Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja nõue põhineb äriruumi üürilepingul nr 7-8/829/2016, mille alusel Kostja kasutas äripinda Tähesaju Selveris restorani pidamiseks. Kostja ei suutnud oma lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita, mistõttu ütles Hageja üürilepingu 23.03.2022 erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli Kostjal rahaline kohustus Hageja ees 30 529,83 eurot, mis moodustus tasumata üüri- ja kõrvalkulude arvetest, neilt lepingu lõpetamise seisuga arvestatud viivisest ning lepingu lõpetamise leppetrahvist. Hageja teatas kostjale, et teeb lepingu sõlmimisel tasutud tagatise arvel tasaarvestuse viivise ja leppetrahvi osas, mille tulemusel väheneks Kostja kohustus 19 746,03 euroni ja nõudis vastava summa tasumist hiljemalt 25.03.2022. Kostja oma kohustust nimetatud tähtajaks ei täitnud, otsustas hageja esitada vastava kohustuse osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 06.05.2022 saatis Hageja esindaja Kostjale e-kirja, milles oli välja toodud kõik üürija kõrvalteenuste arved, mille osas Hageja tasaarvestuse tegi, samuti oli tabeli kujul selgitatud, milline on pärast tasaarvestuse tegemist võla saldo ning esitatud seda katvad arved. Hageja tegi ettepaneku kohtumiseks, olles seejuures varasemalt telefoni teel Kostjat informeerinud, et juhul, kui Kostja tasub määratud tähtajaks üüri- ja kõrvalkulude arved ning neilt arvestatud viivise, on Hageja nõus loobuma leppetrahvist. Kostja Hageja ettepanekule vastanud ei ole. Osaliselt tasaarvestatud 15.02.2022 kõrvalkulude arve nr 211700005606 summas 1416,20; 05.04.2022 üüriarve nr 211700006146 perioodi 01.03.2002 – 24.03.200 eest summas 1484,22 eurot; 21.03.2022 kõrvalkulude arve nr 211700005974 summas 1113 eurot; 18.04.2022 kõrvalkulude arve nr 211700006206 summas 1112,76 eurot; 05.04.2022 leppetrahvi arve nr 211700006148 summas 12 221,64 eurot. Võttes arvesse üürilepingu p.-s 12.2. kokkulepitud viivisemäära 0,2% päevas, esitab Hageja Kostjale ka viivisenõude summas 1615,09 eurot, mis moodustub järgnevalt: Arvelt nr 211700005606 arvestatud viivis perioodil 23.02.2022 – 13.04.2022 summas 141,62 eurot; Arvelt 211700005974 arvestatud viivis perioodil 29.03.2022 – 13.04.2022 summas 35,62 eurot;

Arvelt nr 211700006206 arvestatud viivis perioodil 26.04.2022 – 06.06.2022 summas 93,47 eurot; Arvelt nr 211700006148 arvestatud viivis perioodil 13.04.2022 – 06.06.2022 summas 1344,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ChaChapuri OÜ-lt Selver AS-i kasuks üürilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 17 347,82 eurot, viivis summas 1616,09 eurot ning jätta kõik asja menetluskulud ChaChaPuri OÜ kanda. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri kätte toimetatud äriregistris kostja ametlikule e-postile (xxxx) ning kostja enda poolt käesolevas menetluses antud e-posti aadressile (xxxx). Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust.09.08.22.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 14 päeva jooksul. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1050 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.