, mille tõttu ei anna kohus esitatud tõenditele hinnangut. Samas ei ole sellel tähtsust, kuna nõue jäi rahuldamata, ja kuna kohus tuvastas, et ühistu kohustust ei rikkunud, siis ei hinda kohus VÕS § 127 lg-e 3 järgi põhjusliku seoses küsimust. Kokkuvõte Avaldaja nõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning ühistult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitist 2904,21 eurot. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel seda, milliseid kompromissi ettepanekud osalised tegid, ja seda, millises ulatuses avaldaja nõude rahuldas. Ühistu pakkus, et hüvitab avaldajale 2704,21 eurot. Avaldaja soovis saada kompromissi korras 4401,87 eurot (20.02.22 vastus). Kohus mõistis ühistult välja avaldaja kasuks 2904,21 eurot. Kohtu hinnangul on õiglane ja mõistlik jätta TsMS 172 lg-e järgi riigilõiv ühistu kanda, kuid menetlusosaliste muud, sh lepinguliste esindajate kulud, osaliste endi kanda. Avaldaja tasus lõivu 50 € ja kohus mõistab selle 50 eurot ühistult avaldaja kasuks välja kooskõlas TsMS § 138 lg -ga 1, 2, § 144 p -ga 1, § 175 lg -ga 1.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.